[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Leitud 2 artiklit

odav1 odav g -a Jõe Kuu Jäm Khk Kaa Pha Vll Pöi Muh Käi Rei L Ris Juu Amb JMd Koe VMr Kad VJg Trm Kod(õ-) Äks Ksi Plt KJn Vil Trv TLä, g -e Hls Krk; otav g odav|a TLä Ote Rõn hajusalt V, San Krl Lei; odab Rid Mar Vig Mih Vän(-eb) Nis Rap, oodav Ann Iis(-ev) Trm, `uodav Hlj RId(n `uodava Vai) Kad VJg Sim Iis(g `uodva), g -a; odev Trv, g -a Emm Käi Vig Kse Var Tõs Aud Saa, -e Pst Hls Krk(n odeve); komp `u̬u̬dvam MMg

1. vähe maksev, madala hinnaga kudu`aigased sügüsesed lohed, nie olid odavammad Kuu; `suomlased vedasivad `uodava `kaupa sise VNg; mie `ostasin `uodavi `kartuli Vai; see mees tegi küll εεd ning odavat tööd Khk; odava `sisse pane tükk raha, aga pea `vastu midad Vll; Sool, see on `paergus nii odav, et see äi maksa mitte kui midagi Pöi; see oo odav küll, seda sünnib `osta Muh; Mes odev, see mäda Emm; odab kaup Rid; teen sole sugulase poolest odavama innaga Mär; sügise `eśtis akas ind alasse minema, linad läksid odavas ärä Vig; odav sit́s on sui leidiks kõege parem Vän; sie asi on nii odav Ris; mis sa `õlpsa innaga soad, se on odav Juu; ma kannan odavaid `suapaid JMd; `prostoi inimestel oli odavamb `kartuse tubakas Kad; sain ühe `uodava kapi Iis; edemält õli si̬i̬ `liikva õdav Kod; riie `oĺli odav - - egä tal `inda ka kedägi põlnd KJn; mitu `ilma mea tat vi̬i̬l ärä sü̬ü̬, olgu na `kalli või odeve (palju ma ikka söön) Krk; kodu `oĺli iki vaśkpri̬i̬s, vaśk `oĺli odavamb Ran; mul `johtusi ka kõrd serände asi, et sai odava looga Nõo; Pühädess `tulli `pu̬u̬ti odavat `kaupa Rõn; Taa mul otav põllõkõnõ, eǵäpäävätses ette `panda˽`väega˽hää Urv; sedä vaja võtta, si̬i̬ om otav Krl; vaja olõssi `hindäl kah tu̬u̬d odavat rõõvast `kaema minnäʔ Plv; munaʔ omma odavaʔ, viis `marki paaŕ Se
2. väike, vähene, väheväärtuslik (rahast, hinnast); vähetasuv sie valitsus tegi `päivä `palgad `uodavast Lüg; Saari raha oli `viimpse otsa `peale nii odav, see‿s maksa midagi Pöi; `saarlasi oli kole paelu - - need aasid palgad odevase Var; nüüd raha na odav Khn; odab töö `oĺli, kahessa rubla sai kuus Vän; ta tienib odava palgaga JMd; pääva palgad olid odavad VMr; se raha õli nii oodev et Iis; sinna `võeti neid odavama palga i̬i̬st `tü̬ü̬sse Vil; enne olli odavep reńt, pannass `renti manu Krk; röögivä iks, et ei saa `palka, et palk `väega otav om Nõo; täl olõ õi˽kohegi minnäʔ, sõ̭ss võtt kas odavagi aamõdikõsõ Vas; otav oĺl raha, veäga paĺlo rahha `maśti kõ̭gõ i̬i̬st Se
3. väärtusetu, tühine isand ning emand, nee natuke odavamad kui ärra ja proua Kaa; vabaniku maea pöle mitte köige odavam (viletsam) olnd Pha; Inimene teeb ise eese tegudega nii odavaks, et sa pole änam mitte midagi Pöi; ma oli `siisked odavam `teistest, kehva `rahva laps olin Käi; Et mind na odevass peate Var; odavam peab isi `käima, suurem elokas, siis peab `jälle küitobone olema Juu; ah siis mina olen odavam mi̬i̬s Ksi

odav2, odava odav g -a Jõe Kuu Hlj VNg HJn; õdav Lüg Jõh; n, g odava VNg, õdava Lüg (tähtkuju) odavad on `seitsme tähega, nemad `liikuvad, `pohja täht on `paigal Jõe; odava järele `vaadati `aiga VNg; Ku `kella viel ei õld, sis vahiti `tähti, `üöldi `õhtate: juo õdava akkab `paistama Lüg; sõela tähed ja odavad HJn

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur