[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

ohik ohi|k g -ku San Kan Urv, -gu Urv Plv(-go); uhi|k g -gu Har õhuke (katse)leib; paistekakk tu̬u̬ tu̬u̬ leevä ohik tarõ manu San; ohikut tetti karaski `mu̬u̬du, `pańti `ahju enne `leibu Kan; tetäss tu̬u̬ ohik, miä innembä küdsess saa, tu̬u̬ om maidsu pät́s Urv; uhik küdsäti `lõunõss Har; aho suu pääl `väike ohik. ohigoʔ ollivaʔ iks jahuga kokko tettu Plv Vrd õhik