[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Leitud 2 artiklit

nokk1 nokk g noka S(noki Pöi Rei Phl) L(noki Var) HaLä Jür JõeK JMd JJn ViK I Äks Plt KJn Pil M Puh, nokka Jõe Hlj RId, noga Kuu; noḱk g noka Krl Rõu, noki hajusalt T V(noḱi); nokka g noga VNg Vai

1. a. linnu nokk eks lind jo nokkaga süöb Lüg; üö`kulli on kovera nogaga Vai; paned sa midad viĺja `asja laiali, on `varblane terava nokaga sεεl kallal Khk; aned ja kanad - - nee on nokaga Krj; Pardil on jälle igavene suur lai nokk Pöi; kukulind patsib munad oma nokaga teise linnu pesast `välja Muh; Lehem lüpsab suust, kana muneb nokast vns Emm; Senne ouna sees pole linnu noki `ouku `ühtid; Nokid oli `keikidel ametis (kõik kanad sõid) piltl Rei; pailu teevad pahandust ühüd musta nokiga linnud Var; Rähnäd togivad nokkõga puud Khn; [lind] annab sööda suhu noka otsast Hää; [linnud] sööväd `kapsad koa ää, võtavad nokaga rabinal kohe Juu; kui ta (kull) üst koha pial [kanapoja] ära kuigistas, aga nokas ma ei näind JJn; tuvil on kõrs nokas, akkab pesa tegema vist VMr; võt́tis noka vahele ja vei ära Iis; `viltu nokaga kanad olid Pal; varessal oli midäki noka vahel Trv; kikass tulep vadinaga, kivi noki vahel Ran; ani rasu ja sisekond ja noḱk ja jala, ni̬i̬ keedeti kottu ärä Nõo; linnukse käevä sinna raguma, tsäuniva ja `raova nokiga (rasvast) Kam; kana ka õ̭ks taht paŕõmbat, kana võtt nókist munõ Urv; Lehm nüss suust, kana lu̬u̬ noḱist vns Rõu; ku terä jala `pääle panõt, [kana] lööse nokiga, võtt terä äräʔ Räp b. putuka iminokk; suised `sääsetel on niisugused teräväd nogad Kuu; kui parajatte nokk sehes oo, siis ta (kärbes) ei näe Muh; parmudel, nendel on teravad nokad Ris; [mesilastel] nokad lühiksed, ei sua `valgest ristikust mett kätte Trm; siäsel one pitk nokk, aab noka `sisse ja imeb verd Kod; kusi`kuklase kannava nokiga kokku suure kengu Nõo; ma olõ luinõ, mu nahast jovva ai˽`kärbläne noḱki läbi aiaʔ Vas; nu̬u̬ŕ mehine lits nokigaʔ vahakõrrakõsõ `kat́skeʔ Räp

2. a. miski nokataoline, konksjas või eenduv puust `tehti kouk, nokk oli `otsas ja `sellega `tommeti long [soapiidest] läbi Hlj; kael`kougu nokkade `otsa panima [korvid] VNg; kui kuu on rippakalli, nokkad `alla `puole, siis tuleb sadune ja `tormine kuu; `väiked `asjad `tauta nokka pääl (alasist) Lüg; sönniku koogu nokk oli raavast Kär; Pane see nokaga müt́s piha, see ea küll Pöi; laksil on nokk kurgu all (lõhe kisust) Phl; ma tee mütsile noka koa ette Mar; soa sulane, pidid isi `lõikama noka `sinna `külgi, kis lõngad läbi `tõmmas PJg; alas on rauast - - teises `otsas on auk, `teises `otsas ümmargune nokk; lüpsikul on nokk, nokast ia kallata Nis; kael`kookude `otses on nokad, kus `ämred `otses kääväd Juu; poisil on nokaga müts JMd; kaevu vinnal on ka nokk Iis; Laua vai leti kualud õlid nokkadega Trm; teräv kluasi nokk ehk õksa nokk, kriimussas jala ärä Kod; kiin on kaunis pikk raud, nokk on otsas Plt; meil `olli suvel `jõukambil mestel kaabu ja noordel mestel olliva nokiga mütsi Nõo; ku om jo näil (seemnetel) nokiʔ väläh, ido väläh, siss pandass kuioma Räp b. peenis, noku mida sa nokka `näitad VNg; Nokk `püsti, tahab kusule Lüg; toadi nokk norotab eede `moĺdis = kaev Juu; ise võtt selle noka püksist JõeK

3. mokk, suu, lõuad; nina `nuored obosed - - ei `õska vagu pidädä, siis `viataja - - piab vaol, `oiab obose nokkast `kinni; Nokk norokalli `istub siin `lauva taga; laps on kui ema nokkast kukkund Lüg; see oo ete tugevast oma nokka kastn (napsitanud); tuulekalal oo poole vaksa `pitkised nokad Muh; mehel nokk viinäne, tä oo `puutun tänä viinä ligi Tõs; kus sa oma noka täna ää `kuldasid (purju jõid) Juu; temal ka urb nokas (poisil piip suus) Koe; mis kala `süöta armastab, võtab aga krutska omale nokka Trm; sinu nokk one `jälle viinane Kod; laps on üstku ema nokast kukkund Plt; ärrä pühi nokk [metsloomadest] `puhtas (teised kütivad loomi tema metsades) Hls; kae kos um lu̬u̬m, ei lääʔ sü̬ü̬k nokki Plv

4. a. kronu, setukas Mes sie niisugune nokk ka `jaksab `kündädä Kuu; `Seikse nokaga pole `kuigid `uhke `söita Kaa; see oo üks obuse nokk Muh; läks siit Järvakańdi laadale ja tõi ühü `valge obuse noka Vig; mis obu tal on, nokk ja kiivard PJg; on mõned vanad nokad ja põlegi `uusi `noori obosid Juu; üks kuradi nokk on, ühele varessele paĺlu, kahele kasin Lai b. halv, sõim `Laine oli suur ja pime ka, `ninda et `meie menemä panemine jäi nokkil nägemätä (piirivalvuritest) Kuu; os sa poisi nokk Juu; Om üts nokk Räp

nokk2 nokk Jõe Kei, g noka Muh lestanoot `kammela nokk on kahe aruline nagu `püksid, taga `otsas on suur pikk kott Jõe; noka kusid‿o kolme `korsed; me lähme nokale Muh