Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 7 artiklit
ole- õle- ole kuud `siuti kovasti `kinni, siis - - `pandi ole kuud `virna `välja; magasivad ole`pahna sies VNg; siis oli keik olekattused Vai; uppuja aard vaiʔ olõkõrrõst kinniʔ Krl; mi˽talvõl es teha˽tedä (koera) reheala viiäʔ, köögihn olõkot́i pääl magasi; kat́s `päivä oĺl kari kotohn, sõ̭ss ańni tu̬u̬d samma olõpurru Rõu; ma oĺli tu̬u̬ olõ`kańja, olõ˽rehitsedi nigu `kaari, kaarist võt́i kańni kõlgussõhe Plv; kolmkümmend `aastat `keste tu̬u̬ olõ katuss, mis tüvvipäädi `pańte; olõ tuuśtiga hõõruti `valgõss nu̬u̬˽puu nõuʔ Räp; toogõ siiä rehe mano olõkoŕv arʔ Se
olek ole|k Hel, g -ku Kuu VNg IisR Vai Jäm Khk(-gu) Vll Jaa Muh Rid Mar Mär Tor Hää Saa Ris Juu Koe ViK Pal Äks Ksi Lai Plt KJn Vil Trv Krk(-gu), -ki Var Tõs Iis Trv Hls TLä Kam; olõ|k g -ku Khn; olõ|ḱ g -ki Võn San V(-gi); õle|k g -ku Lüg, -ki Trm Kod; oli|k g -ku Mar Kse Var Kos HJn Amb Ann
1. olendi olemis- või käitumislaad vagase õlekuga ja vähäse juttoga Lüg; Olekult on üks `lahke `naiste`rahvas IisR; kollane linalend, suurus ja olek on [linavästrikuga] `ühte `moodi Vll; mena küll ei tea tämä `lahkust ega olekud Mar; kossal oo ekke kana `suurdune, aga tä oo `rohkem - - vahedama olekiga; tüdrik‿o na laari olikuga, `sohkse ilusa plaaniga Var; tä oli oma olekiga naljakas Tõs; teine on pikalesema olekuga Hää; mõni nihukse `vaikse olekuga Juu; ennetand inime põle tõsise olikuga Kos; alati nii vali või tige olik Amb; `armsa õlekiga inimene Trm; kui naiss `võeti, vaadati inimese õleki `piäle Kod; üks vanapoiśs oli nisuke `veider - - ei old päris täie olekuga Plt; alandliku olekuge Trv; `u̬u̬ĺmed (hoolimatust) olekust tulev `seantse asja ette Krk; rikka olliva `rohkemb kõrgi olekiga, mes `kõŕkust tol `vaesel saab olla; ta om iki `lu̬u̬du elävä olekiga Ran; nisuke mõtteline asi om paremb serätsen lahedan olekin, siss om mõtte `valla Nõo; ää, et `endäl säänest olõkit ei olõ, et tõsõ pääle kadõ vai San; ta om olõgi poolõst nii nigu loĺl vai Har; tu̬u̬ om `säärtse olõkiga, kes `hindä üle ei piäʔ `hornunki Plv
2. a. olendi hingeline või kehaline seisund kellu kaks aketakse rabama, kus se `irmus ilma uneta olek Vll; ma täna nönda jähmane, pole ead `lahked olekud üht Jaa; mool‿o alb olek Muh; koŕp loom, ei võta rammu, va korbi olikuga Var; ta olek oo nii vilets Tor; miul on täna nõnda alam olek, ei tää, kas `aiges jään või Saa; `roidund olek on VMr; mul kohe niesuke jube olek Sim; nokassand one `ju̬u̬nud õlek Kod; inimene on lõbusas olekus, kui tal `easte on läinud Pal; `aiglise olekuge, tal eńg londige kaalan; kes tal olegu aal (sünnitusel) abiss olli Krk; ei tiiä, mes tä `oĺli tennu, näkkusi tõene nii `argligu olekiga Ran; nisuke oemane olek, pää ei ole suḱki nii lahe, nigu piass olema Nõo; nail eläjil om ka iks sääl mõtsan seo kuumaga `piinlik olõḱ Kan; nokastanu olõk Rõu b. eseme, nähtuse, aine jms seisund kui `oite külm oli ja tasane, siis [meri jäi] `ninda `tardunud olekusse Kuu; tuleb tuppa `nindagu `kergemb õlek (kui aknad on lahti) Lüg; nüid on juba elmal sügisene olek, `august lähäb ju lõpule Rid; kuorm jäi kegusse - - [polnud] mitte arilikus olekus Kad; kohtad (kohvtad) olid kõik `lahtise olekuga VJg; peedid lähäväd oma olekusse tagasi, aga kardul jääb (kui külm on näpistanud) Vil; tan õi saaʔ jo leib imahudaʔ, ei olõ˽säänest läḿmint olõkit Kan c. olukord sie õlek on siin `ästi vaevane Trm; temä om kurb oma oleki sihen Trv; sõrme otsa kiḱk tü̬ü̬d täis, ninda si̬i̬ naeste`rahva olek om `vaesel inimesel Hel; Ku˽naid vannu olekiid nakat arutama, siss aruda˽mitu nädälit Har; ku ma naka umma eloajo olõkit mälehtämmä, sõ̭ss lätt mi̬i̬l pääst äräʔ Räp
3. olemine, viibimine sääl oli nisugune püha olek VNg; armas oli, `vaikus `meeldib `mulle Var; ärä oleki `aegas varastati kõik ää Tõs; tal `üksi igav olek Ris; ei tule sest siin olikust midagi `väĺla, `vihma tuleb `ühte lugu Ann; tieme iad olekud VJg; siin ei õle meil seda olekid Iis; kodo juuren si õlek, ei õle kohegi `minnä Kod; rehetuas `oĺli se olek, seäl `oĺli siss magamenegi KJn; mu pää ei kanna otsekil olekut Krk; nüüd tuleb `varsti kotust ära olek Puh; ta `olli kaits `aastat siin, es passi siin tu̬u̬ olek, minijäss es või miu nätä Nõo; köögin om vagatsep olek Kam; siin ei ole midägi olõkit, läämi ärä `tõiste `paika Krl; ei sääl majah hääd olõkit ei olõʔ Plv; siin olnu˽kullanõ olõḱ, a ma‿i˽taha˽taad tüllü Vas
4. elamine, majapidamine suur talu vai olek `olli tallitada, sa ollit nigu `pindin, sul es ole vabadust konagina Puh; mina toda es salli, et minu olekin säl kooserdava Nõo; mõh́k pidi illoss puhass olõma, me olõkin `oĺle küll mõh́k alati puhass Võn; mul ei ole oma kodu siin, ole tõste olekin Kam; t́ä oĺl‿ni mukka˽siin üten olõkin, ma‿ĺli tälle nii imä i̬i̬st Urv
veebiliides
@ veebihaldur