[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 2 artiklit

olemine olemi|ne Kuu VNg Sa Muh Mar Mär Ris Hag Kos JõeK KuuK Koe VMr Sim Ksi Ran Puh, -me|ne Pha Käi Rid Mar Vig Var Tõs Hää HMd Kei Juu Plt, õlemi|ne Lüg Kod, g -se; olõmi|ne (-nõ) g -se (-sõ) Urv Har Plv Vas Räp Se

1. välimuse, käitumisviisi, iseloomuavalduste jm kogum `lahke olemisega inimine; `toine laps on `toise olemisega VNg; tämä on õlemise puold üks `rõemus inimine Lüg; pitka peenise säärega, `kölpja olemisega Khk; See on kohe `sõukse longuse (laisa) olemisega `loodud Pöi; mina olen õhukse olemisega (kõhn) Mar; iga laps oo oma olemesega Tõs; ta on aleda olemisega, pole tal `suurust ega `kangust Ris; tema `ongi nii pikaldase olemisega inime JõeK; mõni vana kua - - pahurlise olemisega Sim; [ta on] õlemise vai `ütlemisegä tuares Kod; igaühel oma olemene Plt; täl `õiget mehe olemist ei ole, üits keŕgäts iki om Ran; üt́s krapõ olõmisõga naistõrahvass Vas || (genitaalidest) poolõ olõmisõga t́äkuʔ ollõv vil kõ̭gõ kuŕembaʔ; suurõ olõmisõga pahrukõisi taha ai kiä `ostaʔ Vas
2. a. olendi psüühiline või kehaline seisund luom ei õld oma õlemise sies, õli `aige Lüg; ihu nönda `vaevab, sant `raske olemine Khk; Täna tunnukse mul üsna laar olemine olevat Kaa; on pitkali maas, keik see olemene on nörk Pha; Ihu puhas, kohe teine olemine Pöi; lehm na iiral olemesega, otsib `pulli Vig; nii ää uni `olli, lei siĺmä `valla - - nii lahe ja ää olemine Puh; Mul om `täämbä põhjatu hõel olõmine Urv || (puudulikust inimesest) nad olid nönda `kerge olemisega Khk; temal ei ole täit olemist Koe b. olek, olukord, (elu)tingimused; elu siis `suoviti `onne ja pikke igä ja `kaikisugust olemist viel siis `pruudile ja peigmihele Kuu; ega `ninda ilusa olemist old - - `lastel oli keik `kehvad olemised VNg; `kuidas sa leppid oma elamisega ja õlemisega Lüg; Sääl peres pole mette miskit olemist, keik oo limma-lämma segamini Kaa; Sii jääb so olemine ikka `kitsaks Pöi; nii ubane olemene Käi; põle rahul üht teise tegemese ega olemesega Mar; kõik see elu on üks sitt olemine Hag; sie maja oli nisukese `jõuka olemisega VMr; kui [linane nöör] ärä keedeti, es lü̬ü̬ krutti, sais oma olemisen Ran; sääl (karjas) olõ õi latsõl määńestki olõmist Vas; Ku˽`ku̬u̬ĺja vi̬i̬l `matmada om, sõ̭ss om kõ̭õ̭gil leeńa olõmine Räp; meil om iḱäv olõminõ, kannatlik om kasuminõ rhvl Se || majapidamine kaśs om näet egän olõmisen, egän majan Urv
3. koosviibimine, oleng Seike löbus ning kena olemine, just kut oleks jöulud Kaa; Ju seal ikka nii ea olemine on, et pole nähja koju tulemas `öhti Pöi; sii oli ette tore olemene Tõs

pillerkaar piller|kaar (-ŕ) Khk Saa Plt KJn Hls Krk Nõo Ote Kan Krl, pillõr|kaaŕ Se, pillar|kaaŕ Plv, g -kaari; `piller|kaar g -kàari Lüg; piller|kuar g -kuari JMd VJg lustipidu, rõõmus oleng mis te `lüötä `pillerkaàri, `annan tüöd `teile tehä Lüg; küll selle pillerkaari ja luĺli`löömisele tuleb ükskord ka lõpp `pääle Saa; üks pidu ja pillerkuar alati VJg; käib aga pillerkaaril Plt; nüid‿o lastel ää pillerkaàri pidäde, ilm iluss Krk; märdi õtak ja kadri õtak olli pillerkaari tegemine Ote; lõõts muguʔ `hürgäss - - ei olõ mõtõtki, et inne hummogut pillerkaarile lõpp tulõssi Kan; latsõ löövä pillõrkaàri, `mäńgväʔ Se b. (loomadest) vassigad löövad karjamal pillerkàari Khk; `lambatalled lõid pillerkuàri JMd; koerad löövad ka vahel pillerkaàri, lasevad kuker`paĺli Saa; konna mängiv `õhtu ja `piave oma pillerkaàri Krk

Vrd pillakaar

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur