Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 3 artiklit
kade kade g -da R(g -ja Kuu,
katte Vai)
eP(
kadõ Khn)
TLä Kam; n, g kade S Trv Hls Krk,
kadõ Nõo San V1. kadetseja; ihnus, kitsi; kuri, pahatahtlik Kade `kiskub ise oma kana;
Ei kade nägis, et `toisel ka midägi olis Kuu;
sie on kade, ei `anna `kellegi midägi `asja;
kadeda kari ei `kasva `ilmaski Lüg; Ega kade keela, kui elde imustab Jõh;
on ka kade, mettep anna;
kade veis kaivab `teissi Khk; Kui elde tahab, kas kade keelab Krj;
kade inimene, sedä ei salli et teisel koa `miskid oo Mar;
kade nagu susi PJg;
`ihnus kes teisele midagi ei raat́si `anda, va kade HljK;
kes niisuke kade on või ei raat́si teisele midagi `anda sie on üks vana ihnerkoi Rak;
kägo one kade lind, ku tä `küllä tuleb `laalma, siis one kedägi õnnetuss vai kahjo Kod;
ma olen kade, et sul on ja minul ei ole Pal;
kade ei saĺli, kui teisel kedagi iast on, siis sellest on kahju meel Lai;
kui mõni tüdrik ühe [poisi] `vasta `elde oĺli, teese `vasta kade, siss see, kelle `vasta kade, akkas kohe sõnuma SJn;
oh sa igävene kade inimese tüḱk, sü̬ü̬ss või kikk maailma oma `perse;
ti̬i̬ nüid tigel ääd või kaidse kadel `karja Krk;
võta, võta, ega ma kade ei ole;
rikkal om kade nätä, et `vaesel suur muńn Ran;
inimese om kadeda, ei või nätä, et tõene ka eläb;
üteldäss et kadõda kari ei kasva ja `õela õńn ei `äitse Nõo;
kadõl ei olõ `õnnõ San;
Kül sa olõt üt́s kadõ inemine, sai või˽tu̬u̬d nätä˽ku tõsõl `häste lätt Urv;
timäl alasi kadõ mi̬i̬ĺ et mullõ `antav ja telle ei `antav õiʔ Har;
võhlul olõ õi˽`viĺjä, kadõl `kaŕja Rõu;
võhl võta õi˽`hernist, kadõ `kaksa õi `nakrist, nu̬u̬ ahnitsasõ paŕõmbat Vas;
ta om kadõ inemine, võhlitsass tõist Se Vrd kae22. kurja silmaga nõiduja, kaetaja on `aige üks luom, siis on `tõise kade silm käind üle, vana `rahva kunts Lüg;
kadeda `silmaga vahib, tieb `kahju Jõh;
ei tea miks tama miu alalde kadeda `silmäga `vahti Vai;
näe kui kadeda silmaga ta `vaatab Tõs;
nõial nõgesi, kadedal kadaki, `õelal ohaki änna `alla [öeldi] kui ohutadi `nõidust Hää;
sellel on va kade silm üle käin Ris;
siga `jääda `kängu, kui kadeda silmaga voadata Tür;
sa ära oma kadeda silmaga tule `seie `nõiduma Trm;
kade inimene paab tõesele täiäd `seĺgä, tõese luamale;
mõne inimese silmävuade on kade Kod;
om mõnel kade siĺm küll, nigu ta tõese lu̬u̬ma kaeb, nii ti̬i̬b loomale viga Nõo;
`kaehtaia, tu `ommõgi tu kadõ, kaess sullõ päle, ni sa jäät `haigõss Se Vrd kadelik,
kahe2
kahe2 n, g kahe Kod M Võn Ote Har Rõu, g kaheda Nõo Kam1. a kade, kurja silmaga, nõiduja, tige kukk oo kahe südämegä, tige. egäl pu̬u̬l tõesele kallale Kod;
mõni lu̬u̬m ei sü̬ü̬, tal om üits kuri kahe silm üle käenu Trv;
mõnel om kahe sõna;
si̬i̬ olevet kahe inimene kel abene suhun Krk;
kui kahe inimene ärä läits, siss pühiti põrmandut ja kõrvetedi `pühkme ärä ja joodeti loomale Nõo;
kud́a kaheda siĺmäga mu `lu̬u̬ma kai, jäi `õkva `aigess Kam;
vana kahe inemise rõibõʔ;
rot́i omma kahe eläjeʔ, na omma nii kadõhust täüs Har2. s kurja silmaga inimene; nõid, võlur mis sa sellele va kahele näität;
sa oled ku va kahe kunagi, kahetat ärä Trv;
kahe karva olli `lauta viit karva topusse, kahe karva ja nõia karva Krk;
ta om peŕüss kahe. taa oĺl hüd́simusta `juusõga ja musta veregaʔ Har Vrd kae2,
kaehtaja,
kahi3
kuntsija `kuntsija nõiduja ma ei tea,
kuidass ne `kuntsijad tegavad;
`kuntsijad uhatlevad `kärnu Muh Vrd kunsitaja