[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Leitud 2 artiklit

nõna- nina- nõna sõõrmass `tahma täis minnu Trv; mõni `kaie nõnaotsage. ku nõna`otsa änäp ärä es kõrvede, siss olli leib küdsenu; kellel `väikse nõnasõõrme om, om sõidu jaoss nõrk (hobusest) Krk; laiḱ otsage obene, kel nõnapääline `valge Hel; ää nõnavaŕs, kes iki `väĺlä nuhk Ran; Nõnaots must nigu oless maad songnu; lätsime `keŕkude, lume tuesass ku jäĺe, aga keidime nõ̭naräti `põlvi `ümbrele, siss es saa tuisk `persede minnä Nõo; Innevanast `koeti kõ̭kõ sugumast rõõvast - - nõ̭narät́ti es osta˽ka˽`kiäkiʔ Urv; Naase˽`tõmpseva˽nõ̭natubagot Se

nõna nõna, nõ̭na eL; p nõnna, nõ̭- Hel Ote Rõn V

1. hingamisteede algusosa ja haistmisorgan a. (inimesel) miul läit́s suits `nõnna - - küll kipits nõnan Krk; nõ̭na olli nagu aia ürjätuss; ta tege tü̬ü̬d ninda et nõna tatine, ei saa `aiga mitte nõna `pühki kah Hel; mulle situ vai nõna `pääle, mina `lõhna ei tunne Ran; sa‿let muedu illuss küll, aga nõ̭na om sul naŕr Puh; nakanu `aŕstma toda nõ̭nad - - aga es kuule enämb kõrvust Nõo; nii küĺm, et ei või `nõnnagi tsusata `väĺlä üle läve Kam; nõ̭nnu iks egal ütel üits ainukõnõ Ote; peni karass ilm`ti̬i̬dmädä nõna `küĺge, tõmmass nõna läbi ammaste `õkva Rõn; kui täl nõ̭na kinni om, sõ̭ss tä alasi torisõss Krl; näe nõnna kah, sul juusk nõĺg `suuhvõ Har; nõ̭na `otsa sa näet, a ega˽sa iä `otsa näe eiʔ Rõu; täl oĺl nõ̭na ku tubagu saŕv Vas; ta tah hupalõss - - ei läpeʔ nõ̭nnage kassiʔ Räp; Sul kaʔ taa nõ̭na niguʔ künniraud Se b. (loomal, linnul) mõnel `lambal `olli jämme nõ̭na, es saa `käega `kinni oeda Puh; vaśk kimuss nii, et es võta nõ̭nagi pangist `väĺlä; ku rõngass nõnan om, siss ka siga ei saa `sońgi Nõo; t́sikka ei tohi `laskegi `väĺlä, `õkva lü̬ü̬p nõna maa `sisse, ta käänäp kõ̭ik pahupidi; obene `turskab, ei tiiä, mes täl `nõnna läits Rõn; noorõmb vasik pess armõtohe nõ̭nagaʔ, ju̬u̬ uiʔ ilosahe; pini nõ̭na um alasi külm ku iä Rõu; staŕgil (toonekurel) om verrev nõna; tu kikass nõ̭naga `tsanklass Lei; `valgõ nõnaga hopõn Lut c. piltl tü̬ü̬ - - om nõna kottale jäänu (töö on tegemata) Hel; ei `tsuska mina nõ̭na sinna `aida (ei lähe sinna aeda) Kam; mi˽perremihel esä `aigu oĺli näĺlädseʔ, poig nakass nõ̭nna `nõstma (jõukaks muutuma) Har; Ta um jo˽nii˽kühmän, et künd jo˽nõ̭naga maad; Kasugakõnõ õ̭ks hoit vi̬i̬l `hinge sisehn - - mood́o olnu˽jo˽nõ̭na mättä all Rõu; `ümbre ei pööra hinnäst, tege uma nõna `perrä (oma äranägemise järgi) Se

2. tähtis isik kes nigu suuremba nõna `olli, tol es olegi rätti pään, käis netsiga; nu̬u̬ suuremba nõ̭na, kes sõ̭ast `perrä jäevä, noele `antu suure maa lagamiku kätte Nõo

3. taip, vaist, oskus nagu õhust midagi välja uurida No om täl vi̬i̬l nõna Hel; su terävät nõ̭nna oĺl siiä vaia Har; Ma˽käḱe viinapud́eli puhma alaʔ ärʔ, a˽vanami̬i̬ss oĺl tõõsõ säält ka üles `nuh́knu, kagest um nõ̭na Rõu

4. a. esiletungiv, eenduv (ees)ots, tipp sääl om nii `mätline maa, et kui niidad, siss lü̬ü̬d muud kui `tonksti ja `tonksti vikati nõna mättässe `kinni Hel; kui [paadi] nõna tetti, `lü̬ü̬di lavva teräväld kokku ja pakr sinna vahele Ran; siss kablutadass `su̬u̬ga, nõ̭na pääld nakatass kablutama; tollest kolmest niidsest, mes üless `veeti, kääneti viisu nõ̭na Nõo; `vennel om kat́s `otsa, nõ̭na ja tohk - - nõ̭na ja tohopakk oma ka pedäjädse Võn; ärä niida nõnaga, niida `rohkemp kandsuga Kam; siivaga adral `olli i̬i̬n nõ̭na ja nõ̭na pääl `olli väits, kes kamarat puruss lõigaśs; kui `mihklipäeväss lehe puust ärä läävä, om jüripäeväss aena nõna väĺlän Ote; suurõ˽käńgäʔ oĺliʔ, `topsõ trüpüsse `nõ̭nna, muidu es püsüvä jalan Urv; tu̬u̬ om haagi nõ̭na, minga˽litsut sinnä˽`sisse, haagi aasalõ Har; adra nõ̭na lätt i̬i̬h, leh́t lätt takah ja käänd maa kõ̭iḱ kummalõ Plv; Linasugimisõ hari tet́ti vanust vikadi nõ̭nust Vas; külmäga talvõl `jõiva pitinät, kuum tsäi, siiropet `luitsa nõ̭naga ka `sisse Räp; tsirbi nõ̭na om sääne vaib ja labik Se b. neeme tipp minu emä `oĺli karjan - - Jaanussaare nõna man Ran

5. (eri ühendeis) haisu nõnna saama; hais nõnna minema, hais nõnan (millestki teada saamisest) tõesel joba ais nõnan, ei tiiä, kost ta om teedä saanu Ran; `kiäki es tiiä, kost tu poiss peri `oĺli, aga sulase naine `oĺli aisu `nõnna saanu, et ta `oĺli sõast maha jäänü, et ta `oĺli pageja Ote; siss lät́s `rahvalõ hais `nõ̭nna, et mul sääne õ̭nnõtuss Rõu; nõna all; nõna alla ~ ette; nõna alt ~ eest (vahetust lähedusest või kättesaadavusest) `puistuss `õlgi `panti lehmäle ette, sinna nõ̭na `alla; `lambil `olli sõim - - lehmile `panti aena niisama nõ̭na ette; siss tulliva serätse vanaliku naese ja viisivä aena minekit obese nõ̭na i̬i̬st Nõo; ma `tahtsõ ubinat `hindäle haardaʔ, a tiä `haarsõ mul nõ̭na i̬i̬st `õkva ärʔ Kan; mis kurõl viga kõŕgistaʔ, ku `herneʔ nõ̭na all Rõu; elläi koh kinni, sis `lüügeless süvväʔ tõõsõ [looma] nõ̭na alt vai kost sai Räp; sis tuvvass peigmehele võio liud nõna ala Se; nõna norgu laskma; nõna nuran ~ nuruh meeleolul langeda laskma; keegi norutab, on masendunud tal om alasi ta nõ̭na nuran Har; ku ma `üt́li Kudilõ kõvõmbahe, siss laśk nõ̭na `norgu Rõu; käü nõ̭na nuruh Vas; nõna peale viskama ette heitma mis sa sest mulle `jälle nõna `pääle `viskat Trv; ku midägi seräst `asja om, siss `viskap mulle nõ̭na `pääle Nõo; nõna püsti (ajama) uhkeks muutuma; on uhke, ennast täis kõńd tõste seldsin, nõna `püsti pähän Trv; ai nõna `püśti, läits `uhkess Ran; ku olõt rikass, siss om alasi nõ̭na `pistü Har; pää säläh nõ̭na `piśtö lät́s kui, nii `uhkõ oĺl Räp; nõna viltu tõmbama; nõna kärsän ~ viltu ~ vingun (rahulolematust tundeväljendusest) tõmmass nõna `viltu, tu jutt es ole talle mi̬i̬lt `mü̬ü̬dä Ran; Saagi pääle oldass ahne, aga esi om täl nõna vingun, kui temä käest midagi tahetass; temä om nii `vaene, et ei saa `uhkit `rõivit `säĺgä, ku tõese säĺlän näeb, siss om nõ̭na `viltu Nõo; sul alasi taa nõ̭na kärsän Har; nõnna kargama teravalt ütlema Egäle kargab nõnna Nõo; Olgu‿i nii välle tõõsõlõ `nõnna `kargama, kae õks ette, mis `ütlet Vas; Saʔ `veiga äḱki `kargat `nõ̭nna. Olõ‿iʔ midä üĺdäkiʔ, a `veiga äḱki kargass `nõ̭nna Se; (oma) nõna kõrvetama ~ palutama valusat õpetust saama ärä kõrvet oma nõna - - läits suurd `saama, aga maśs vi̬i̬l `pääle; ma `üt́li küll, ära paremb minegi nõna palutama - - läits ikki ja palutki nõna ärä Ran; Äḱki `kargat, nõ̭na palutat Urv; (oma) nõna pistma ~ (t)suskama sekkuma millessegi, mis ei peaks olema sekkuja asi ärä piśtä oma nõna sinna Trv; tõese kõneleva, temä tulep jälle ja `suskab oma nõ̭na ka `sinna vahele Nõo; Mis tu̬u̬ kah vi̬i̬l umma nõ̭nna kohegi `tsuskass Urv; ega iǵäle poolõ ei˽või umma nõ̭nna tsusadõ Krl; kis um tõtõlik, tu̬u̬ ei˽`tsuska umma nõ̭nna tühä jutu manuʔ Rõu; pikka nõna saama (petmisest, altvedamisest) läits ei tiiä medä `saama, sai piḱä nõna, es saa sittagi Ran; no˽sai ta üte pikä nõ̭na, medä timä `ot́sõ Har

Vrd nina