[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 5 artiklit

aed aed g aia Tor Äks Ksi uus Lai, aja, aea, aa Jõe Hlj VNg Lä PäPõ K IPõ; aid g aia Tõs Pär Tor Hää Saa ILõ(g aeda van Kod) VlPõ eL, `aia R(g aja Jõe VNg Lüg), aja, aea S Var Tõs Khn, aa Vll Jaa Pöi Muh Han Var Khn; `aida g `aia Vai

1. piirav või eraldatav tõke, tara `tehti ajad, `roikad said `viistakil `pandud ja `teibad on `püsti Jõe; Aid on vajund `kallalla, `täüdüb tüdi `vasta `panna Kuu; [hunt] oli mend aja ald läbi VNg; agune aid õli leppä aod ja kase aod ja `kuuse näred ja midä `vaide kätte `saivad; lõhutud raud kividest aid on kerik`aia `ümber `tehtud Lüg; läks aja taha, ikke oma `asjale (sitale) Jõh; `riugune `aida Vai; siin pole `aida ees, ajad on maas Jäm; risttugidega `aida tehakse siis, kui teine on maha kukkund, kui ruttu piab aja tegema Kär; Ajad said öhiselt `tehtud, kevde, siis mehed keisid keik aide pεεl Kaa; aide `kargajad obused, nee lippavad `köigest üle Vll; See oli aja pea, kust `aida tegema akati Pöi; see kivi oo aaks ää lõhutud Muh; Kui loom on öppind `aidu `aema, äi sis pea neid änam `ükskid koht Emm; `veltu roigastega aed Rid; ajast on `ennigi üle üpatud Kul; pahur loom, kis `aidu aeas, siis `pandi pia jala `külgi Tõs; Selle `aassõ lähäb puär kerä `ruati Khn; lat́test aed Aud; vanast oĺlid aeal mulgud, kus `roekad ja lat́id ette käesid Vän; Aia iga kolm `aastat, koer elab kolm aia iga; aiade vahel suured lume anged `tuiskanu Hää; uued `roikad said `aeda; kadaka teibas seesab aeas kaua Nis; punutud aed Kei; ta `vihkab ja susib mind nagu `uśsi aja all Juu; tegi `väĺladele ja karjamaale aad `ümmer Kos; aed on soe `seĺga ülesse `lüödud; siin meiegi rohuaa `ümber on `varbudest aed Amb; naese võt́tis üle aa (naabertalust) JJn; parandas lagund `aedasi Tür; `vaotasin aa maha Koe; pane õige sie vańn sialt muast põhjuli aa `piale Kad; `ennemuina `tehti angast, `laśti puud üksteise `otsa ja oligi aed `vaĺmis Sim; kuuse `õkste aed Trm; püssruadike aed one `vilta; aganikud teeväd peris maja `sisse, aed vahele, et õledega kokko ei `puutu Kod; aed olgu nii `veike kui tahes, aga mulk `jäetasse nii suur, et obuse ja `vankriga suab `siśse `minna Ksi; kui karjamaa `aeda tehasse, pannasse kolm lat́ti kahe `teiva vahele Plt; reisik elajas, kõõlub ala aja `seĺgas Pil; loomadel `pantas pia jala `küĺgi, kui `aidu `kargab SJn; sinna tetti egä keväde katess poole jõkke aid, si̬i̬ olli roovikist tett (kalatõkkest) Pst; kiḱk aia mateljan olli kuusest; obeste `kopli ümmer tetti neĺlä roovikust aid Krk; selle jaosse tetti kuhjale aid ümmer, et mud́u looma lõhuve kuhja ärä Hel; õre aid, kudass sa tedä (siga) oiat; agudest `aidu tetti tanumi `vi̬i̬rde - - et loomad `viĺlä ei saa mińnä Ran; arak kädsätäp aia pääl, ei tiiä, mes `käsku jälle tu̬u̬b Puh; täl om aid `tihti tettu, sääld ei saa kana poig ka läbi; ega si̬i̬ mi̬i̬ss suur asi ei ole, aga `aotse aia i̬i̬st käip küll Nõo; meeli`kaudu ma lääʔ, tokiga koputa, seeniss ku aid tulõ `vasta; `aone aid tetäss ädä peräst Ote; Mõnel `oĺli `piśti kuuse `ossest aia, nu̬u̬ `oĺliva ilusa aia ja kõge kavvemp `saiseva Rõn; Siin olõki es innembi `tõisi `aidu, kõ̭ik säärtse˽vildak aiaʔ Urv; `aidu teḱk egä peremi̬i̬ss esiʔ; ruhulitse aia˽hobõstõ ja˽`lihmi jaoss omma˽tettüʔ Har; tüha kõtuga˽`kargat üle aia arʔ, a `rõivalda˽saa ai˽kohegi minnäʔ Rõu; ku - - külmäss, siss om kars maa pääl ni `aidu pääl Vas; pu̬u̬ĺpistüline aid oĺl `liuhka, tol es olõʔ `päälmidse otsaʔ ütepiku Räp; võrguʔ pandasõ aia‿päle kuioma; `taĺli om aid tett vaihhõlõ [latreiks]; jutt ku `haunõ aid (ei kõlba kuhugi); tu̬u̬ jutt läts hüäste kui `aida piteh (ladusalt) Se; `varbun aid ka `oĺle paĺmit, tuu `oĺle bes nagluda (naelteta) Lei || (mõrratiivast) `aeda `mööda lähäb [kala] mõrra kotti Mar; mõrrade ees mõrra aid, kalad `lähtvad - - aiast mõrrade `sisse Ris

2. hrl taraga piiratud ala mingiks otstarbeks a. viljelusala; ka õu mene aja kanad `aiast `vällä Lüg; `aias `kasvad `karva `marjad; kabusta `juurigad `jäävad `aida, ku `leikad maha Vai; meite `aidas pole `öumbid midad Khk; pole maad, pisike aid on sauna `ümber Pha; selle aa ma istutasi Vll; Maja `juures oli siis veel ega perel pisike aid, kus natuke tuhlid moas oli; `aidade sihes oli üksi `tuhlid, aga nüid on [kartulid] änam põllal kut `aidade sihes Pöi; meil on `aedas mõned `soostra `põesad Kul; kanad `lõhkvad kõik `peendräd `aedas ää Tõs; putkõd `õitsõvad `aidõs Khn; [läks] `aeda `õunu `tooma Juu; `naabri aeas on kollane pluom VMr; järve `kõlda vedäväd `aide `sisse Kod; kui oli aed `kaugemal, siis `vankriga `toodi [kapsad] ajast kodu Äks; naadid on `jälle aeas Pil; olen vanass jäänd, nüid nukitsen naasama aias Vil; aia`kesvä olli mitu `aida, säält sai vara kätte Krk; mine pähle `aida, tu̬u̬ sibulat; ega mul midägi `puuduss ei ole, kesi om rõogun, kapusta om aian Puh; ma kasvati ka üitsvahe umalit siin `endi aian; mina lää nüid tõese `aida müüsterdämä Nõo; vanaesä tei karjale viki keväjä `aida maha Ote; tu aid `olli - - `kaeda nigu üits liĺl, `uibu ja visnapuu ja kõik äedsessiva Rõn; kikass lät́s mu `aida maŕjapohma manuʔ Har; võinińni˽`häitsäseʔ, kõ̭iḱ aid um või`ninne täüś Rõu; aiah mõ̭nõ krobikunna ika olõ nännüʔ, a `veitüss um nuid jäänüʔ Vas; tsirulit paĺlo om aioh Se; `uiṕšidõ aid Lei || võrkude kuivatamise koht juhete aid, koes vörgud `kuivamas käivad Khk b. karjaaed; koppel; sulg, aedik sead `panna `aeda, siis `panna `nuumama Jõe; `muudel `luomidel ~ `luomiel on aid, kanudel `kardin; justkui siga `viŋŋud `aias, ei elä, ei sure Lüg; ma ole omal vassiga `varsti [pärast sündimist] `aida pannund Kär; Siga `nühkis ennast oma `aidas Rei; siga pannakse `aeda, see tahetakse jõuluks ää nuumata Mär; suur pulli aid oln, suurte `postega ees Tõs; `tallede aed tehakse `lauta, pannakse `laudu, mõni vana uks ja Juu; anel oli aed siin, poead olid ka `aedas. üks anepoeg oli `väĺla tulnd aeast Tür; kus not́si sai, on aas või VMr; paneme orika `aida, ei tapa vi̬i̬l orikad KJn; sigade aid või kopel, muist olli üle jõe, muist olli kodu pu̬u̬l Pst; eläjä tuleva `aida `laske; ma piass kanade aia ärä kasima Nõo; Ku lehmäʔ süünüss `saiõʔ, `aeti aia pääle - - suvõl `oĺligi lehmäʔ `lõuna`aigu ja `ü̬ü̬se aia pääl Har || hundipüünis raisk `pandi `aia `sisse ja `aisu `pääle siis unt tuli Lüg | Ädas kut unt uue aja nukkas Emm Vrd aidu c. heinamaa Aid‿o `heinäkökkisi täüs, `milla ne kaik `kuivaks saab Kuu; [ta] niidab sii aide sihes Vll; kodune aid `olle juba labus Muh d. kalmistu see oo luteruse aid; siia vanase `aida `tuuasse koa [surnuid] Muh; tädi oo sii Karuse `aedas Kse; ükskord pidi veel aja peal `jutlus olema Juu; Palamusel on kaks `aida, vana aid ja uus aid Pal; kes olli poonu ja ilma `ristmede, ni̬i̬ olli taga aia matet. viimäeti `anti neil `aida esi nurgak; nemä tulev obesege aia päält (surnuaiast) Krk

3. (väljendites, ütlustes) üks `rääkib `aida, `toine `aiatagust (räägitakse eri asju) Kuu; Aja `äärest `korjatud laps (vallaslaps) IisR; `Mõisnik `ütles sind `välja [majast], kas mine aja `ääre Pöi; paastu `maarjabe emis `menne `seitsme `põrsaga aa ja aŋŋe vahele (saab juba õuest toitu) Muh; noorik oo üle aja `astund - - mõned kuud alles `paaris, juba laps PJg; anna maad kääst ää, mene ise aja ja ange vahele Mar; mul mõni elo, elän nagu aia jäären (hoolitsuseta) Kod; külä kõhutäiega ei saava üle aguse aia ka `astu Vil; vanast kel `tüt́rikul lat́s oĺl olluʔ - - tu̬u̬ `tüt́rik oĺl üle aia karanuʔ Har; Rü̬ü̬ḱ ku t́siga aia vahel Urv; aia taha minema otsa saama; äparduma se luom läks `aia taha, sest ei saand kedagi Vai; Esimene vassikas lihab ikka aja taha Pöi; Keik mo töö ja vaev läks aja taa Emm; Su mõõtmine läks oopis aia taha Tür; tinav`aasta `olli ka lehmäl kaits `poiga, mõlemba lätsivä aia `taade Nõo; Üt́s kurn `põrssiid lät́s õ̭ks keväjält aia `taadõ Rõu; aeda, aias viltu, kiiva(s); untsu piird o `aida kistud, si̬i̬ o kuduja süi, piira pinnud o `viltu kistud Kod; uśs [uks] `aida vaeunu, lavva `viltu ku tarassaid; meil köögi uśs om aian Krk; Kõ̭gõ inne `pańte kõrvaga lavvaʔ ärʔ - - mu̬u̬d́o lät́s annom `aida; Tu̬u̬d pidi anomategijä kõ̭gõ `rohkõmp siĺmäh pidämä, et annom virril es saaʔ - - `aida ei lääʔ Räp

klaas|paber liivapaber Klaaspaberid oli `mitmesugusi, `kellega `tislar oma tüöd üle `nühkis, `enne `tõmmas jämedaga, pärast `pienega IisR; laaś`paprõga˽hõõrut üle, saa `puhtass Har

läikima `läikima, (ta) läigib eP(`läikma Saa; -ei- Ris; (ta) läägib Rei, läegib Muh Mär Juu), `läigib RId(-mäie Lüg), `läikib VNg Kad; `läikimä, (ta) `läikib Kod KJn; `läükümä, (ta) `läügüb, `läükü(b) Kuu Vai; `läikmä, (ta) läigib KJn Trv, läegib Kod TLä(-p), läägib Kod Nõo; `läikme Hls Hel San, -mõ Krl, läigi-; `läükmä, (ta) läügüb Khn; `läüḱmä San, (ma) läügi, läügü V(-ma Kan Urv); (ta) läügib Pst, -p Krk, läügüss Ote

1. särama, valgust peegeldama `Hieru sa `kiŋŋed hüäst `läükümä Kuu; tämä ei ole `ninda lippe enämb `eigä `läükü Vai; laasi killud `läikivad `päikse kää Khk; Vana mees, pealagi läigib kui juudi muna Pöi; sörmus läigib ~ läägib Rei; `akna laasid `läikväd Tõs; põse otsad läigivad palavaga Hää; uus lusikas läegib Juu; `läikijad silmad on teravad (noortel) Sim; `nühkis `suapad `läikima JMd; obene läik eden nagu virvendäs Kod; uvved rahad läigivad KJn; küll `läiksiva `litre Trv; vähjakaŕp om lai, seest läügib Pst; obese `läiksivä nigu peeli ja `perse olliva ku saia pätsi; ega‿ss kõ̭ik ei ole kuld, mes läegip, vaśk ka läegib Nõo; pańg läügüss aia otsan Kan || kiirelt liikuma, vilksatama üks `esti läks, `läikis läbi aja Ris Vrd läiknema

2. üle ääre loksuma, läigatama vesi `läikib maha `ämbri `äärest VNg; Las `jäägu vähä vajaga, `muidu akkab `läikima Jõh; kui `raandaga vett `tuua, siis läigib üle Jäm; kann on nii täis, et läigib üle Kaa; Soolvett `läikind maha Kei; vett läegib kausist maha Juu; mis sa triigid sest tuobist nii pilguni täis, siis aga `läikib maha Kad; kuum supp `läikis käte `piäle Kod; piäss ta sul maha `läikimä, mis tast paned nõnna täis KJn

Vrd läükämä

3. iiveldama süä `läüküb Kuu; pää `läigib (pööritab), tahab maha `pildada Lüg; Minul ka südä akkab `tihti `päälä `läikima Jõh; südä `läükü sies Vai; südä läegib üsna sehes Muh; südä mool tänä nii `kangeste läigib Mar; südä läigib, ajab oksendama Aud; südä akkas `läikimä Juu; soe piim aab mu südame `läikima JMd; minu süda `läikis sies nagu viekauśs Kad; süda lööb `läikima Trm; südäme võt́t `läikmä, ae õksele Kod; ku süä läük, sõss ei tahaʔ `sü̬ü̬ki nätagiʔ Räp || valutama pää `väega läüḱ Plv Vrd läilastamma

Vrd läigatama, läiklema, läikuma

nühkima `nühki|ma RId Jäm Khk Vll Pöi Muh Hi Lä hajusalt Pä, Ris HMd KuuK Jä ViK IPõ Plt, -mä Kuu Tõs Juu, `nühk|ma Saa Trv/-h́-/, -mä Vig Khn Kod KJn/-h́-/ Vil TLä TMr Har(-h́-) VId(-h́-), -me Hls Krk(-h́-) Hel, (ma) nühi(n)

1. (edasi-tagasi liigutades) hõõruma Nühi vähäkäse minu `pihtu, `ninda ne kohe alade valutavad Kuu; kes sügeluses on, sie nühi `endast VNg; põrandad `tuhratasse - - nühitasse Lüg; seda sitta ep nühi `ükskid inimene änam käte pεεlt ää; siga nühib ennast `vastu `aida Khk; Teab kus see `nühkimas käind on, riided kõik souega koos Pöi; kuldnokk nühib `vastu moad oma nokka Muh; koosta varred pead liivaga `puhtaks `nühkima Emm; `kange kihelemene ja kiho, kas vöi nühi puroks Käi; keik tahu pial nühiti vikatid (teritamisest) Noa; `enni määriti `saapud sea rasvaga, siis `võeti üks `riide tükk ja nühiti Mar; tule nühi mu `seĺga, mo seĺg naa sügeleb Mär; `Laupa piäb paa `kuäsa liivaga `nühkmä Khn; [roosi raviks] nüheti pliiatsiga mustasse see paber PJg; kengissepp traadid nühib pigiga Hää; lage saab luuaga `nühki, kikk võrgud maha tõmmata Saa; nühi mo `suonesi Ris; seĺg sügeleb, nühin `vasta ahju`müiri Juu; pesu ei saand suuremad virutada, pesu `aitas muedu `nühkimisega Amb; väŕv pialt ää nühitud Koe; terve lammas `villa ära ei aea, kas ta ise nühib või kuhu aeab, aga `villa põle `kuskil näha Sim; siga nühib ennast vasta maja `nurka Iis; nühi ja õõru kõvemass, muss asi Kod; suga nühib `ühte lugu `lõngade seĺlas Plt; nühi pesu `puhtasse KJn; püksi `jalga katik nühit Trv; ma nühi piha `u̬u̬lmit `müüri `vastu; lehm‿o krava puha maha `nühkin - - kaal‿o puha `paĺless nühit Krk; kui ihu sügeleb, siss nühib Puh; mia ole `nühknu küll neid `kässi, a mitte na `puhtass ei lähävä Nõo; Pańni liiva ja˽`lämmä vi̬i̬ kolmjala `sisse ja mugu˽`naksi `tõisi tuustiga˽`nüh́kmä; paŕõmb õdagunõ `huhtmine ku hummogunõ `nüh́kmine Rõu; lat́s nakass jo [tagumiku peal] edesi `nühkmä Plv; `taośsidõga om ar kõh́r nühit Se || (seksimisest) poisiʔ kääväʔ `nüh́kmäh Räp

2. midagi korduvate liigutustega tegema, teha vehkima; kiiresti liikuma nühin tüöd teha VNg; möni läheb nii `nühkides `mööda, äi räägi sönagi Vll; `nühkisin nüid nende tuhliste sees Rid; seäl oo kangest visa ein, nühi seäl `peäle mätäste vahel Vig; Egä tämä kuulõ‿mtõ, lähäb `piäle `nühkis Khn; se `suńdimene `tüitab mu ää - - mudgu lähän `jälle isi `nühkides Juu; vaest oli kuus seetse kangast, no sie `ańdis aga `nühkida koa, `enne kui sa said lõpule VMr; `nühksid `einä ajada Kod; `lõikasin nüri `saedega - - kolm `päeva `nühkisin üht lõhendikku Lai; ein `oĺli nii `veike - - sai igä kord `nühki KJn; mustage muudku nühi (reesõidust lumeta teel) Krk; temäl `aiga ei ole, temä nüh́k tü̬ü̬d ütte`viisi Hel; täl om `ainu külländ, tä jo nühib kraavi`pervi ja `loḿpe; mes i̬i̬st ta ütsindä nühip, me‿less katekeste võenu nu̬u̬ puu ärä lõegata Nõo; nühi no˽sa˽ka˽virgõmbadõ Har

3. petma, tüssama mis sa ennast nii pailu `nühkida lased Vll; kül‿ta ikki `nühkis mind KJn; sina laset egät ütte ennäst `nühki Krk; [ta] laśk ennast `nühki egäl pu̬u̬l, temä `kińdla mõttega inimene ei ole ollu Ran; ta tükke õks alasi `tõisi `nüh́kmä Har

pigitama pigit|ama Hlj VNg Jõh Jäm Khk Kaa Pöi Muh Mär Kse Tor Hää Saa/-dama/ Ris Koe VJg Trm Äks Lai Plt Trv, -amma Lüg Vai, -ämä Juu Kod KJn Puh Nõo, -ämmä Har Rõu Plv, -eme Hls Krk San Krl; piḱitämä Räp a. pigiga katma või immutama nied pigitatta viel ära - - nied `naadikohad teha kõik ära, et ta vett piab Hlj; mina pigidin `traadi, et sain `ommella `kenga VNg; paadid ning laevad pigitasse `enne ää, kut nad kevade merese `lastasse Khk; Pigi kakud olid, missega kingsepad raadi mustaks pigitasid Pöi; pigita see traat ää, ma tahan `vaĺlud obusele õmmelda Mär; `laeva pigitadas Hää; kingsepp pigitäs `troati, pigilapiga `nühkis kohe Juu; kui plekil auk sies, siis pigita `kinni VJg; pigigä ti̬i̬b lõnga mussass, ti̬i̬b `truati Kod; loot́sikut pigitässe KJn; nü̬ü̬ŕ om ärä pigitet Trv; üits mütsilot́t om pään ja nu̬u̬ vana pigitedu `rõiva säĺlän ja kah om inimene Nõo; känksepp pigitäss `traati Plv b. vahaga katma (mesilastest) mesilast pigidavad augud `kińni Saa; mihiläse ommaʔ linnumulgu ka pia`aigu kińni˽pigitänü Har; sügüse poolõ piḱitäseʔ `meh́tseʔ taro lavvol `vaihõʔ ja˽`liisnaʔ mulguʔ kińniʔ Räp