[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

omanik omani|k Lüg Pöi Muh VJg Ran Räp, g -ku Jäm Khk Vll Rei Kul/-ko/ Mär Kse Tõs Tor Hää Ris JMd Koe Iis Trm Äks Plt KJn SJn Trv Hls Nõo Rõu, -gu Kuu VNg Khk Trv Krk Puh San Rõu; omani|kko g -go Vai; umani|k Har Se, g -ku Vas, -gu Krl Lut see, kellele miski kuulub, kellel miski on sie on omanigu `aida VNg; miä sene obose omanikkosi küll ei tiä Vai; Simmu mees on selle paadi omanik Khk; peremehed oo koha omanikud Vll; Ta oli siis juba poe omanik Pöi; talu omanik `sõitis `linna `maksusi `maksma Tõs; ot́siti obuse omanikku Tor; see maja on paelude omanikkude jagu JMd; kes on selle kuera omanik VJg; `mõisnikud olid ike siit omanikud Äks; `oĺli siss ka rikkamid inimesi, muedugi suurekoha omanikud ja mis oĺlid kõik SJn; sellel ammu omanik, si̬i̬‿o omanigu ammu `löüden Krk; om saanu poolite `aina tetä - - poole aina sai omanik, poole said tegemise i̬i̬st Ran; obese omanik `tulli Nõo; umanik piat tii kõrran `hoitma Har; `hiŕsnik, mis tu̬u̬ üteĺ, toda pidime kõ̭iḱ tegemä, `hiŕsnik oĺl nooda umanik Se

osanik osani|k Lüg/õ-/ Mar, g -ku Jäm Vll Pöi Muh Rei Mär Kse Tõs Khn Tor JMd VJg Iis Kod Plt KJn Trv Hls Krk Nõo Plv, -gu Kuu VNg Khk Nõo Rõu Räp; osani|kko g -go Vai osasaaja või osavõtja; (kaas)omanik mina pian ka midagi `saama, õlen õsanik siin Lüg; me olime laeva osanigud Khk; Ta oli enne ikka mõrra osanik ka Pöi; ma akka koa osanikuks Muh; ta oo koa seal üks osanik Mär; iga pärimise `juures oo osanikud Tor; sellel varandusel on osanikkusi jo isegi paiĺu JMd; kruńt jagatud ärä, seitse osanikku õld Kod; ku talu ää jagatasse, siis on mitu osanikku KJn; nemä om säält osaniku puha; egä üit́s osanik saa oma jao Krk; ku sääl reht `peśti vai `viĺlä masindedi, siss vana Kusta `oĺli iks osanik Nõo; ta sai üte jao, ta om osanik Räp