Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 7 artiklit
elaja|kahju loomaõnnetus mõnel `olli jälle eläjäkahju, eläjä lõppiva kõ̭ik ärä Nõo; Ko süvväke˽tettä äi `ku̬u̬ĺja perämäist `tahtmiist pite sis - - määne taht eläjä kaih saa Se
ikaldus ikaldus hv eP,
ikk- VNg(ls) Vai,
-ss Puh Kam Har Rõu/
ig-/
Räp(ls), g -se, g -sõ Har Rõu Räp;
ikaltuss Krk;
ikalduse- Hls Ran,
ig- Khk (vilja-, looma)õnnetus, nurjumine ikaldus villal sees Mar;
ikaldus võt́tis suiviĺla ära Saa;
ta elu ei lähä `easte ika na ikaldust Ris;
kui `vastlabä on vana kuu sees, siis on noorte `loomade ikaldus Juu;
ikalduse aeg toob `näĺga Kos;
kas rahe lööb puruks või kuiv äpardab, või maru rabab [vilja], see on ikke ikaldus Plt;
täo `aaste olli viĺläl ikaltuss Krk;
vihm and ikaldust, ja põud kah Kam;
timahalt oĺl mul suvõviĺlä ikalduss suuŕ Har Vrd ikandus
kelmus|tükk (inetu) vemp, kelmus, üleannetus poisid konnad viind `ööse ratta lauda katusele,
vaat see oli `kelmustükk Vll;
vat missukese `keĺmustükiga ta nüid akkama sai Saa;
`keĺmustükkide iest soab `koolis karistada Kos;
tämä ti̬i̬b `niskesi kelmostükkä,
üks suur kelm Kod;
no si̬i̬ `oĺli `keĺmustüḱk küll Nõo ||
kelm kiä tõsõlõ kõŕa tege,
tu̬u̬ om keĺmüstüḱk Plv Vrd kelmis|tükk,
kelmuse|tükk
koer koer g koera eP(g koira spor Sa)
M spor u T(n koir Puh),
u Rõu;
kuer g kuera Emm Mär Kei Jür HJn Jä ViK Iis Lai Pil, g `kuera R(
`koira Hlj,
`koe-
VNg Vai); n, g `koera Vai,
`kue-
VNg Vai,
`koi-
Hlj;
koir g koira u V 1. koduloom, koer silidä `kuera,
et kui sa `kuerale midägi `annad,
siis kuer `tundeb sinu ärä;
Olen `nindagu vana vigane kuer,
kes kuhugi ei `kelba Kuu;
`kuera `lähtä `karjast `lonka-`lanka VNg;
sie `üellässe tige kuer õlema kel vali karv ja must `kurgu lagi Lüg;
`Kuera ei `lastud `süämäajal `silmi `vahtida,
siis pidi menema `kümmä `aastat vanemast Jõh;
koera keele pεεl üheksa `ohtu (rohtu), kassi keele pεεl üheksa töbe Khk;
Koer oksendab tuleb `ullu `ilma Pöi;
punane koer vahib läbi luise aa = keel ja hambad Muh;
Kuer kikerdab,
santi ilma tuleb Emm;
kaśs nä koerde käe olnd Rid;
koerdel oo kõigil sabad `rõngas,
ainult kui koer rumal oo,
siis tääl põle saba `rõngas;
ma ei saand mette koera perssetki (mitte midagi) sealt Mar;
soldati näĺg või koera küĺm,
see oo üks (sellest ei hoolita) Kse;
Koer aab `ända,
änd änna`otsa,
ännaots `villa,
vill ei viitsi Han;
`lambad said `koera (koer hirmutas) ja tulid tagasi Tõs;
Koõrdõ kärä‿mte maksa tähele `panna Khn;
see oo naa liba koer,
ei seesa kodos Aud;
koera kõht krouksub nõnda kõvasti,
siis tuleb `tormi;
Aia iga kolm `aastat,
koer elab kolm aia iga,
obune kolm koera iga;
Koera `perse `kooku tegema (vastus küsimusele: kuhu lähed) Hää;
siitsamast viis [hunt] üks must koer ära Ris;
sai koerast ammustada Kei;
neli annab,
neli kannab,
kaks koera `tõrjujad,
üks parmu pitsuke =
lehm Juu;
`soarmuse kuer pika kerega ja kollase `silmadega Jür; `
üeldi kui kuer oksendab,
et siis pidi `kurja `ilma tulema JJn;
kui koer ammussab,
põleta koera `karvu ja pane karva `tuhka `piäle,
siis karva tuhk `võtma valu ärä; (nürist noast) si̬i̬ nuga kõhe `viska koera kätte Kod;
emane koer piab `pulmi kaua,
kolm nädälad Lai;
si̬i̬ om äbelik lait́s,
tõne pane või koerage pureleme Trv;
tõise `vastu om ku koer,
iuh auh,
iuh auh Krk;
kolm `lu̬u̬ma om,
kes keelege `ti̬i̬ńve omale `leibä:
kukk,
koer ja kooliõpetei Hel;
ega `ti̬i̬nder vanast midägi es `massa,
talu koerast `peeti `rohkemb lugu ku talu `tütrigust Puh;
istuss kui esänd,
sõit kui saks,
tallatass kui vanna `koera =
vokk Kam;
ää lait́s,
lapik and,
sapa vaja,
vaĺmiss koer San;
koera kotti ajama norskama Ärä nüüd tänä `üäsä akka `kuera kotti ajama Jõh;
üle koera kaela ~
selja lohakalt `Põllutüöd võib ka üle `koera `selja teha Jõh;
sain teisibä einad üle kuerakaela uńnikusse kua,
vihm aga oli kohe kannul Kad;
teeb kõik üle koera kaela Plt || Niitma hakates lõi peremees esimese ümmarguse ringi, öeldes: ma löö koera Kaa 2. fig a. (võrdlused) `Ninda `vastu`mielselt `uĺjub `teine tüö `juure,
et `jusku kuer `karja;
`seisis kui kuer,
saba `jalte vahel IisR;
sihantse suure kasuga lapse `kohta `eetasse:
see kut suure koira poeg Khk;
Köveras kut kuera kerp Emm;
vigurid täis kui koer `kerpu Rei;
Jusku koer `tõmmab kondi ja läheb (ei täna); Jusku koer einakuhja `otsas:
ei sü̬ü̬ isi,
ei lase teist `süia;
Ädas ku koer kirikus; (keelepeksust) Jusku koertel końt käes närida Hää;
poisid juoksevad nagu kabud kuerad `ringi Kad;
Su jutt on just nagu kuera kusi VJg;
kellel on isesugused `riided,
see on nagu kirju koer Lai;
petäb `niigu `koera kanika järele KJn;
silmä äbi täis ku koeral Trv | (vaenulikkusest, riiust) `Justku kirp `kuera `perses Kuu;
Kisuvad kui `kuerad `raibe `kallal IisR;
ni̬i̬ eläv ku kassi ja koera,
`kaklev `pääle kateksi Krk b. (ilmekad ütlused, vanasõnad, kõnekäänud jne) `Kuergi jääb `leivä ies vagusi;
Ei sie kuer jänest `haugu migä vägise `metsä `aeda;
`kesse `kuera sava `tostab kui kuer `itse ei `tosta Kuu;
ärä `arva `kuera `karva,
vahi `ammast VNg;
Ega vana kuer valet `haugu;
`Kuerale `kuera palk;
sie [töö] on `kuera `muodi `tehtod,
`kuergi ei `õksenda `pääle;
Mida kuer ei nää,
seda kuer ei `augu;
Küll kuer oma `aavad lakkub,
oma süü iest `vastutab Lüg;
Küla`kueradki akkavad `naerma,
kui nisukese `riietega `välja lähed IisR;
lahe (lase) koer `kirku ta lihab viimaks `kantsli `pεεle ka Jäm;
kust koer `süia saab `sönna ta augub Vll;
Läks koera `kombel kodunt ää Pöi;
Mida änam kueri koos,
seda vesisem lake Emm;
koera `moodi `kelkab mo kallal Mar;
not́tisid ta metsavahel maha,
kuer koa ei `aukund takka Mär;
Koeral ikka koera `kombed Han;
Kaua üks koer üksi augub,
kui teine `vasta ei augu;
Koer,
keda kutsutakse,
`õige mi̬i̬s tuleb isi Hää;
noor koer äritab ja vana koer `salvab Hag;
sittugu kõik küla koerad mo `peale,
