[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Leitud 9 artiklit

näkk1 näkk Käi Nis Hag Kos Sim MMg Äks Ksi, g näki Khk Pha Vll Mar/nε-/ Kul Mär Vig Kse Mih Khn Ris Juu JMd Tür Koe Trm Kod Pal Plt KJn, näkki Jõe Lüg Jõh, näku Jäm Kär Muh Phl, näka PJg Tor, näkä Tõs, nägi Kuu(pl nägäd); näḱk Plt Räp, g näki Hää Iis Trv Hls Krk Ran Nõo Võn Kam, näḱi Saa Juu Kan Rõu Plv; n, g näkki VNg; näkki g nägi Vai folkl a. (hrl pahatahtlik) vee- või metsahaldjas siin Jägala jões on näkk, kivi pial pidand `istuma ja pesema Jõe; Ihanalasti ku nägäd meress Kuu; õlen lugend, et näkk piab õlema `naise `piaga ja kala savaga Lüg; `kaivos on koledad näkkid, kes `kaivo `pääle läheb, sene `alle `tõmmab Jõh; näkid oo `söuksed vaimud Khk; Näkk on egas kohas sügave vee sees, olgu see meres ehk jöös ehk aukos Käi; `rääkvad näkki jões piab olema, siin põle näha olnd Kul; näkk `olle lühekse jalaga ja kõht oo täl lai, näkäd oo `ü̬ü̬si `välläs Tõs; kao augu `piale ei `tohtind `minna, et kaos pidid näkad olema ja vee `alla `tõmmama PJg; Korgastes elavad näkad, kis tulevad `väĺla ja viavad lapsed jõkke Tor; sii‿pol nihukest `kohta põle, kus näkki nähä oleks; `Peipsi `järves olla suur kibi, kus `otsas näkk ennäst pest Juu; ei ma põle küll mitte näkkisi näind JMd; näkid viivad inimese ää Koe; ära `vaata `kaevu, näkk `tõmbab `sisse Trm; näväd nähnud näkki, nagu luik, lüönud siivad laiali, ise `kangest lobistanud Pal; näḱk `tõmmeb `kaiu Trv; vanast olevet ollu näki kivi ahervarre sehen Krk; karjami̬i̬s - - lännu loodsikuga sinna kotale, kos ta (üks mees) uppenu ja ütelnu: näḱk, võta meie nõgel, anna meie koolu kätte ja visanu nõgla vette Ran; mõtsan käesivä näki `ümbre, essitivä inemìisi Kam; kaon om näḱk - - `hiusist võtt kinniʔ ja `tõmbass `õkva `kaivo Kan; sõ̭ss nakaśki järven tu̬u̬ näḱk umma vigurit tegemä, sääl timä `oiu, sääl timä `saisõ Räp b. (lastehirmutisena) `kaivu `ärga `vahtiga, näkk on `kaivus; älä mene `metsä, näkk tuleb; `lastele ikke `üeldi, ku ubi ja `erni `käisid `süömas, et näkk on `ernes, näkk on uas Lüg; mine mette `kaugele, näkk `tõmmab su `kause Mih; Näkk viib lapsõd `veesse, kui `puätõssõ lähäte Khn; näkk kajos, ärä mine KJn; ärä minnä lohu `vi̬i̬ri, näki `tõmbav `sissi Krk; Ei tohi jõe vi̬i̬rde minnä, näḱk tuleb jõest ja viib latse jõkke Nõo; ärge mińge vi̬i̬ `vi̬i̬rde, näḱk võtap viip ärä vette teid Kam

näkk2 näkk g näka Krj Pha Vll Jaa Muh Emm Käi Kul Mär Han Nis Rap Sim Lai VlPõ Hls Krk, näki LNg Rid hajusalt Ha(-ḱ- Juu), JMd VMr Rak VJg, näku Käi Rei; näḱk g näki Krk Nõo; pl näkkid VNg, nägäd Kuu tuhar Puhta istumise töö, vötab perse näkad aigeks Pha; näka keeru vahe vahest nenda kibe Vll; mo `perse näkk valutab täna kole `kangest Muh; paese näki `otses Rid; küll sel oo ead paksud näkad taga Mär; sai näkast natike aavata [sõjas] Tõs; `perse mutid - - need ikke need sammad, mis näkad PJg; `ańdis näka `pihta Tor; inimesel on kaks näkka, loomal on paĺt perse; kukkusin näkkapidi just kivi `otsa Saa; näkid jäävad `istumisega tuliseks Ris; pane näkid maha `siiä pingi otsa `piäle (istu); näkid lapsel `paĺlad, pane ometi pikem kuub talle `seĺgä Juu; ära sa puuduta mu näki `külge JMd; tal oli paise `persse näki pial VJg; mõni inimene ei taha `persse kanikad ütelda, siis `ütleb näkad, `loetasse vähä peenemaks Plt; näka jääve tuimas Hls; päälagi om paĺlass ku `perse näḱk Nõo

näkk3 näkk g näki Muh Käi Mar Kse Kad Kod

1. sakk, sälk, täke mo siilikul oo `pissed näkid paljast all Muh; kui tagid `tehti, siss jäid `väiksed näkid `otsa Kse; vajotasin näki `piäle, luku näkk one si̬i̬ õts, mes `sisse käib Kod
2. nukk, serv istub vanni näki pial Kad

näkk4 näkk g näki Ris; nakk g naki Rid Juu küpsis, biskviit tõe lastel näkkisi Ris; lapsed toovad puest nakki; nakid said `otsa Juu

näkk5 näkk g näki Han/-ḱk/ Tõs, näku Rei vistrik Pöldmooni öieleht, sellega arstiti, kui näkk oli Rei; Näkki ei tohi katti sügada; Sool kõik nägu näḱka täis Han; näkk oo `sioke `väiksem - - üks `piske kollase `piaga Tõs

näkk6 näkk g näki HMd Nis, näku Kul Ris Nis (punane sipelgas) näkid on kõege `õelamad, ammustavad na kurjaste Nis

näkk7 näkk, ńä- g näku, ńä- jahuklomp nakam jo `putru `kiitmä, näkuʔ ummaʔ jäänü `sisse; jahuʔ ummaʔ ńäkku sadanuʔ, ńäkuʔ siäh Lut

näkk8 näkk g näku pulk aiamulgul Näkud on lapuse ja posti vahel otsepidi posti sees, kus mulgu erred peel käivad Käi

näkk9 näkk g näku (taim) näkul on `valged `õitsed; näku juurikud `antakse sigadele [rohuks] Pöi

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur