[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Leitud 1 artikkel

nüüd nüüd R Pöi Rei Rid Kse Khn Hää JõeK JJn ViK Iis Trm hajusalt eL, nüid Sa Muh Phl L K ILõ Lai M T, niid Sa; (rõhutus asendis) lühenenult: nüd, nid, nd

1. (just) praegu, käesoleval ajal või käesolevas olukorras; tänapäeval pojad on nüüd merel Jõe; nüüd `praiga võttin seppiku `ahjust `välla Lüg; vast olivad `oige `vaised ja nüüd tekköd omale kaik `uvved `uoned Vai; niid ep ole änam jumalad `usta Jäm; nüid‿o neid aja`lehti egas peres Khk; pole säält rabastikust enne `eina saan, p‿saa niid ka Krj; akkame nüid `öhtale minema Pha; nüid minge seda `silda kada Pöi; nüid‿o jutu ots `väljas (kuulujutust) Muh; kask oksendeb juba, nüid on mahla aeg `mööde Phl; akkame reht `ahtma nüid Rid; nüid änäm lämmet ei `öetä, see (sõna) oo vana`moodi Vig; `enne olid ika äke ja atr, nüid oo sahk Kir; nüid oo jõulud käe, nüid sõedame `vankrega kiriku Tõs; Pät́s meite ärra (riigipea) oo nüid PJg; naine `mõtleb ja `mõtleb, mis nüid tiha Hää; nüid on juuni Kei; ei ma nüid lähä änam kusagile Juu; `voata nüid, `lendab katukse `peale Kos; Kari läks siis vara `väĺla, ega‿s nii `iĺla läind kui nüid Amb; nüid siis ommeti sai sie tüö `vaĺmis Koe; nüid me elame siin `veikses saunas VMr; eks ta (tee) nüüd ole kuiv Kad; nüüd on ia elada Iis; nüid iĺja tuli, `praeguss tuli Kod; ma põle nüid eenamal käenu Pal; ei kuule mitte `kośkilgi `uńtisid, nüid ei kuule neid [enam] jah Äks; mis nad nüid tegema akkavad Lai; tule nüid ruttu KJn; poiss võtab nüid süist `lahti Vil; no nüüd om `valge väĺlän Trv; si̬i̬ om puhas paar, mis ta nüid kõneleb (kuulujutust) Pst; vanast olli arakmarja, nüid õigats `sõstre Krk; mul olliva ilusa piḱä pleti, kos‿na nüid om jäänuva Ran; kana om orsil nüid, ega kana prõ̭lla ussaian ei ole Puh; nüid lähme minemä, lähme ärä `tarre; vanast iks `olli toda `kuństmist `rohkemp ku nüid Nõo; siss jõulu`lauba, siss `oĺli meil ää mi̬i̬l, et nüüd saame `vorsti TMr; ma osati päḱä ärä, küll nüid valutap Kam; päiv elgitab, nüid tule `vihma Ote; kas nüüd joba tulõt Krl; nüüd ummaʔ tõsõ aoʔ kui vanast oĺliva Plv; nüüd sõida˽kodo ja panõ hobõnõ `aita Se

2. (sag lühenenuna) väljendab modaalseid suhteid, kasut a. (rahustades või kehutades) kas sa‿nüd lihad ühekora Ans; mis sa‿nd sii teed `känkus Khk; mi‿sa‿nd räägid na rumalaste; pane‿nd jalad `kinni Mih; ek‿sa‿nd `voata koa Trm; mis sa‿nd ikki `jandad Kõp; anna‿nd üits toḱk onde, `vänte uśs `viskab `säĺgä Ran; sü̬ü̬ sa‿nd iluste; pia‿nd pia, ma piä veedi `maŕdma Nõo b. (tõrjudes, vastu väites) mes sadam nüd sitt oli, üks kivevare oli sääl VNg; ma nüid sehoksega räägin Kul; koer sü̬ü̬b nüid suure elon `põrsa ärä Kod; või mina nüid tian Pal; oh, tu̬u̬ nüid mõne saks Nõo; nüüd tege sul kiä mõnõ tü̬ü̬ Plv c. (mööndes, kinnitades, nõustudes) mida sie [vest] teha nüüd oli, mina `raasukene `aiga seda tegin VNg; `Lamba jalast pole nüid `süüa midagid Pöi; olgo‿nd, mis oo Mih; eks ta laia kaare võtab nüd küll HJn; kes‿sis vana inimesele nüid enamb kedagi ilmutab VMr; eks nüid `värskid kalu jah, `tehti mõnes kohas küll (pulmasöögist) KJn; krädse vai kräbe, üits kõ̭ik, kudass sa‿nd `ütlet Ran; vahi, meh mä vi̬i̬l vana ikke `kuulda saa, si̬i̬‿m si tü̬ü̬ palk nüid Puh; ega perenane es loe ka nüüd `voŕste, kui paĺlu neid `oĺli; nüd meil ike nahatäis tuleb TMr d. (kaheldes) kumb nüd isämes on ehk kumb peigmes Lüg; eks te‿nd ise ikke vist ehk olete koa kangast kudund VMr; kas ta‿nd `tahtse toda rublat Nõo e. (halvakspanu väljendavates emotsionaalsetes hüüatustes) Ah, täma juttu nüüd, tońt teab, mis ta kokku `luuletab IisR; ah `Oskari juttu nüid Nõo

Vrd no