Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
Leitud 8 artiklit
nukk1 nukk g nuki S Lä Khn PJg Vän Tor HaLä Jür Jä VMr VJg Sim Trm VlPõ, nukki Jõe Kuu(nugi) Lüg Jõh, nuka Jõh/-kk-/ hajusalt S, Lä Mih Tõs Aud Tor Hää Saa Ris Tür VJg TaPõ VlPõ eL, nuku Var PJg
1. a. nurk siin `selle nukka‿päl majas Jõh; möned [jakid] olid ülal `kraega, teised olid nukid ala `keerdud, maas`kraega Jäm; akab jälle rihaltse nuki kuhast `pälkama Khk; männiku nuki tagant tuli uńt, jäi `seisma meite tee `pεεle Kaa; nüid käib otse Keiguste `kopli nukist tee Vll; Tikud on ölal kapi nuki peal Pöi; tulejalg `olli müiri nukkas Muh; Ojab ennast rohkemb nuka taha piltl Emm; Esimene pere pahemat kätt nuka taga on tema kodu Rei; tänäbä nuki peal oo uus maja Mar; jänes `joosis just aida nukkis `vastu Kse; `istus `vankre nuka `peale Tor; üks maja on sääl nuka pääl Hää; Pane see kate nuka taha Tür; ta `seisis nukkas VJg; See kõne käib nii ümber nuka piltl Trm; leib jäe pimedikku, nuka taha ahaju, esin näe (ma ei näinud); veĺje naene minemä vaŕsi nukka (hakkab sünnitama) Kod; tulnd krabinal [katuse] nukka pidi maha Pal; kui nuka taga (tagaselja) riagib, siis on `kange ja suureline küll Lai; isi nuka taga `laśsis (jõi) kulinal Plt; mis sä vahid sääl nukan Trv; enne es ole `saagi, siis `kirvege tetti kik nuka Krk; kesk taret laabip ja nuka ja kolga jätäp kõ̭ik `pühkmädä Puh; sulun oenast kätte kudagi ei saa, jooseb ütest nukast `tõisi Nõo; ega vanast puhast nukka `kiäki es ti̬i̬, siss kutsuti kalasaba nukk Kam; laǵavuss `oĺli üle vakamaa, sääl om jo käänäkit ja nukke seen Rõn; lat́s `pańti nukka Kan; ku meil päiv talvõĺ lätt, siss vaivalt pilulõss üle mäe, a suvõĺ paistuss `taaha nukka Rõu; hainarõivass, tollõlõ `pańti nööriʔ vi̬i̬l nukkõ `külge, siss sai `rohkõmp `hainu pääle `pandaʔ Vas b. koht, kant kas maal (mujal) kohas ka nii on, kut sii nuki pεεl Khk; Sii nukkis pole `vihma olndki Pöi; sild `tehti `kuivi nukki kaudu Muh; Möne kivise madala nuka pεεle aeb vahel sihantse suure jääkahva üles, et erm Emm; Kasepä nuka tuul tuob ikke kala Trm; näväd one ühe nuka inimesed Kod; tulid ära `seia nukka Äks; meie nukas olid `veiksed talud Plt; Rõngu nukan `oĺliva suure sao olluva Ran; ega ta siist nukast ei ole, ta‿m `kaugelt Nõo; esi nukan esi moodu ja viisi Kam; tu̬u̬ `oĺle `väega hõel inemine, kes säänest umah nukah `tahtsõ Plv; Rasina nukah `peetass paĺlo taĺvnissu Räp c. tükk, osa ma `katsusi ka üht loo nukki kaarutada Mus; `pehmemad nukad lõegati ää (lihast) Muh; üits nukk maad om jäänü ilma sitata Ote; mina haŕe ka mõ̭nõ nuka maad tast Räp
2. a. millegi väljaulatuv kõrgem või eenduv osa (kühm, ots vms) obu kopistab, kui kabja εεr akab kivi nuki taa `kinni Khk; ep saa öieti `käia mette, nukid jäävad üles, konarik maa Vll; Sõuke kivi kali, mis kõliseb `vastu adra, adr `kargab öhe nuki otsast teise `otsa Pöi; tondikäpäd kasvavad `kõrgema nuki peal Mar; taal vist `saŕva ei tule, muidu `väiksed nukid oo Mär; põndak, `siuke `kõrge nukk, kasva sial kedagi PJg; see on tasane moa, põle nukkisi ega kiva Juu b. neem, maanina ega `Virve mies üle `Kolju nukki `väljä ei lähä Kuu; jääb mere nukka valju mere käde Mus; `Soela nukk, see käie `sõnna Iiumaa `poole mere `sisse Pöi; `laidud ei ole siit `kaugel, üle mere nuku Var; Liu säär - - üks kaljune nukk köib `väĺla tükk maad Tõs; kuńdi nukk, lähäb `järve `sisse üks nukk Kod; terräv nukk om, maa lätt `järve `sisse Ote c. pätsi otsatükk, kannikas Lämmrokk keedeti kövadest leva nukkidest Krj; tütarlapsed saavad leva nukud, siis kasvavad rinnad ilusad PJg; `lõikan leeväl nuki peält ää Juu; ku leevä`pätsi alustat, siss edimäne tüḱk om `päälmäne nukk Nõo d. vankri teljeots ikke nuka `otsa köib pulk ette Kse; seal oo `seoke raba soo, ei ole kuidagi läbi saand, `vanker old nukadeni sees Mih; Ära sõeda värati`pośti `vankert `kińni, sõedad nukid maha SJn e. krunn `käüdi lediss `hiustega, nii`kaua kui lieriss `käüdi. kui sai `lierist `lahti, siis hagati nugiss pidämä Kuu
3. liigesekoht vm luumoodustis Sul kohe `palge nugid punased, ei sul ole viga midägi Kuu; kui käe kokko paned rusika, siis on rusika nukkid; `Õtsaedise nukkid mõnel kõhe `kõrged Lüg; löi sörme nukad veriseks, nukad `katki Ans; löi `eese kää küinaspe nukist nenda ää Khk; tagumisel jalal on loomal teravad nukid - - koodi nukid; anna sule nukkide `pihta Krj; Akkas poisil [õla] nukast kinni ja viskas välja Emm; mitu `pöidla nukki on soki pöid pikk LNg; käsi oo nukide kohast jõmerene PJg; löön sõrme nukiga `pähkle pooleks Kei; Õlaluul omal on nukk `külges, õla`pialse pial Jür; [pardid] päris `kiskusid, tiivad, tiiva nukid, jalad, kõik `võeti appi VMr; näpu nukad on kat́ti SJn; sõrme nuki lei ärä Hls; põse sarna om siin katel pu̬u̬l - - ni `kõrge nuka Ran; si̬i̬ ola nuḱk om `väega valluss Nõo || sõrme lülide pikkus mõõtühikuna kui pitkad sukad `ollid, siis kojoti kümmekond nuḱka Muh; viis nukki teen seda `pöida Pai
4. kasteet nukkidega `tõmmas mu vennal pale maha Jür
nukk2 nuḱk g nuki (-ḱ-) Khn Saa Trv Hls Krk Ran Kam Rõn
1. koon, kärss; suu; nokk koer `piśtis oma küĺma nuki `peosse; loomad `topsid nuḱke läbi aia ja `kiśsid `viĺla Saa; Anna siale vitsaga nuki pääle, muidu aab söögi ümmer Trv; sut́t om piḱk peenike kala, nukkipidi om naa kivede küllen `kinni Hls; lind lennäss, oĺl midägi nuki otsan; anna mulle nukki (musi), anna `tsuukest Krk; soe lännuva siss üttekokku, `tõstnu nukid üless `taiva poole ja uĺunuva; kihulane udistab nuki ihu `sisse, ludsip `endä verd täis Ran; [rott] must nigu mütt, piḱk, terräv nuḱk Kam
2. jalatsi, suka, kinda jm esiots, nina Mia `kat́si kengä nukiga, ette terä (natuke) oli liiv piält märg Khn; mina ei taha `kitsa nukidega `saapid Saa; ku egaüte `varda pääld [kahandad], sõss tuleb - - suka nuḱk seante ümärik Trv; `pastla nuḱk õmmelti kokku Hls; `kinda nuḱk om katik, kohente `kinni Krk; pannime tõese jala tõese ette, konds nukki, nuḱk `kondsa (mõõtmisest); suvvat tärgitäss ärä, siss lõegatass kolm säppu nuki pääle Ran || teravik `erne olli pikäli mahan, sedä lõigate es saa, sedä `kisti sirbi nukige Krk
nukk3 nukk g nuku Jäm Khk Pha Vll Käi Rei Mar/-o/ Kul Kse Han Juu Jür JMd VJg Iis KJn M Puh Nõo TMr Võn San Krl, nukku Lüg IisR; n, g nuku Muh Han Nis Trm Plt; nukku g nugu Vai (mänguasi) sie on üks pisukane nukku Kuu; `neie nukkudelle lapsed sättivad ka `nartsud `alle Lüg; ema töi lapsele laadalt nuku Khk; ma tegi taale ilusa nuku Muh; linna lastel oo koa nukod Mar; Lapse nukud oo ilusad Han; tütarlapsed mängivad nukuga Nis; ta on ilusast riides nagu nukk JMd; `ośtin lapsele uue nuku KJn; jaanipääväl tetti pikkä nukku. üits pikk uŕk olli või toḱk, sellel olli tett pää `otsa `närtsest, `rõõvit ümmer pant; ku nukku joosiv, tüdruk ju̬u̬śk ehen, poiśs keriśs `järgi (teat jooksumängust) Krk; emä ollu väiksen `kange nukke tegemä Puh; kakime noid soe`tõlvu, siss teeme `endile nuku Nõo; latsõlõ tetäss nukk lupardikõisist Krl
nukk4 nukk g nuku Jäm Kul Ris(-o) Kei Hag Kos Jür HJn Jä VMr VJg Sim Lai(-i), nukku Jõe Lüg; pl nukked Jõh väike heina- või viljahunnik kui kuiv ilm on, nukkud `lüia `lahti `kieritisesse Jõe; `einä nukkud mõned `tieväd `ümmärgused Lüg; siis `tehti `niiskesed `veiksed nukked - - ikke nukkede pidi [hein] `saama Jõh; odra leigati, `tehti nukod, mis pikk ohr oli - - esite `pańdi `püsti, `tüikad `alla Ris; luost pannakse nukku, nukust keeritisse, keeritisest `soadu HJn; odra niideti maha kui `vaĺmis sai ja `aeti argiga nukku Ann; nukud `kańtsime `puudega kokku ja muudku summ ja summ `auna Koe; kui suured köḱid teha, siis on suat, aga vekemad on - - nukud VMr; kui maa märg - - siis `põesa `piale `lauti veke nukk Sim; vilja kaared `aetasse koa nukki Lai
nukk5 nukk g nuku Emm Käi Phl Saa Juu Trv Krk Hel; nukku Kuu
1. kera, viht siss võetse see niit ja keritse nukku Saa; maagelõng oĺl nukun; pannass lahupirru `sisse, lõigats kangas puruss ja käänets neli riha pulga vahet nukku Trv; keri lõnga nukku sõrmede pääl; õlekatuse `rästsä vihu köidets kokku `väikse nukkess, tiĺlep ku rüä vihu Krk
2. sakk; narmas; ääris veere `ääre `tehti `veiksed sakid - - nukud Emm; üks suur söba olle , `senna `pεεle `pandi `narmad ja `riide tükid, `hüiti nuku tekk Phl; meeste särgile tehti `värvle `otsa nukud Juu
nukk6 nukk Lut, nuku Har pruudilinik vm naiste peakate om pruudil nukk pääl, kae nuku alt Har; pandass nukk pää päle, `säändseʔ vereväʔ siiʔ krumbataduʔ `ümbre Lut
nukk7 nukk g nukku tukastus Nii tuleb nukk `piale, et kudagi ei saa `olla IisR
*nukk8 pl nukud Jaa Pöi võhumõõk nukkudel oo `koltsed `õitsed - - kasuvad mütu `jälga pitkaks Pöi
veebiliides
@ veebihaldur