[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Leitud 2 artiklit

nuhk1 nuhk Muh Se, g nuhu SaLä Kaa Vll Kse Nõo Krl Rõu, nuha Jäm Pöi Rid(nuhi), nuhe Urv; p `nuhku Har Vas, `nuhki Krk

1. lõhn, hais Selle roositutil oo nii kena magus nuhk juures Kaa; eli `nuhki aab tuppa Rid; ei tää, kos ta läit́s `nuhki `aama (koerast) Krk; Ei tiiä, mes nuhku säält päält tuule puhkab siiä Nõo; ää nuhega liĺl Urv; Pini võt́t ka˽hummugu üt́e eläjä nuhu üles, sõ̭s pańd takan ajama Rõu; nuhku (ninna) saama millestki aimu, kuulda saama Sedä piad nii oidma, et temä täst nuhku ei saa Nõo; sai `nõnna `veidükõni `nuhku `vargusõ üleʔ Krl; ma olõ `raaskõsõ tu̬u̬st aśast `nuhku saanuʔ, kuuli kura kõrvaga Har Vrd nuhe1

2. tuulepuhang, õhuvool sedine nuhk kεis üle, et ragin taga Jäm; tuul läks vesigare, nüid pole änam nii `kange pala nuhk mette Khk; Lage pεεl ikka natike `nuhku on, tuuliku tiivad akkavad kippuma Kaa; See nuhk nagu tuleks mere poolt Pöi Vrd nohk1

3. raasuke, veidike Kõlgusõn olõ‿i ütte nuhkugi haina Urv; panõ nuhk õnnõ Se

nuhk2 nuhk g nuhi Pöi Ran uus nuhkija, salakuulaja Ta oli vangimajas nuhiks olnd Pöi; `nuhke `oĺli kah siän - - nii libedä jutuga Ran