[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Leitud 1 artikkel

nõjal nõjal Hlj Lüg Jõh IisR Muh LNg Kul Vig Var Rak VJg I hajusalt T, nojal Jõe Kuu VNg Vai, nõal LNg Var Saa Vil eL(nõ̭-), nöal Jäm Kaa Krj Hi(neal Rei)

1. toetuvas, najatavas olekus sie on `seina nojal siel Jõe; `reie rehadega sai jala nojal `puistettu [vilja] VNg; keppi nõjal käin, ei saa `käia `ilma keppita Jõh; kεεd oli `lahti, siis käte nöal `oidas Kaa; seesab `peale ukse nõjal Muh; teine perenaine töi oma nöal εε, ramm löpeb `otsa; Sai vaevald minu neal koju Rei; see põle kellegi looma pidäjä, pannasse `roikad `risti ete ja eks nad ühütese nõjal ole Vig; istub käsi põsakil laua nõjal VJg; seesäb pärna nõjal `püśsi; ermes kasvab kepi nõjal Kod; mitu `kõrda sai seda`viisi vikati nõjal `väĺla rönida, et sialt `lauka kohalt ära said Lai; laits om rinna nõal Trv; ma ole küünasperä nõal sängin pikäli Krk; ma oless lännu `väĺlä, iki kööbänu kepi nõal Ran; tõese karjusse olli suuremba, siss ma ka nende nõ̭al sai ärä kävvä Puh; `aidun keṕpe nõjal `kaśvi aia erne Kam; temäl om jala `aige, toḱke nõjal komberdab Ote; kepi nõ̭al saat edesi minnä Rõn; lat́s - - sais ka joʔ pińgi nõal; lina peoʔ omma paari `kaupa `pistü `pantu, na `saisava `ülhlen tõnõtõsõ nõal Har; ku ah́oluud aia nõ̭al `pistü om, siss kuĺl ei˽näe˽kannu Rõu; nuia nõ̭al kõńni, `nõsta saa aiʔ midäge Räp; Seo aid vi̬i̬l keppe nõal püsüss üleval Se || najale lase `sõnna `u̬u̬diõrre nõal; `toede siiä aia nõal Krk
2. abil, varal `Püörä `ringi ajamine oli puht kätte nojal Kuu; ronis üles vü̬ü̬ nõjal Kod; vanast keedeti `si̬i̬pi lipe nõal; `põrse nõal ma `elli ärä, ega mul muialt `kustigilt saia es ole Krk; tõśte nõ̭al olen iki ärä saanu tetä, mes vaja Ran; tema `õkva eläss miu nõal Puh; leev́ä nõjal tu elu om Nõo; ma olõ ka `aigõ - - rohtõ nõ̭al iks elä Võn; Imä `põĺvi nõ̭al kasusõ˽latsõ˽parõmballõ ku esä villäsalvõn Urv; ta vanakõnõ eläss valla abi nõal Har; kui hää mi̬i̬ĺ oĺl, kuʔ edimäne lamp tuĺl - - latsõkõsõʔ - - lugõgõ nüüd lambi nõal; imä kedräśs pirru tulõ nõal Räp; nuuʔ veleʔ om targaʔ, noidõ `nõalgi elät arʔ; silmä vi̬i̬ nõal eläss ilm (leskedest ja vaeslastest) Se

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur