[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 24.—29. vihik (lõpetis—nälpsama)

Tööversioon


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 4 artiklit

noorus `noorus Jäm Khk Vll Pöi Hi Mar Mär Kse Tõs Tor Hää Juu Kad Trm Pal Lai Plt KJn Puh, `nu̬u̬rus Hää Saa Kod KJn, `nuorus Kuu Lüg(g `nuorusse) Vai Ris JMd VMr VJg/-ua-/ Iis, g -e; `nu̬u̬ru|ss g -se M TLä San, -sõ V; `nuõrus Khn

1. noorpõlv, noorusaeg õleks õld `nuores ias nii ia elo ku `präigu - - aga sie `nuorusse aig - - läks `niiskese `tüögä kõhe‿t oi Lüg; maast `lahti, `maate `eese `nooruse ää Khk; `Noorus on kena aeg, aga see äi tule änam tagasi Pöi; `noorus on `mööda läind Rei; `noorus ei tule enäm `meele Tõs; `mõtlen oma `nuoruse peale Ris; esimene `nuorus oli, siis jäin iga päev tugevamast VMr; õled õma `nu̬u̬ruse `riknud ja `kaatand Kod; kui ma olin `nooruse juhingus, siis olin terve ja jõud kääs Lai; roosiline `nu̬u̬rus KJn; pikäld sedä `nu̬u̬rust om Trv; si̬i̬ om kiḱk `nu̬u̬ruse tuhinuss Hel; rüä puut maśs kuuskümmend kopika minu `nu̬u̬ruse `algusen Ran; sääl kraaviveeren om kaits kolm põõsast, mes vanami̬i̬ss istut `nu̬u̬rusen Puh; Ku˽`mõtlõʔ, tulõ `mi̬i̬lde kõ̭iḱ tu̬u̬ `nu̬u̬russ Urv; `nu̬u̬russ om õks illuss aig külh, ku `tervüss käen Har
2. noor iga Üks `nuorussest nõrk, `tõine vanadusest `väeti Lüg; mes `lusti täl enäm, noorus oli tä seest `vällä piigistud Mar; mia olõ‿ss kahõksa`teistmõ `aastanõgi, kui mehele läksi, sie ond ju `nuõrus kua Khn; `nu̬u̬rus one `tervis ja jõud Kod; selle `nu̬u̬ruse `kohta olli ää nolbi `põrse Krk; `nu̬u̬rust `oĺli ja `keŕgust `oĺli, mes viga `joosta Nõo; timä `nu̬u̬russ ja `nõrkuss oĺl [takistuseks], es jõvvaʔ inäp olla (karjapoisist) Plv
3. noorsugu, noored inimesed Para`aigune `nuorus maga `kindud koveras `müädä `seinä`ääri `täües poru`jommis Kuu; `nu̬u̬russ lõbutseb, na oĺliva väegä lõbusa Ran
Vrd noordus

number `numb|er g -ri Jäm Khk Kär Kaa Vll Pöi Muh Rei Mar Kse Khn/-õr/ JMd Koe Rak Trm Kod, -re Käi HMd Kos Amb Koe; `nummer LNg Kul Vän Kos, g `num|bri R(g `nummeri VNg) Iis, -re Mär Hää Ris Rap Juu Pai Plt KJn SJn; nummer Ris Tür Iis Äks Kam, `num|ri Tõs PJg Saa Kad Kod Vil TLä(-bri), -re Vig Lih Aud Tor Saa Pil Vil Hls Krk Ran; nummõr (-ŕ) g `numb|ri Har Rõu Räp Se, -rõ San Krl Vas Räp; numer g -i Lut; `nuum|er g -ri Kuu; nuumõr Se/-ŕ/, g `nuumbri Vas; `lumb|er g -ri VJg; `lummer g `lumre Plt; lummer g `lumbre Trv Hls, `lumre Krk

1. arvu tähistav sümbol, arvu kirjamärk `Kaarle `rahval on `seitse `nummer [õuemärgiks] Jõe; isa obetas `nummerisi tegema VNg; `tiema ühe `numbri paberi `pääle Lüg; uue `aasta `number kirjutati seinale Jäm; kergu ees on pääva sammas, näidab kellu `aega, `numbrid pεεl Khk; rehjendas `murtud `numbritega (murdarvudega) Kär; vanad `numbrid kustutati ää ja uied `tehti `jälle Muh; Esimene ratas läks nii `keereks jüst kui kaheksme `number (jalgrattaõnnetusest) Rei; küll sa teed ilusid `numrid Vig; `koolis loetse `numrimi Tõs; `numbred `kustuvad ää Kos; `numbrite `alla kirjutas ta oma nime JMd; nuĺl üstku kaheksa nummer Kad; ei `õska `numridki kirjotata Kod; `lummer on ike talu `moodi `ööldud ja `nummer on saksa `moodi Plt; võta kõik need `numred kokku, saab mitu `miĺjoni KJn; me rehkendime koolin `lumbridega Trv; miu siĺm ei sellete raha lummert Krk; poesikene suurde `tähtega kirjut, aga `numrit tetä es mõesta Puh; nummõr noĺl Krl; lugi `nuumbrit Vas || koolihinne koolilatsõl oĺli kõik ää `numbrõʔ Krl
2. a. millegi järjestust, liigitust, väärtust, suurust jm märkiv arv ja selle kirjalik tähistus puri ise `tehti - - esimise `numbri puom`villa [riidest] Jõe; kui tegi ikke `pienest `lõngast ja `tõise `numbri vanutuse panid, siis tuli juo õhukene `villane `riide Lüg; majadel oo `linnas `numbrid Vll; obusele `pandi `number `peale, kuidas obu `suurdut `olli Muh; kolmanda `numbri vili oo need va kõlo teräd, va peenike vili Mar; Sie `numbõr üks jahu Khn; `numrete järel `antas `metsa Hää; ta esimise `numre mees, jo oli peksupingi `kõrvas siis Rap; esimise `numre põld Pai; `lieri `võeti `lumbrite järele VJg; mua õli innatud seda`viisi, et esimise `numbri mua ja teise `numbri mua Trm; si̬i̬ om edimese `lumre oben Krk; pask vedel, jooseb perän nigu nellä`kümne `numbre niit Ran; mis tu̬u̬ liheküĺle nummõŕ om Har || numbriline märk säält sai `tü̬ü̬line egä hummogu oma `numbrõ, õdagu vei tagasi Räp b. piltl (hinnanguliselt) sie on esimise `numbri `maksa rohi Jõh; elosad (ilusad) akkajad tüdrekud - - esimese `numbri tüdrekud Mar; minu isa oli ka esimese `numbri `suśsi`meister Rak; mes litsemajan õllud - - `kõlbmata tüd́rik, nummer küĺjen Kod; Esimese `numre põllumi̬i̬s Vil; Esi om nigu persele`süĺgäjä, aga õiendama nummõr üts Rõu; imä piät õ̭ks edimäne ollõm, edimäne nuumõŕ Se c. (nummerdatud ruumist) läksimä `numri, linnan võtad `numri (võõrastemajast) Kod; sai üksikus `numris old, si̬i̬ võttis segi (vanglast) Vil
3. liisk; liisuvõtmine `kolme`kümne elu`aastani `käisivad mihed keik `liisus, `kellel `nummer läks, sie `voeti Hlj; võttas `numbri `kaugeld, siis `tõine kõrd ei `mendki, sai punase `passi Lüg; poisid `lähtvad `numbri ala Khk; mo mehe vennaga olid `seltsis `numbri all olnd Vll; Siis oli `numbri alt `lahti `saamine `raske, pidi suur `nähtav viga olema Pöi; nikrut vötab nummert Rei; masin `aetadi `rinki, kelle kätte see `number tuli, pidi `vällä minemä Mar; soldatid `läksid `numresse Mär; Mia oli `numbri alt läbi Khn; kis `numre kauele võt́tis, see sai vabas, see teenistuses es läha Saa; mo määlestuses `käidi vel Kaiu `mõises `nummert `võtmes Juu; mina `võt́sin kõikse viimase `numre Pai; kui sa `lumbre `kaugel `võtsed, kui aru täis sai, siss jäid üle Hls; ma‿ĺli su˽veĺlega kroonu pääl üte `numbri alh Har; vanast oĺl `soldanõl `numbri `tõmbaminõ Räp
4. ettevõtmine; tükk, temp `Piiridükse `lastiga `sinne `mennä oli ka omaede `nuumer Kuu; si̬i̬ nummer es lähä ka läbi Vil

nuumer1 `nuumer nuumik kos õli `nuumer, kakskümmend kaks `puuda Kod

nuumer2 number

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur