[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Leitud 2 artiklit

nõder1 nõder g nõdra Pöi hajusalt Ha, JMd JJn VJg IPõ Äks Plt KJn Trv Hls Hel Nõo TMr San, `nõtra Lüg Jõh IisR; nõdõr Kan Krl Rõu Vas Se, nõdr Pöi Muh LNg, nõter Var hajusalt /-õr Khn/, Trm Kod, nõtr Ha, g nõdra; n, g nõdra Var Vän Amb JJn Koe VMr Kad Sim Iis; nöder g nödra hajusalt Sa, Hi Noa Ris; noder Jõe Hlj VNg Vai, notr Kuu, g `notra; n, g `notra VNg Vai

1. nõrk, väeti, vilets a. (inimese kehalisest või vaimsest seisundist) sie on `notra `moistusega, `notra `pääga VNg; Eks ta õle jäänd juba `nõtrast Jõh; Sie on jalust nõder, saa `ästi `käia IisR; kääd‿o nödrad ka, nendega ep saa eite midad [teha]; vaim‿o `valmis küll, aga liha‿o nöder piibl Khk; Ta on juba nii nõdr, et ta äi mäleta änam midagi Pöi; lapsed `ollid nõdrad veel Muh; Löi pölidest nödraks Emm; Ma jähi `aiguse ajal nii nödraks Rei; kää jõud oli veel nõtr LNg; üks oo vanast `väeti, teine noorest nõtr Mar; eks ta tegi seda ikke vist nõdra meelega, ega ta targa meelega seda tegema läind Mär; see talve elu teeb mu nõdremas Han; tänä ole na nõter, südä sańt ja Var; `kuhkusin jalad nõdrasse Mih; vana inime lähäb nõdraks, lähäb tohmiss Khn; mõnel inimesel on väga nõder aru Kei; nõtr, ei suuda `tõsta Juu; ta on ikke juba pailu nõder JJn; inimene one nõter, kis õman `mõistusen ei õle Kod; nõder laps, mis sa selle kääst tahad `saada; nii vana, oli piast juba nõder Lai; nõdra aruge Hel; tollest `laskmisest `saandi jäi nõdrass Nõo; `väikõni lat́s om nõdõr Krl b. (millegi kohta) Nõdra jääga äi ep tohi mette lahe pεεle minna Kaa; nõdr jäe oln, uńt karan `paati Muh; paio oksad oo nõdrad, kukkuvad maha Mar; aea lat́t oo na nõter, tä üsä nõtkub Tõs; iä ond nõtõr, `õigõd kõvad `külmä ei olõ Khn; mul on - - nõdrad prillid, piaks `kangemad olema Ris
2. väeti, vähese aruga inimene eks sie ole üks õńn, et meie puol `ühtegi nõdra ei ole; see oli juba nagu nisuke nõdra jutt - - ja ommikuks oli [vanaisa] surnd Amb; ühe nõdra käess küsiti Kod; nõdral `puudub `mõistust Plt
3. pehme, vedel pudr oo nõdraks jäen Muh; täna `öhtu nii nöder puder Emm; sa oled leiväd na nõdraks `sõtkund, ei saa mette `ahjo `panna; köŕt oo paksem kui leem ja vedelam, nõdrem kui pudro; kes oo surnd ja `tõmbab kõbaks, siis põle kedägist. aga kes nõtr oo, siis selle järele pidi terbe suguvõsa ää surema Mar || painduv sii on üks mees, nii nödrade liigendega, aeas jala kaila taha Khk

nõder2 nõder Hel Ran Rõn, nõdõr Plv Vas Räp/g nõdrõ/, g nõdra; nõtr (-t́r) g nõdra, `nõtrõ Lei; n, g nõdrõ Räp kätkivibu ristiesä `aetu älli `nõtra `ot́sme Hel; älli nõder tetti kõevust, tu‿om kõvemb puu Ran; hällü nõdõr, kes paańuss ja üleväh kand; nõdrõʔ inämbest iks kõõvine, lepä puu ei paańuʔ Räp Vrd nõderm

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur