[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Leitud 6 artiklit

nott1 not́t Muh Aud Krk, g not́i Mär Khn Tor Saa hajusalt K, I, noti Jäm Khk Kaa Pöi Mar Kse Han Hää Amb Kad VJg Kod Trv Pst; nott g noti Emm, nodi Kuu Lüg Vai/n notti/

1. puuront, puupakk tua vahe`seina sai puha teha lühikestest nottidest Lüg; me kaks vana notti (vanainimest) Jäm; Mis puid seal on, pisiksed notid on Pöi; ega nüid `paĺlu kütta `tarvis põle, `viska paar not́ti `sisse Mär; See not́t oo toores, see ei kolva tarvispuuks; Täis nagu not́t (purjus) Han; mite notti ei saa sa minu käest Hää; löön selle not́i `lõhki, mud́u see ei põle Saa; on üks va mädänend not́t, kui ta ää koevab, eks ta sis põle koa Juu; Linad `lauti vette ja not́id `piale, kivid veel not́tide `piale Amb; siis `kańti einamalt not́tisid ja niisukesi puid `seie Kad; ańnin tale not́iga Trm; laps issob `vankri piäl nõnnagu not́t Kod; sääl on suuremid not́tisid kah, tule jaost Äks

2. a. (väikesest poisist) poja nott nisuke `vaivane `tervisse puolt Lüg; `kutsin selle not́i `sisse, oĺli ära küĺmenud kui juńn Saa; poisikse not́t Krk b. väike kogus, raasuke Panõ not́t liha kua supissõ; Kui `rohkõm sua mtõ, mia tie selle not́iga kua kedägi; Ühe not́i suhkurt mia pani luasissõ Khn

nott2 not́t g not́i Kse Kei Lai, noti Sa Muh; nott g noti Emm Phl SJn paks jahukaste; pekisoust Tuhlistele notti `peale Jäm; `kiitsi (keetsin) natuse notti, see `aitab külmalt ka `süia Khk; Notti vöeti kausist - - tuhli körva; see supp on niikut not́t Kaa; siss `tehti‿surt notti ka `körva, vee `sisse leigeti lihatükid ning siis jahu `lasti ka `sönna `pεεle Pha; tee oo möne korra läkune kut not́t Vll; Põld on `paergus pehme noagu not́t Pöi; akkan notti tegema; Noti tegemeseks on `tarvis sia`rasva, jahu, vett ja `soola Emm; not́t on soust, kas mańdist ehk lehast, kastetakse `kartulid `sisse Kei

nott3 not́t Hää, g not́i Mär Aud, noti Pha Pöi Muh Mar Mih Tõs; nott g noti Hi

1. nokk, sirm (peakattel) mõni köib notiga mütsiga sui ja `talve ja; `juussed lokkis nagu mütsi notid ees Muh; mütsil on nott, se mes ees on Emm; mütsi nott‿o mütsi sirm Phl; ´enne olid not́id, nüid oo sirmid Aud

2. volt, lott vm rippuv või eenduv asi `tömbas uulel lommi `sisse, noti `tömbas `eemale (ajas suu torusse) Pha; kui kuulu (kalkun) vihaseks saab, siis aab oma noti pitkale ja suureks Muh; [kui] kuue toot `lahti on, siis `öölda, et nott repob `alla Emm; Pane kuub iluste ripustpidi varna, mitte seaviise kesk kuue abudest, siiss venideb sεεlt suure noti välje Käi || piltl poisi suguelundid notid `paistvad Pöi

3. lotu vana kübärä not́t Tõs

nott4 not́t g not́i Aud Pär Vän Tor SJn, noti Hää; nott Aud Tor, g nota Pär kala- või vähipüügiriist; kahv `vähka käisin ka `püidmas not́iga Aud; Liivaga ja notaga käiakse nüüdki veel kalal Pär; läks not́ile, `katsus, kas saab kala; `öösi lähäb kala enam not́ti, ega `päeva temaga saa; not́iga saab `säŕga, ahvenast, purikast ja iga`ühte Vän; notiga tõstetass kalad `mõrtsi Hää; not́t on sihuke võru, võrk küĺles SJn Vrd natt1

nott5 not́t Hlj, g not́i Tõs Hää, noti Jäm hüljes Notid magasid kivide `otsas Jäm; not́i liha Tõs; not́id, mere aĺlid Hää Vrd natt5

nott6 not́t Pil, g not́i Plv; Nott KJn pea; nutt ea not́t `otses, see põle rumal Pil; Sel mehel on notti KJn; ma võt́i kikkal not́i `maahaʔ Plv