mul põle kopikastki `taskus Juu;
kui oled üle kuera suand,
siis suad üle saba kua JMd;
kes seda `enne näind et kaśs ja kuer ühest süevad Kad;
kurja naise `kohta `ööldi,
et kuri koer kaitseb õue Plt;
Kes koera ändä muu kerguteb kui ta esi Pst;
ku sa üle koera olet `astun,
siss astu üle ännä kah Krk |
Ega kuer `karva ei `muuda Lüg;
Koer `viskab `karva,
aga ei `viska `viisi Hää |
Enne seisab kuera kaalas makk kut senel taskus raha;
mis on koera suus,
see on koera `perses Emm;
kava koera kaalan voŕss seesäb Kod |
Omad koerad `kiśvad ja `leṕvad `jälle Han;
Oma koera pureleva,
oma koera lepiv kah Pst |
Kuer `aukub,
tuul `kandab Kuu;
Tundis kohe oma kuera εε (häbenes oma laimujuttu) Emm;
Koer saanud kondi suhu Trv |
Käib mütmes peres päiliseks – on noh mütme pere koer Pha3. pej (alatust, tigedast, riivatust inimesest) küll oled sa kuer Kuu;
Ma teid `kueri ei taha nähägi Jõh;
`tütrukud,
`kuerad,
`käisivad `laupä vana`poissi `irmutamas IisR;
sihantse koiraga‿b maksa midagid kaubelda Khk;
Oh sina äbematu koer oma tegudega Pöi;
tema oo se pea koer;
see oo ühna `püsti koer oma `tempudega Muh;
Pole sene kueral änam äda midagid (haige juba naljatab) Emm;
esmabä edeb,
teisibä tige - - laubä laisk,
pühäbä `püsti koer (inimese omadused vastavalt sünni päevale) Mar;
`narris tüdruku ää,
va `ilma kuer Mär;
Minia on ämmaga väga koer Hää;
mis valetab ja võtab,
on nihuke koer ja keĺm Juu;
Mis mul koeral äda,
ma nagu vanajumala selja taga Jür;
sina oled sie pia kuer JMd;
küll on `kueri maa`ilmas ja `ilgeid inimesi Kad;
assa viimane koer Trm;
tämä koer ti̬i̬b vale `vekslid ja tükkä Kod;
kis varastab,
on koer ja keĺm Pal;
varastab ja võtab salaja - - sihuke äbemata koer Plt;
sa oled `püsti koer Trv;
Paul `olli igävene koer latsest saanikelt;
poig olna koerass lännu Nõo;
om nuid ka,
kiä `ausa inemise ommaʔ,
kiä ei olõ˽koiraʔ Har;
`Poiskõnõ ollõv jo˽hirmus koer,
koolin ka oṕpi ei˽`viisvät Rõu;
patt iks oĺl külʔ nail koirõl nii uĺlikõist `tsuśkiʔ Vas;
sa olt `õkva pääkoir,
sa olõ õi väikene koir eiʔ;
sis mõne˽`poiskõsõ˽jäl oĺliva˽sääntse˽koiraʔ,
sis tuĺlivaʔ tütärlastõ kaŕa mano Se ||
fig (kurjusest, tigedusest) Läks `kurjad sanad `kuertena `kannul Kuu;
võttas `kuera `põvvest `vällä Lüg4. a ulakas, üleannetu; kelm, suli `Kuerad `lapsed,
`kuerad vanemad,
`auta eläväd Kuu;
Kuda sa `ninda kuer poiss õled Jõh;
`koerad `lapsed tekköd `paĺlo `koerustükkü Vai;
nii koer laps,
seda‿b jöva `ükskid keelda;
nii koiraks läind,
p‿kuule midagid `keeldu änam Khk;
Meite Seiu oo nii koer poiss kut vähegid veel veib olla Kaa;
Poiss lapsed on elu aja koeremad olnd kut tüdrukud Pöi;
Tede pojad mede `poõgõst koõrõmad Khn;
Tema oli ikka elus old koer mees koa,
valetas ja varastas Kei;
mõlemad on ullud,
teene on teesest koerem veel Juu;
küll on sie poiss kuer,
aga eks neid on kueremaid `vielgi Amb;
poiss on kuerem kui kuer JMd;
eks nied `ańdjad old koa kuerad,
ükskord `ańtsivad [vaesele] mau`rasva JJn;
see on üks piakuer inimene iga viguri `piale valmis Koe;
`u̬u̬ta `u̬u̬ta koer laps,
mes `koeruss ti̬i̬d Kod;
üks koer noĺp on sial Ksi;
ühed koerad kõik,
põle üks koerem ku teene Plt;
esä om koer,
poig vi̬i̬l koerep Krk;
ess siin ole `koeri poesikesi külläld Puh;
koer `olli ta küll,
aga meele ta koerestikku es ti̬i̬;
aga koer mut́t `olli,
es ti̬i̬ eli,
ku mia taren käesi Nõo;
ma ei ole esi koer,
siss ei mõista pellätä tõist ka jällekine Ote;
koir mi̬i̬śs,
taalõ `piäsi˽küll˽kõ̭iḱ külä tiko `andma Vas ||
kui se va vihmane ilm on,
ne (kirbud) on siis `uopis koeremad kui ne muul ajal on Ris;
kes lehm `väega koer `olli,
kes es kuule es `peĺgä karjust,
tu̬u̬ `panti pääpõrnusside Nõo5. üleannetus, vallatus; nali; sulitemp ma `tahtsi `koera teha Jäm;
`Meitegä sõni küll `koõra tehtüd Khn;
kis `koera ti̬i̬b,
si̬i̬ `koĺki saab Hää;
Leida utsitess vahel poissi,
ku ta `koera tege,
and valu Hel;
edi`otsa `olli sõdse küll kui inimene konagi,
aga peräst nakass mulle `koera tegemä,
nakass `kraami talust `väĺlä `kanma Nõo;
`koira timä tege `õkva süäme peräst Se Vrd koerus16. raskus kootava kalavõrgu küljes, mis hoiab võrgusilmad sirged kuer `pandi rippuma,
luust `tehtud,
üks kramm sies,
et ois `vergu `silmad `sirged Kuu;
kui `vörku kojutesse,
siis pannasse koer `teisse `ääre,
`teissest `äärest akatasse kuduma Khk;
mõrra koer võtab silmad `kangele,
kui sa kojod Muh;
kene pεεl sa kujud,
se on kalase ja vörgu all on koer Emm;
koer `pantags εεrimese selma `külge,
et peab selmad `sergus,
et lεhe segamesi end Käi;
võrgu koer kes selmad laiali oiab,
koer `ambut pidi `kinni seal `selmas Mar Vrd koerus37. noodatiiva otsapuu nooda koεr,
teine ots alumise kööve küljes,
teine ots `peelmise kööve küljes,
`keskel on auk,
sönna pannasse see köis `kinni,
millega `noota `väätesse Khk; [nooda] reite `otsas olid `kaikad,
nee said koirdeks kutsutud Pha Vrd koerpuu28. osaline kihlusel miu mehe isa oli koeraks,
siis koer ot́sib linnu ülesse,
`aukus auh,
auh ja lind tuli `peigme ja isame ette Juu
koerus|tükk1. vallatus, üleannetus `koerad `lapsed tekköd `paĺlo `koerustükkü Vai;
Kes sii niid seikse koerustüki teind on ning kassile lambakella kaela sidus Kaa;
Poiss oli juba mitmed koerustükid tein,
enne kui ta koolist väĺla vissati Han;
`koerustükkä täis Tõs;
nüid sa said keretäie oma `koerustükide eest kätte Saa;
`koerustükid jäid `meelde Plt;
koerustüki peräst vaist `ütlet - - ega tõest sedä ei `ütle Krk;
Siss teime toda koerustüḱki – pannime kadaja `osse viha `sisse Rõn;
hull lat́s,
kes `väega koerustüḱki pidä Plv2. kelm, üleannetu oh sind kuerustikku,
mis sa oled teind JMd;
poiss om periss koerustüḱk Trv;
koerustükk om `seante kes ei `kulle,
odot ma sul koerustükil näidä Krk Vrd koerastik,
koeras|tükk,
koera|tükk,
koerestik,
koeres|tükk,
koerus1,
koerusetükk,
koerustik
krants2 krants g `krantsi R(n -i Vai; krańts VNg, g `krańtsi IisR), krantsi Emm Rei Iis; krańts Ris Krl Rõu Plv, g krań(t)si, krantsi Jäm Mar Tõs Vän Hää Hag Juu VJg(kranśs) I Ksi Plt spor T(g krandsi Ran Nõo), krańdsi Vas Se(krantsi); krańtš, kräntš Lei; rańts Tõs Vil, g ran(t)si Sa Kse Han(k-) M(randsi Krk), rań(t)si Mär Vän Tor KJn Har(g rańdsi); komp krańsim Trm
1. a. (valge kaelusega) segavereline koer; koeranimi `annan `krantsile `süia ka Lüg; `krantsi, älä tule `kallale Vai; Me `vetsime `eestele rantsi koera Kaa; kas rańts kisub ka Krj; rańts, ass Mär; mis sina aogud `aĺli `rańtsi rhvl Khn; Mõni, kis koeri ei salli, `ütleb iga koera kohta kuradi rańts Tor; kel on nisuke `valge võru `ümmer kaela, et on krańtskoer Hag; Jańtsil õlid koerad, üks õli Muri, tõene Krańts Kod; temä koeral on Rańts nimi KJn; Võta Rańts kah üten kui sa `karja lääd Trv; rańts kaalage koer sellel `panti Rańts nimi Krk; meil ei ole Krandsi nimelist peni ollu Nõo; muidõ Rańts lät́s mi piniga purõlõmma Har; kaŕä pini - - krańtsist timmä `kutstass Se; krant́š `kargass kodõpuole Lei b. fig (pillamisest, raiskamisest) Kaua krantsil vorst kaelas seisab Lai; kas krandsil saesap voŕst kavva kaalan, ärä sü̬ü̬b Nõo; Saisa‿i krantsil vorst kaalah Vas | (õiglasest karistusest) krańsil krańsi palk VJg; tu̬u̬ krańts sai oma krandsi palga kätte Ran | ma olõ ku katõ talo krańts Plv; ta um katõ perre krańts Rõu | Ää laps, saba kaks, ända vaja, valmis krants (naljatav tänu lapsele) Hää
2. pej (häbematust, üleannetust inimesest) Kuda sa `ninda krants võid `õlla Jõh; sina va rańts oma tegudega Vll; sa oled vööra krants (võõra vastu häbematu); Poiss aa üleküla krants Emm; See laps on jüst kut krants, äi tema koge mitte `vöörud ka Rei; paha laps - - õpid just‿ku va krantsiks Mar; Rants, augu metsa poole (öeld lärmitsejale) Mih; viimane krańts (kelm) Trm; eks ta ike, krańts, eksitand ää tüdruku Ksi; sa äbemata krańts Ris; si̬i̬ kaŕjapoiss one üks krańts, ei oia eläjid Kod; igavene krańts (mees), jät́tis `maksmata Plt; vana krańts, `tihkat sa vi̬i̬l siiä `tulla Ran; äbi periss kõnelda, serände vana krańts Nõo; Ka‿kos krańts om saiatüḱü˽käńgä `sisse korjanuʔ (lapsest) Urv; Kiä sääräne koir meherõibõʔ oĺl, toolõ `üĺti kah, et ah sa vana igävene krańts Har; Sa igävene krants, mis maʔ sukaʔ piä tegemä Vas; sai katś nädälet (aresti) krańdsi `ütlemise i̬i̬st; oi˽sä krańts ~ pini Se
3. üleannetus, kelmus, vallatus – Aud Hää Krk ole iki inimen kah, ärä `rantsi tegem akade Krk
nurjatus nurjatu|s Mär Kse/-ŕ-/ PJg Tor Trm Plt KJn Hls Puh Krl, nurjatu|ss Trv Rõu, nurjadu|s Vai/`n-/ Khk, g -se; `nurjadu|s g -kse Kuu
1. alatus, häbematus; üleannetus nurjatuse `piale oo paelud `maiad; tegavad nurjatust PJg; kõik ilm nurjatust täis Trm; mis sä teed `siukest nurjatust KJn; seast nurjatust ei ole `enne nätt Trv; temä tegu om küll üits nurjatus Puh; su elu om puha üt́s nurjatus õnnõ Krl
2. nurjatu inimene pia `leuad, `nurjadus Vai