[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Leitud 1 artikkel

ohi ohi g ohja S Lä Hää Saa K Iis Lai M TLä Kam Rõn Krl Rõu Lei, `ohja Kuu IisR, oh́a LäLo Han Räp Lei Lut, oeha Vig Mih Pär Vän Tor SJn Vil; ohe g ohja Tõs Khn, oh́a PJg; õhi g õhja Iis Trm Kod, `õhja Lüg Jõh; uhi g uhja Ote San Urv Krl Har Se, uh́a Võn Rõu Plv Vas Se; n, g `ohja VNg Vai hrl pl

1. hobuse juhtimiseks kasutatav rakmerihm või -nöör `oian `ohjad `pingul VNg; eks `enne `mõisas õld jo pali `õhjaid, igä `paari jaust oma `õhjad Lüg; obu pannasse vahel ohja `otsa `sööma Khk; ohjad jooksevad, tee kεib `ringi = okk Mus; ma‿p leva `ohju, teab kus nee soand oo Vll; Sellel pole muud taris kut anna ohja ja läheb Pöi; obuse ohi oo moas Muh; Oidis ohjud easti kangel Emm; [härgadel] pole `ohje peal oln Phl; obuse ohjad tehasse takkudest ja lenadest Mar; pingutasin `ohju ja `ańtsin obule takka Mär; ohe läks obuse jala `alla Tõs; Sio obo `ohjõga värävä pośti `külge `kindi Khn; Peru obusega `sõites piavad iad tugevad oehad olema Tor; põllul oĺlid nahk ohjad, `sõites paalast ohjad Saa; köis tehäkse öhöksäst `keermest, ohjad tehäkse kuues `keermest Juu; Kirikus käima ohjad olid poolest saadik kootud, punased või pruunid, et uhkem oleks Jür; paneb `sõĺmi ohja `sisse JMd; ärjal `ohju ei ole Koe; riidest ohjad olid, rihmad otses ja `pandlad VMr; oia uast `õhjadest `kinni Iis; `õhjega lü̬ü̬b; õhjuss `tõmmab Kod; kõladega kuduti `ohje Ksi; ohjad olid nii pikad, et ree taha ulatas Lai; võta ohjad koa kätte KJn; latse kätte ei või `ohje `anda Trv; ohja möödeti lihasüllage, kuus `sülda ohja Krk; kui pidule vai `pulma `minti, olliva iki ilusamba ohja pääl Ran; `väega erk obene, nigu vähä `ohje liigutad, siss lähäb nigu `tulle Nõo; obene `pistse minemä, mugu oia `ohjest ja lase lennätä Rõn; Tü̬ü̬ uhjaʔ tetti kablast vai ostõti uhja nü̬ü̬r, sõidu uhja koeti villatsõst langast värvilidseʔ Urv; obõst ajadõ `uhjadõgõ Krl; laudah `pańti `ku̬u̬rma pääle ja lat́sile `ańti uh́a˽kätte ja nu̬u̬˽vei˽`mõtsa Plv; hopõń sõit, uh́a˽`saisvaʔ = latsõ häll Vas; vanast oĺliva linast tettü ja kanõpist oh́aʔ Räp; uhja haro `päśsi vallalõ Se

2. muu otstarbega nöör a. nöörid lõimelõngade jätkamiseks kanga lõpetamisel kangas on ohjol LNg; mo kangas on juba ohjel, nüid akkab ikke lõpp tulema Juu; muedu ei saa jo kuedagi lõpetada, aga siis paneme ohjule, nõnna et annab pikemaks Tür b. (vokil) okil ohjad pεεl, aead `pooli `ümber Khk; Voki kedruse kätaste pääl käivad voki `ohjad Rei; ohjad käevad `ümmer ratta ratas`tiiru Hää c. (hülgeraual) `ülgeraval‿o suured ohjad taga; ägal mihel‿o ohjad `ülgejääl Mus d. (purjel) paarusõ uh́aʔ Se

3. piltl (juhtpositsioonil olekut, kellegi talitsemist vms märkivates väljendites) Kel `tarkus pääs, sel `ohjad pihus Kuu; sie õless `ohjad oma kätte saand (võimukast naisest) Lüg; `Anna `ohjad `ullu kätte, `kierab `kuorma `kraavi IisR; peab ohjad oma kää, ta aeab köik `kordas Vll; Nüid on mehel ohjad peal, pole änam `minna kohegile Pöi; `Ohju ei või `lõngu `laska Han; käbe eit ei taha oma kääst `ohju ära `anda Kos; Nüid on mies ohjul, kui naise `tahtmist tieb Jür; Noored [mõisnikud] said aru, et tuleb ikke neil `orjadel `õhju natuke lõdvemale `laske Trm; si̬i̬ ei `kõlbu kohekil, ku sa ohja naise kätte annat Krk; kui mõni `kange naene võtab ohja oma kätte, siss om temä tu otsaline Ran; ilmahn elleh umma uh́aʔ mul hinnäst kińni˽pitäʔ (enesevalitsemisest) Rõu; ku naaśe kah olõt `võtnu, siss hoiaʔ oh́aʔ oman käen Räp; su `süämelle kaʔ õks vaja uhjaʔ pääle `pandaʔ, saʔ olõt karrõ `süämega Se