[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 3 artiklit

kade kade g -da R(g -ja Kuu, katte Vai) eP(kadõ Khn) TLä Kam; n, g kade S Trv Hls Krk, kadõ Nõo San V
1. kadetseja; ihnus, kitsi; kuri, pahatahtlik Kade `kiskub ise oma kana; Ei kade nägis, et `toisel ka midägi olis Kuu; sie on kade, ei `anna `kellegi midägi `asja; kadeda kari ei `kasva `ilmaski Lüg; Ega kade keela, kui elde imustab Jõh; on ka kade, mettep anna; kade veis kaivab `teissi Khk; Kui elde tahab, kas kade keelab Krj; kade inimene, sedä ei salli et teisel koa `miskid oo Mar; kade nagu susi PJg; `ihnus kes teisele midagi ei raat́si `anda, va kade HljK; kes niisuke kade on või ei raat́si teisele midagi `anda sie on üks vana ihnerkoi Rak; kägo one kade lind, ku tä `küllä tuleb `laalma, siis one kedägi õnnetuss vai kahjo Kod; ma olen kade, et sul on ja minul ei ole Pal; kade ei saĺli, kui teisel kedagi iast on, siis sellest on kahju meel Lai; kui mõni tüdrik ühe [poisi] `vasta `elde oĺli, teese `vasta kade, siss see, kelle `vasta kade, akkas kohe sõnuma SJn; oh sa igävene kade inimese tüḱk, sü̬ü̬ss või kikk maailma oma `perse; ti̬i̬ nüid tigel ääd või kaidse kadel `karja Krk; võta, võta, ega ma kade ei ole; rikkal om kade nätä, et `vaesel suur muńn Ran; inimese om kadeda, ei või nätä, et tõene ka eläb; üteldäss et kadõda kari ei kasva ja `õela õńn ei `äitse Nõo; kadõl ei olõ `õnnõ San; Kül sa olõt üt́s kadõ inemine, sai või˽tu̬u̬d nätä˽ku tõsõl `häste lätt Urv; timäl alasi kadõ mi̬i̬ĺ et mullõ `antav ja telle ei `antav õiʔ Har; võhlul olõ õi˽`viĺjä, kadõl `kaŕja Rõu; võhl võta õi˽`hernist, kadõ `kaksa õi `nakrist, nu̬u̬ ahnitsasõ paŕõmbat Vas; ta om kadõ inemine, võhlitsass tõist Se Vrd kae2
2. kurja silmaga nõiduja, kaetaja on `aige üks luom, siis on `tõise kade silm käind üle, vana `rahva kunts Lüg; kadeda `silmaga vahib, tieb `kahju Jõh; ei tea miks tama miu alalde kadeda `silmäga `vahti Vai; näe kui kadeda silmaga ta `vaatab Tõs; nõial nõgesi, kadedal kadaki, `õelal ohaki änna `alla [öeldi] kui ohutadi `nõidust Hää; sellel on va kade silm üle käin Ris; siga `jääda `kängu, kui kadeda silmaga voadata Tür; sa ära oma kadeda silmaga tule `seie `nõiduma Trm; kade inimene paab tõesele täiäd `seĺgä, tõese luamale; mõne inimese silmävuade on kade Kod; om mõnel kade siĺm küll, nigu ta tõese lu̬u̬ma kaeb, nii ti̬i̬b loomale viga Nõo; `kaehtaia, tu `ommõgi tu kadõ, kaess sullõ päle, ni sa jäät `haigõss Se
Vrd kadelik, kahe2
kahe2 n, g kahe Kod M Võn Ote Har Rõu, g kaheda Nõo Kam
1. a kade, kurja silmaga, nõiduja, tige kukk oo kahe südämegä, tige. egäl pu̬u̬l tõesele kallale Kod; mõni lu̬u̬m ei sü̬ü̬, tal om üits kuri kahe silm üle käenu Trv; mõnel om kahe sõna; si̬i̬ olevet kahe inimene kel abene suhun Krk; kui kahe inimene ärä läits, siss pühiti põrmandut ja kõrvetedi `pühkme ärä ja joodeti loomale Nõo; kud́a kaheda siĺmäga mu `lu̬u̬ma kai, jäi `õkva `aigess Kam; vana kahe inemise rõibõʔ; rot́i omma kahe eläjeʔ, na omma nii kadõhust täüs Har
2. s kurja silmaga inimene; nõid, võlur mis sa sellele va kahele näität; sa oled ku va kahe kunagi, kahetat ärä Trv; kahe karva olli `lauta viit karva topusse, kahe karva ja nõia karva Krk; ta om peŕüss kahe. taa oĺl hüd́simusta `juusõga ja musta veregaʔ Har
Vrd kae2, kaehtaja, kahi3
kuntsija `kuntsija nõiduja ma ei tea, kuidass ne `kuntsijad tegavad; `kuntsijad uhatlevad `kärnu Muh Vrd kunsitaja

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur