[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Leitud 3 artiklit

närts1 närts Käi KJn, g närtsu SaLä Kär Kaa Vll Kse Saa Vil Trv San, närdsu Hls Krk T Kan VId, närdso Kan Plv Se; ńarts g ńardsu San V, ńartso Kan a. (vana katkine) riideräbal; ka kindlaks otstarbeks kasutatav riidetükk kiha puńn äp pia `inge, pane närts `ümber; vanasti vanad särgid leigeti `narmad ära, seljatagused `vööti `palge `närtsudeks (käterättideks); pane see närts tuule käde illerdama Khk; kes siis [vanasti] nägi `närtsu nurga `äärdes, nee olid kεik kaltsumihe kottis Kär; Ma pesi närtsuga koostad-`vaanad `puhteks Kaa; kośjasobitaja viis tüdrikule närtsu (pearäti) või midagi muud; vana Paadu käib `ringi nigu sańdi nuga närtsu sees (väga näruseis rõivais) Saa; pühi laud närtsuga ärä Trv; nüid om `sääntse ää mi̮i̮l sul, nüid `kargass kas või `närtse sehest (riietest) `vällä; tal ei ole ütte `närtsugi ümmer panna Krk; kos me magasime, olliva õle sängin, närdsu vai räbälä teḱk all, põhu pääl Ran; nõnda räbälin `rõivin, et ilp lü̬ü̬b närdsu `surnuss Puh; närdsest tetäss põrmandu tekke; emä puret latsele `leibä, pańd `suhkrut ka, pańd närdsu sisse, keit kinni, tu̬u̬ `olli nutsak Nõo; Kat́skist `sõrme ei tohi sihukse musta närdsuga `kinni `mähki, piäp olema puhas `rõivatüḱk Rõn; neo˽tulõvõ är˽`mõskõ, neo˽musta˽ńardsuʔ San; ńartso seto tuĺl, `pernainõ lät́s `ńartsõ `ot́sma Kan; taa käü nii ńardsõn, vana˽kakõnu räbäli`rõipõ säĺlän; taal om ka naist ńardsõst `puuduss, tel ei olõ medägi `säĺgä võttaʔ Har; naańõ oĺl ar˽tapõt, ńardsuʔ oĺli˽suuhn Rõu; vanast koŕassiva setoʔ `närtsa, nüüd ei näeʔ inämb Plv; vanast `pańti `si̬i̬mneʔ likõ ńardsu `sisse, siss oĺl nätäʔ, kas kasusõʔ vai ei˽kasuʔ Vas; tahat ummi `närtsa seest `vällä karataʔ uma `uhkusõga Se; närts närdsu pääl, lat́t lati pääl, paik paaǵa pääl Lut b. piltl (saamatust, viletsast olendist) Närts öeti nende poiste kohta, kes söhuke saamatu, kil pole öiget väärtust Khk; `pehme mi̬i̬ss ku va närts Trv; hopõń ku närts i̮i̮h Vas

Vrd narts

närts2 närts g närtsi Mih Trm/-ŕ-/, `närtso Lüg

1. korts, kurd Vanadusega tuleb närts `närtso järel näkku, `kortsod ja `närtsod näos Lüg
2. närtsinud, närbunud süda lähäb närtsis (närtsib) Mih

närts3 onomat sööväd jüśt `kapsaid, võtavad närts ja närts Juu

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur