[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Leitud 2 artiklit

nurin1 nurin g -a Kuu Hlj Lüg Vai/n nurina/ SaLä Vll Pöi Muh Rei Mar Mär Kse Tõs Tor Hää Ris Juu JMd VJg Iis Trm Kod Plt KJn Trv Ran Nõo, -e Hls Krk; nurrin (-ŕr-) g nurin|a Puh Nõo Rõu Plv Vas, -e San, -õ Krl

1. nurisemine, torin ei ole nurinat, nüüd on `viĺjad `peksetud Hlj; Selle `joomise pärast oli seal alati nurin Pöi; nurin oo sańt asi, põle rahul üht teise tegemese ega olemesega Mar; `väike asi - - aga `tõśtis kohe sellepärast nurinad Mär; `ühtelugu nurin ühe ja teise asja pärast Hää; selle tüö `peale oli paĺlu nurinad Ris; sulane `tõśtis nurinad peremehe `vasta JMd; nurinad on alati Iis; järest tuleb nurinad ette, talle ei süńni `ükski asi KJn; mea ei jõvva temä nurinat ütsilugu kullelda Trv; kiḱk tege ilma nurinede Krk; nüid saava kõ̭ik `leibä - - ütevõrsi, ei ole nurinat `kossegi Ran; teeme nüid keŕk keset külä, siss ei ole kummalegi midägi nurinat Nõo; `pernani peat alasi `kuuldma `tiinjide nurinid Krl; teil alati um iks tu nuŕrin Plv

2. tüli, riid läksid isaga kodu nurinase Mus; Olid seal vähe nurina läind, teine poiss `äigand kohe ää Pöi; põle suur riid koa mette `ühti, läksid mud́u natuke nurinasse Mär; inimesed on nurinas ja `taplevad alati Juu; läksid nurinasse Kod; paŕõmb palakõnõ rahugaʔ, ku nuumvasik nurinagaʔ Rõu

3. nuriseja ta oo väga nurin inime, nuriseb kõigi tüh́a aśja `juures Mär; nurin inime nuriseb üĺdalati Tor

nurin2 nurin g -a Khk Pöi Saa Trm; nuŕrin Urv

1. nurrumine kaśsi nurinad `kuulsin; kaśsi nurina pääle iired ei tule Saa; kaśsi nuŕrin Urv

2. (muu häälitsus) üks tasane nurin oo Khk; Sorr - - lennab `ööse ja teeb oma tasast nurinad Pöi