[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Leitud 1 artikkel

nõre nõre Tõs Kei Kad Kod MMg Ksi KJn Trv Hls, nöre Emm Käi Phl, nõrrõ Krl Rõu; nõrõʔ Lut, g `nõrrõ Har

1. nire kui vehem `korssnast `alla tilgub, tuleb nöre, tahma nöre Emm; vee nöre jooseb Phl; Igi ju̬u̬ksis temal kui nõre MMg
2. a. nõrgumise saadus `talgude aeaks `tehti õlut. tööaeaks seda `kangemad ei `toodud - - oli niisuke kekspaiga nõre Kei; männäst jooseb paelu nõret (vaigust) KJn b. kõrne loomi rasvast jäävad nõred, pannasse seebisse Tõs
3. a. (millestki ühtlasest ja tihedast) vili ühepidune `niigu nõre; `kapsataemed kasvavad nõnnagu nõre; `ammad `juśku nõre, ühesugused kõik ja `tihked; mõni külväb nõnna `üstläsess ku nõre; maŕjap̀u õks täis ku nõre Kod b. nõre kaseke (rippuvate okstega) Trv
4. joon, triip `nõrrõʔ, nu̬u̬ omma nigu vehma joonõʔ päävä alh Har
5. paisest läbi pistetav jõhv, mille abil vesi vm vedelik välja immitseb kui obustel muhud küĺles, siis `pańdi nõred `küĺge ja liigutati, et vesi `väĺla `nõrjus Ksi; ma `pańnin `lammale nõre lõua `alla KJn
6. takusõõre tehedi törva takust paras nöre `valmis ja triivrauad `ollid, sellega `löödi triiv vahele [paadi laudadele] Phl

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur