[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

nõrisema nõris|ema Lüg Jõh IisR Pöi Muh Mar Mär Kse Khn/-õma/ Hää Saa Juu/-emä/ JJn Kod Plt KJn Puh Nõo, -eme Krk San, -õmma Har Rõu Plv Räp Se, -õmmõ Krl; nörisema Jäm Khk Vll Emm nirisema ku `marju `piigistatta, siis mahl nõriseb Lüg; `Lapsel nõrises `liiva `taskust maha IisR; igi üsna nörises `mööda palet ala Khk; nöriseb nagu märg kassi poeg Vll; Katus nõriseb nõnda läbi kut va sõel Pöi; puud ühna nõrisevad kohe; `tulli kojo, õlmad ühna nõrisesid Muh; rohi märg, nõrises aga Mar; paksupiimast nõrises sõõlapääl vesi `väĺla Saa; panin kõrenda `peäle nõrisemä, küll ta `õhtaks taheneb ää Juu; tuulimasina kolusse sai vili kallata. vili `seisis kolu sies ja natuke aaval nõrises `alla JJn; vesi nõriseb juassa kruavi põhjan; tämä kõneles ja ise itk nõnnagu silmäd nõrisesid Kod; põle suurt vett kedagi, vähä nõrises veel Plt; me ojak akkass nõriseme Krk; sõglast nõrisi tu̬u̬ kupatussli̬i̬m `väĺlä, siss pannit nu̬u̬ ua teräde manu `ki̬i̬mä Nõo; ni˽suuŕ vihm ollu, sõduri nu̬u̬ nõrisnu ennedä Har; vi̬i̬ʔ nõrisõsõʔ inne ütest paegast ja tõsõst paegast Plv; `väega `veitsikese nõrisõss Se || nõretama marja`põesad `marju täis, ühnä nõrisevad Mar Vrd nõrisama