[EMS] Eesti murrete sõnaraamat
Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
 Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside |
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 1 artikkel
kuuse- kuuse- eP M T, `kuuse- R, kuusõ- V
1. kuusepuu osa, kuusepuuga kokkukuuluv kui `kuuse`neulad hakkavad maha `langema, siis kuu aja peräst pidäs lumi maast ärä menemä Kuu; käis `metsas `kuuse `pihka `korjamas VNg; tie `kuuse `koskost kadus `pääle Vai; kui kuuse kuŕt karuseks soeb, siis seeme tuleb `välja Khk; Naha `parkijad `ostsid enne kuusekoort, `parkisid nendega `nahku Pöi; kuuse mulgid kukkuvad üsna kuuse `alla Muh; sa oled karune kut kuuse türu Emm; `surnodel oo krandsid, tehasse kuuse `okstest Mar; kuuse okki oli kõik kohad täis Aud; kuuse `vaiku `pruukivad siebi `sisse `panna Ris; kui kuuse käbisi `paĺlu, siis on kardule `oasta Kei; kuuse `vaiku pannakse kat́tise koha `peäle Juu; kuuseoksa luud tieb saue põranda `iasti `puhtaks Kos; paśtab tene `siia `maale ää üle kuuse `latvade Tür; vaevane kuusk, siis `üeldasse kuusenärä IisK; kuuse `kõskess katus `piäle testud; kui kuuse käbid ladvan, tee mäkke kardulid, kui madalan õksa küĺjen, tee madala mua `piäle Kod; kuusekoortest `oĺli katussid ja õlest Vil; kuuse vaik pannas aava `pääle, kisub `vällä `aigust seest Hls; kuuse kukkega värviti sõa `aigu Puh; pane kuuse `vaiku, ku̬u̬rd ja võid, siss keedä, saab saĺv; kuusõ nõgla ja puu lehe ja kõ̭ik serände praht võib eläjile `alla panna Nõo; [lapsed mängisid et] kuuse kuku oĺliva lehmä˽ja pedäjä kuku oĺliva `lambaʔ Võn; Kuuseossa `raoti [loomadele] ala ja piḱä õle söödeti kõik eläjile Rõn; kuuse kuńni˽pala `äste Krl; tõmpsi ma kuusõkosist katusõ üle, tu̬u̬ sais mitu ajast`aiga Har; orrav om himoline kuusõ kukka `pääle Plv; vanast palotõdi kah kuusõkukkõ `hüste asõmõl Räp; ku hopõn põdõ nõlõtõpõ - - süvväʔ andass kuusõ`nõklu `kaaruga; havvunu `varba `vaihhõlõ pandass kuusõ`tõrva Lut
2. kuuse(puidu)st `enne õlid `kuuse `väädid, nüid `raudased Lüg; Kuuselauast `tehti enne kõik vee riistad Pöi; plank aed tehässe irdest, teevästest ja kuuse`vitstest Tõs; siss võib majad üles ehetada kuuse palgidest Vän; lihariistale ja `kapsariistale ja `niukesele `pańdi kuusevitsad Trm; lähän tu̬u̬n kuuse `varvu, ti̬i̬n `tihke aia Kod; [puunõu] põhi `pańti ike kuuse `laudest; kuuse `varbest tett [piirdeaed] Hls; kuhja `vardass `võeti kuuse lat́t Ran; Tu̬u̬ puu äägel oĺl tett kuusõ käŕbikiist Rõu
3. kuusehekk, -tukk, -tihnik `Kuuse närästikkus ei `kasvand `rohto, õli tihe Jõh; suur kõrb`kuuse `kõrbe, suur `kuuse mets IisR; kuuse viderik, üksigud puud - - pole `öige mets Khk; [varesed] `Lähtvad `ööseks `sõnna kuusetihniku magama; Pole änam ammu käind, suured kuuse ekid puhas tee `ääres Pöi; istutasin omale kuuse eki maja varjuks Kos; kahr oĺl `istnu kuusõ pihistigu `sisse Räp
1. kuusepuu osa, kuusepuuga kokkukuuluv kui `kuuse`neulad hakkavad maha `langema, siis kuu aja peräst pidäs lumi maast ärä menemä Kuu; käis `metsas `kuuse `pihka `korjamas VNg; tie `kuuse `koskost kadus `pääle Vai; kui kuuse kuŕt karuseks soeb, siis seeme tuleb `välja Khk; Naha `parkijad `ostsid enne kuusekoort, `parkisid nendega `nahku Pöi; kuuse mulgid kukkuvad üsna kuuse `alla Muh; sa oled karune kut kuuse türu Emm; `surnodel oo krandsid, tehasse kuuse `okstest Mar; kuuse okki oli kõik kohad täis Aud; kuuse `vaiku `pruukivad siebi `sisse `panna Ris; kui kuuse käbisi `paĺlu, siis on kardule `oasta Kei; kuuse `vaiku pannakse kat́tise koha `peäle Juu; kuuseoksa luud tieb saue põranda `iasti `puhtaks Kos; paśtab tene `siia `maale ää üle kuuse `latvade Tür; vaevane kuusk, siis `üeldasse kuusenärä IisK; kuuse `kõskess katus `piäle testud; kui kuuse käbid ladvan, tee mäkke kardulid, kui madalan õksa küĺjen, tee madala mua `piäle Kod; kuusekoortest `oĺli katussid ja õlest Vil; kuuse vaik pannas aava `pääle, kisub `vällä `aigust seest Hls; kuuse kukkega värviti sõa `aigu Puh; pane kuuse `vaiku, ku̬u̬rd ja võid, siss keedä, saab saĺv; kuusõ nõgla ja puu lehe ja kõ̭ik serände praht võib eläjile `alla panna Nõo; [lapsed mängisid et] kuuse kuku oĺliva lehmä˽ja pedäjä kuku oĺliva `lambaʔ Võn; Kuuseossa `raoti [loomadele] ala ja piḱä õle söödeti kõik eläjile Rõn; kuuse kuńni˽pala `äste Krl; tõmpsi ma kuusõkosist katusõ üle, tu̬u̬ sais mitu ajast`aiga Har; orrav om himoline kuusõ kukka `pääle Plv; vanast palotõdi kah kuusõkukkõ `hüste asõmõl Räp; ku hopõn põdõ nõlõtõpõ - - süvväʔ andass kuusõ`nõklu `kaaruga; havvunu `varba `vaihhõlõ pandass kuusõ`tõrva Lut
2. kuuse(puidu)st `enne õlid `kuuse `väädid, nüid `raudased Lüg; Kuuselauast `tehti enne kõik vee riistad Pöi; plank aed tehässe irdest, teevästest ja kuuse`vitstest Tõs; siss võib majad üles ehetada kuuse palgidest Vän; lihariistale ja `kapsariistale ja `niukesele `pańdi kuusevitsad Trm; lähän tu̬u̬n kuuse `varvu, ti̬i̬n `tihke aia Kod; [puunõu] põhi `pańti ike kuuse `laudest; kuuse `varbest tett [piirdeaed] Hls; kuhja `vardass `võeti kuuse lat́t Ran; Tu̬u̬ puu äägel oĺl tett kuusõ käŕbikiist Rõu
3. kuusehekk, -tukk, -tihnik `Kuuse närästikkus ei `kasvand `rohto, õli tihe Jõh; suur kõrb`kuuse `kõrbe, suur `kuuse mets IisR; kuuse viderik, üksigud puud - - pole `öige mets Khk; [varesed] `Lähtvad `ööseks `sõnna kuusetihniku magama; Pole änam ammu käind, suured kuuse ekid puhas tee `ääres Pöi; istutasin omale kuuse eki maja varjuks Kos; kahr oĺl `istnu kuusõ pihistigu `sisse Räp
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|