[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Leitud 4 artiklit

näru- kaltsu-, räbala- korjake [närud] kokko, `antke näru`kaupmeste kätte Mar; Ku tekk `oĺli vanaks `pi̬i̬tu, `ańti ta näruvanal Hää; sit́si ilbakidest `tehti papert, näru`kaupmed [viisid] `papre vabrikus Saa; käib nigu närupundar, ei raatsi riiet `seĺga `panna Lai; Tegin kaks närutekki, teese `pańnin `sahre lakke, et purud ei lähä piimä `sisse KJn; `enne käisid arjakad - - ja `tuĺli mõni näru`ot́sja või siuke SJn

näru1 näru VNg Jõh SaLä Kaa Pha Pöi Muh Rei hajusalt , Hag KuuK ViK I VlPõ Trv Hls Krk TLä Rõn Har Plv, näro Lüg Vai Mar Kul Mär Vig Kod Vas; ńaru San Krl Har Rõu, ńaro Plv Vas, njaru Khn

1. subst a. räbal, kalts iest on juo räbäl kõik - - `pintsaki näru Jõh; `paĺlad närud teisel seljas Khk; pang mette oma vati näru `siia teiste riiete sega Mus; `riide närud üll Muh; kalsod või vanad närod ja narsod Mar; püksid oo näruse läin Tõs; Korja aga närud kokku, ku närukaupmi̬i̬s tuleb, saab kaussa Tor; pane leib ühe näru `sisse JMd; närudest `kuotasse põranda`riideid Koe; põld riietki seilas, nagu sańdikene närus teene VMr; kõik õiendan `kõrda, tämä ulgub aga närudega Kod; ühed vanad närud, ammu juba seljast ära visatud Lai; `tahtis närusid - - viib sinna paberi vabrikuss SJn; vaata, säält saad öhe näru Vil; Näru tahave katik kista ja tekis tetä Hls; egä ma `vihma ei `peĺgä, ka vihm mut ärä sulate, miul vana näruse sellän Krk; vanad närud iki, mes näd́sele lätsivä, ega siss `vastne rõevass nii `keŕgede `kat́ski ei lää Ran; Mes selle näguga enämb tetä Nõo; om `väegõ ńaruss jäänü, ńaru `rõiva sällän San; Tu̬u̬d ńarru ma joht inäp `sälgä panõ õiʔ Rõu b. niru olevus või asi; risu, logu Pole `sõuke näru ka kessegi loom Pöi; vana lagond aśja `kohta `ütlen näro Kul; `põrssad kui vaad närud, ei söö teesed ega kedagi Mär; ei siin suos kasva `metsa ega kedagi, mõni kasenäru ja kadakapõesas Amb; üks ainuke pisike lambinäru on VMr; näru, nisukene lahja kaśs Kad; tiĺluke vahakas obese näro; kõik paremad rattad ärä koŕjatud, vana lagund näro [alles] Kod; olete va närvad närud ikke, ei söö Plt; Mes sä mulid toda kassi, ta om esigi joba nigu üits näru; vana kaĺlusse näru om, `viska `ahju Nõo c. sunnik, reo ühe`korra olima `karduli`kuhja `otsas, obune näru läks VNg; See on üks va lake koeranäru Rei; va näru, põlegi veel magames Vig; kaśsid närud ajand mu villad segamine JJn; sie on vast üks inimese näru VJg; oh sa vana näru küll, mis sä nüid tegid KJn; lapse närud one kodo Kod; latse näruse `ku̬u̬rsiv kardulit, nüid silmä kiḱk `sissi jätten Krk; `pernane `olli igävene näru (ihne) Nõo; no˽mis sa kuŕjavaimu ńaru mu˽käest õigõ tahat Har; säänest närru ma joht mehess ei tahassi Plv
2. adj vilets, kehv, sant `ästi näro puu Lüg; Näru ilm täna Khk; kõderjas kasvab naa näru `viisi Var; `okslene ja näru puu Aud; üks näru `tervisega inime Vän; Minev`aasta `oĺli näru sui, muudku lahestas `vihma Tor; lehm lõpnd ää kohe lahjaks ja - - imelikuks näruks jäänd KuuK; kõege need viletsamad närud maad Pai; nemad käperdavad seda `kaśsi, siis kaśs jääb närust VMr; Maĺm pusspakud, need õlid natuke närumad paigale panna Trm; obone pidi ia olema, ega siis näru obone ei käi Pil; siin on kõege närumad põllud SJn; `vaade, `meante näru ta om, kondikse `püstü, luine, näru lu̬u̬m Krk; t‿om serände näru inimene, tollega ei saa `asju `aada Nõo; taal ommaki säärtse ńaru `rõiva sällän San
Vrd naru

näru2 näru Pöi Sim (lind) isa vahest kui `püüdis merd, närud läksid `mõrda Pöi; lepalind on kollane, pisikene, närust suurem ei ole Sim

näru3 näru Hlj VMr Hls Krk() a. tüli, riid või meil om muud ku ilmast `ilma `väike näru kateksi Hls; tülü tulep tühjäst asjast, närü tulep nälläst vns Krk b. viha Nisuke asi ajab kohe näru täis Hlj Vrd näre2

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur