[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 24.—29. vihik (lõpetis—nälpsama)

Tööversioon


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 3 artiklit

katus katu|s (katos) g ‑se S(kadus Khk) L/g ‑sõ Khn/ Ha Kod(kats g `katse) VlPõ Pst Hls Lei, g ‑kse Kei Kos Jür HJn JõeK KuuK Amb JMd JJn VMr(‑ss) Kad VJg Sim(‑ss; g ‑se) Rak, g ‑sse Muh L Sim Lai Plt, g ‑sa Kõp, g ‑ssa Vil; katu|ss g ‑sse Mär Hää TaPõ(g kadusse MMg, `katse Pal) KJn Pst Hel T(‑ssõ Ran Võn San), g ‑s(s)õ V(‑śs Rõu Se, g ‑se M (‑ssa Trv); kadu|s Kuu Hlj VNg Vai(‑os) g ‑kse Kuu VNg Vai; kattu|s g ‑sse Lüg(‑ss) Jõh IisR(‑ss), g ‑kse RLä VNg RakR
1. hoone ülemine või hoonet kattev konstruktsioon kui `mendi `saartele kalu `püüdama, siis `vueti `koskust `kaasa ja `tehti ajutiste elumajade kattuksed `koskusest Hlj; `niisike ühe `puolega `viltu kattus tehä `pääle [kuurile]; kui kattus õli `täies `ristis, siis õli äkkine kattus, kui õli `alle `risti, siis õli `lauvumb Lüg; Sammel on katuse iga, kui katus `samli lihab, `samli all ta seisab kas või sada `aastad Pöi; akeda katust tegema, `panta ölja kimbud, siis `panta öljad lati ja `roeka vahele ja siis `panta `roeka ja lati `ümber vits Emm; pool`vinkel katus Var; `Viltu katusega majas (käimlas) `käima Hää; katust `lautama (õlgkatust tegema) JõeK; kuuse`koskedest `tehti `enne vahel katuseid `niukstelle `ońnidelle ja `kuuridelle Koe; nüid lõpevad varesjala `katsed ärä (”varesjalgadega” õlgkatused) Kod; loid katuss mädäness ruttu ärä; katuse `murdmine om, ku õle murrets ärä ja lina kolatsime ja kivi pannass arja pääle Krk; katussõ `katmine läits muidu ruttu, aga tu `vitsu `käänmine ja `keitmine võt́t paĺlu `aiga; sialaodalõ pannime `ru̬u̬gõst katussõ. kui peenike ru̬u̬g, sis saab ää katuss. jääb äste `tihti Ran; kui saenakelp madalamp, siss om katussel murd pu̬u̬l`viilu Rõn; `väega `pistvä ja `korgõ katuss; lausikas, `lauhkõ, mataĺ katuss; katusõ oĺliʔ vanast kõ̭iḱ napõst ja kisõ lauvust; katussõss `hoiti nappõ mitu aast`aigu; sõ̭ss oĺl sääntse kisõlauvaʔ `kistu, noist `pańti katuss `pääle sannalõ ja `kualõ; katusõ pääl kõ̭iḱ rinnan Har; olidsõ˽katusõʔ Plv; katuse tüüpe: `puole, täis `viiluga kattus; `viiluta kattus Lüg; viiluga katus, `küĺgede pial üksi on katus, `otsades ei ole. vi̬i̬l lähäb kohe `püśti, katuse arjani `väĺla Nis; poole, täie viiluga katus JMd; täis kelbägä katussel om ots `õigõdõ, otsan katust ei olõ, ots om lavvust Ran| ladupidi katuss, si̬i̬ ei oole kedägi katuss. si̬i̬ ei `kurtvet `kuigi kava. nagu mõne `naari kuhja‿päl pannass Krk; ku `oĺgi paĺlo `oĺle, sõ̭ss `pańti tüve `alla, sai tüvepoodi katuss. ku `oĺgi vähä oĺl, sis sai ladvapoodi katuss Räp| `jaoge katuss (teat kallakuga katus – sarika pikkus 2/3 maja laiusest); juudi katuss ~ soomus`laudest katuss Krk; Ta tegi nii kena kabes katuse nendest `roogudest, et las `olla (üks rookahl vana, teine uus) Pöi; `kõrdne katus (pikkadest pakkudest katus kirikul) Kod; `murdege katuss (vanaaegne ilma kelbata katusetüüp) Krk; sindõrlavvaʔ, noist omma `lü̬ü̬düʔ, tu̬u̬d kutsutass poola katuss Se; poolevihu katus, õle kood `pandud poole vihu `kaupa katuselle Juu; soome katuss (sopiliselt väljaulatuv katus) Krk; Paĺlu tetäs nüid uut`mu̬u̬du – soome katussega maeasit; tõne kõrd taresit om katusse all vahtväŕgi `vaele ehitedu Rõn|| fig Vana toadi katus (taevas) äi pea mitte `märki änam (laussajust) Pöi; katuse all(a) 1. (pooleliolevast majast, millele katus peale tehtud) katusse all õlema(ie) Lüg; Pool tööd jääb siis maja `juures veel, kui katuse all on Pöi; saime maea katusse `alla ja siis mies läks sõtta Iis; 2. hoones tiumaja iga katukse all oli neli `leiba ehk peret Kos; keväjä ‑ ‑ vaia `laska˽katusõ alt [loomad] `ussõ kooni kägo `kuu·goi·ʔ Lut; pika katuse all(a)1. kõrtsi; kõrtsis `pitka kattusse `alle läks Lüg; Pikä katusse alla viimä [raha] Trv; inimese `ütlev vaist, mea lää pikä katus‿ala, ku `kõrtsi lätsiv Krk; 2. kohtusse kui ei, siis las lähäb `pitka kattusse `alle, `kohto Lüg; ühe katuse all(a) 1. (kokku ehitatud hoonetest) kaks `aita õli, `riide ait ja viĺjaait, mõnikõrd ühe `katse all Pal; Kõik `u̬u̬ne tetäs üte katusse ala – laut ja ait ja elumaea om `vinklin Rõn; 2. fig (ühisest kodust) Nee äi mahu ühe katuse all elama (ei sobi omavahel) Emm; tema elab oma `võerapoja juures, ühe katukse all VMr
2. fig Tema katus jooseb läbi [öeldi pillaja kohta] Trv; Igaüks teäb, kust ta katus vee läbi laseb Pst; Taa poiss kaess joʔ üle katusõ (on suureks kasvanud); Nõ̭na kasus üle katusõ (on suureline, ennast täis) Rõu
3. katusetaoline varikonstruktsioon; vihmakaitse a. (sõidukeil) katusega `vanker. vöta katus üles Rei; `sakstel olid sokid, need olid `niuksed katussega saanid Mär; juudi kipikas on katuksega tõld Jür; `Mõisakarjussel `oĺli serände sama katus ri̬i̬ pääl, vedäs edesi, kui eläjit kablut nurmen Rõn; kaĺeskal tõmmati katuss üless ku `vihma nakaśs sadama Räp b. (heinakuhjal jm) kümme [rukki‑]`vihku sai `pandud `püśti, sie oli aḱkjalg. `kümmes sai `pandud `piale vihma katuksest VMr; `einu `pańdi katukse `alla ka. katus kergitati üless, neli `pośti `püśti, siis `laśti katus `piale Sim; tõsteti katusse alune ka kõik `ainu täis ja `lasti katuss `pääle vaeoda aenule. kui aenad ärä `viidi kuhjast, `lasti katuss maha Ran c. (muud varikatted) mõnest `laua `rästist tehä `korsnale kattus `pääle. mõni tieb plekkise Lüg; Külili tarudel on saelaudadest katuss nagu surnukirstu kaas pääl, kolmest lauast; mihidse taru katuss om vällä˽määnüʔ, vaia vastanõ katuss tetäʔ Har d. seenekübar ega [seene] vart ei pruugi, varre `viskame ära, pruugime aga selle katusse ära Äks
4. kate; tekk; kaas ei ole katust pealt ää võtn (korki viinapudelilt) Muh; `ümberpiä `rät́kod õlid `katsegä (kaanega) koŕvin räte kerson Kod; kata neid mike `tahtenege, või nemä katust pääl `piave. na‿i pia jo katust katan; tõiste latse makav ilusti üte `rõ̭õ̭va all, aga kus me latse, neil olgu egäl oma katuss Krk; `taosõ katuss (rangide nahkkate) Se
Vrd katim
kosk1 kośk Hlj Aud, g kose Saa Juu JMd Tür Koe Sim Iis Trm spor VlPõ M T, ‑õ Khn Võn Ote V; kosk Jõh, g kose Hää Juu Iis, kosa Lüg, `koske Emm; pl kosed Vän; `kosk(o) g koso Lüg Vai(g `kosko); kose g `koske Rei; n, g kosku Kuu/`k‑/ Hel, kosu Urv, ‑o Vai; kõśk, kõsk g kõse Kod
1. paks puukoor (hrl pikk ja lai kuusekooreriba või suur paks pärnakooretükk) Mene vahi ehk saad mone `kuiva `kosku laastmaalt tule`süüteks Kuu; `saunale `tehti `pääle kosost kattus; `meie siin `metsä sies `saama ikke sedä va `kosko `õlpusammalt; tie [mesipuul] sie `õtsa`augu pulk `ninda lühikene, et kosod `pääle akkavad Lüg; pärna kosed (neist tehti saane) Vän; maja katussed `tehti vanast kosedest Hää; `enne `tehti kosest suanid, seĺlätagone ja kõik oli kosest; `koskega (pärnakoorega kaetud) soań Juu; kuuse `koskedest `tehti `enne vahel katuseid `niukstelle `ońnidelle ja `kuuridelle ja Koe; kuusel tõmmati kosk maha, `tehti äda kõrral katusseid Iis; keväde `kisti `kõski kuusepuu küĺjess ja `paĺke küĺjess Kod; kuuse `koske `võeti naha `paŕkmise jaoss; kuuse kosest tetti mesilinnu `końge ja `püüti sellege mesilinnu sugu Krk; saani kose `olli pää pääle ja `põhja `lü̬ü̬dü Hel; tu̬u̬ lõhmusse kosest kaśt `olli `keŕge Nõo; üle paĺgi tõmmati `kirvõga räpp `sisse ja sõ̭ss oĺl sääne puu lapits, tu̬u̬ga tõugati tu̬u̬d `koskõ päält ärʔ Kan; Ku˽katuss jo˽kõ̭iḱ viimäne vaĺmiss oĺl, sõ̭ss kummutõdi kõ̭rd kuusõ `kośki katusõ haŕa üle; Vanast `kiśti kuusõ ja˽kõo `kośki, nu̬u̬˽kuivati ärʔ ja˽`müüdi mahaʔ Rõu|| (millestki kõvast ja jäigast; sag võrdlustes) `märjäd `riided ottab `külmägä `kangeks `nindagu `kuuse `kosku; `riided on `nüöril peris `koskud Kuu; [riie mustusest] köva nagu suur kose Rei; se va kośk `riie, pane püksid `püśti seisma, ku tahad Aud; kot́t on nii märjaks soand ja kõva nagu kośk kohe Juu; riie pudruga kõvaks `kuivand kui kośk Koe; sie `passel on kõvast `kuivand ku kośk Sim; `rõõva küĺmenu ku kose Krk; vanast `panti tu̬u̬ kare ame ku kośk sulle `säĺgä Nõo; taavass `oĺle `seĺge nigu vaśk ja `ammõjakk ärä küĺmänu ko kośk Võn; nahk om paks kui kośk Krl| Ku ni̬i̬d riisid [ihu või näo] pääl on, sis oled nakkisi täis ku kosk vahel Hää Vrd koskudi
2. koorik; kärn Koledast õli `rõugeid täis, nahk üleni kosas, nägo, et `silmigi ei õld nähä; Kosa all `kirvendäs, `koske sai `kriipidä [rõugete ajal] Lüg; köva `koske kord on [lumel] pääl Emm; suur kośk (kärnakord) piäs Khn
3. taru (mesilassülemi püüdmiseks) Kuu

nägu1 nägu, nägo g näo, näu üld(ńagu g ńao San V); nägü g näü Kuu; nägö g näö Vai; njagu g njao Khn; nego g neo Mar; p näko, ńako V

1. a. inimese pea esikülg nägu punane kui viheldud `perse Jõe; `vaatab `sulle `näusse ja valestab Hlj; Õli `niisikese `veidra `näoga, `õtsaedine madal, nenä `viltu Lüg; Nägu on nagu `kitse kiel, aga kehast prisk; `Ehmatas kõhe `ninda‿t õli näust `valge Jõh; Mis ilu tal on, nägu `jusku padapõhi IisR; nii `valge `puhta klaari `näuga Jäm; see on nii `irmus oma isa nägu (näolt isaga sarnane) Khk; Eks mütmes kohas ühtteist ju näo järge (meeldivuse alusel) tehakse Kaa; Selle nägu on küll `kervega `tehtud (inetu); `Tõmmas näust kohe punaseks kut keedet vähk; Nii `öhte nägu kut oleks öhe vormi sihes valatud Pöi; tuul küpsetab näod ää Muh; Nägu tesel ees justkut sörviti loud (kitsas) Emm; paksu `pullis `näoga mees Käi; `rõuged oo neo `kangeste ää rekkond Mar; kärbes `lindas näo `peale Kul; näost alles nii noor Mär; näust ma ole päris võeras, `keegi tunne mind näust Kse; Tüdrik `kohkos sedäsi ää, et njaost üsä `kolnõ Khn; pidali tõbine seda nägu nagu lubi Tor; Nägu ku roosiõis, ilus roosa Hää; sülitasin tale `näosse Ris; `andis rusikaga näkku Kei; nägu nagu `näĺkja jalg (kahvatu ja kõhn) Jür; ta on jo päris `näĺgind `näuga JMd; naeratus näul Koe; mul oli `enne pailu vää `viĺlisi näos VMr; ei tia, mis ohatus sie küll näu `lõhki lõi Kad; vana inimesel on nägu `kortsund, mulla `karva; näud `ühte `vormi, nigu õde ja vend Sim; `pü̬ü̬räb näo kõrvale, ei `julge `sinnä puale `vaśti Kod; `puńnis `näoga, `loodud juba nõnna, et nägu on `puńnis Ksi; mõni lõkendab küll näost, aga sureb noorelt ära; on [pildil] täitsa oma `näoga Lai; kus sa lähäd nii ukase `näoga, pese `puhtaks; `endal nägu nigu kitse jäĺg pias ja tema tahab veel `jõudu `katsuda Plt; silmad on `selged, aga suits on i̬i̬s, kogu näen, aga nägu ei näe Vil; ta vah́ks mul terävest näkku - - ta es tunne mut Hls; ma esi ole körsän `näoge, enne ma olli libeve `näoge Krk; nägu nigu kuu pään Ran; kos sa nüid läed seeratse ikutse `näoga Puh; ma lase nüid abendel `kasva - - siss om näol `varju; nii `kange kuum om, et nägu leemetäb, igi jooseb `mü̬ü̬dä nägu nigu vett oless visatu Nõo; nägu olli nii laǵa, et `siĺmi es `näeki suku Rõn; sul om ńao pääle must karanu San; oĺl nii vihanõ, et lät́s mustass `õkva ńaost Urv; pühä inemese omma pühä `ńaogõ, nii piim`valgõ `ńaogõʔ Krl; ńaust ma sinnu is tunnõʔ, a˽helüst ma˽tunnõ su välläʔ Har; ma˽pia ka umma ńako pisu kaabahutma, taa vaest um `nõ̭õ̭gaʔ Rõu; mõ̭nõl um tedretähine ńago, um tedretähidse `ńaogaʔ Plv; ku ma kummalõ lännüʔ, olnu˽ńago `lahkiʔ Vas; nägo om muide nätäʔ, tervüss olgu `hińdä tiidäʔ Se || millegi esikülg vms kui leib `laual on, siis pidädä `leivä nägu (lõigatud pool) oma `puole õlema Lüg; Enne oĺlid `kirved rauast, siś `pańti terasest nägu ette (kirveterast) Hää; keväjä `laotedi [linapeod] `maahha, ni oĺ tuu `valgõ ńago ka pääl Se b. (kurnatust, kahvatust, armetust) kui `aige on õld, siis on näust maha `tõmmand Lüg; Lõppes `aigusega `ninda näust otsa IisR; tämä on näöst `langend Vai; egakord kui ma söi, ikka käi neli-viis `korda `väljas - - nönda vöttis näust ää Vll; nii näost ää lõppend Mär; näoss ärä `lanknud, kõhna Kod; küll om ta näost ärä jäänu Krk; `tooja naene om näost ärä sadanu Ran; kones sa noʔ olõt olluʔ, sa olõt ńaost ni vällä˽tõmmanu Har; Esä om nii umast näost arʔ lännü Vas c. mask mardi näud olid `linnas `müia, sured näud `toodi, muidu tunneb ju εε Kär; meie Paul tõi linnass sańdimäŕdi näo Kod
2. a. näoilme `tõmbab näu `vingu Hlj; `Ühtälugu nägo `pilves Lüg; Appu nägu ies, mis nüüd viga on; Muhe nägu, nagu õles lind sittund pihu Jõh; Mis sa nisukesele `räegid vai `ütled, ei sie tie teist nägugi IisR; `vingus `näuga, kui pole missegid asjaga rahul Khk; Miks sa nii `mossis `näuga oled Pöi; nägin näost ää juba, et see `õige mees põle `ühti Mär; oli vägä tigeda `näuga Vig; ta tegi seantse näo, et ei tää kedagi Saa; näost nähä, et temä sedä teind on Juu; näust ei tuńnista seda sugugi (nägu ei reede) Koe; vahib `otsa rumala `näuga VMr; `tundeline oli - - `tuńdis näost ära, et teeśel alb on; mõru `näoga `vaatab Pal; murelik nägu `nähti tal olema Ksi; midägi ei ole muret, kas ta `süvvä saap või ei, ei näidä `kurba näguki; vihane nägu ehen, es lausu pääst ega `persest Krk; sul om `kahklane nägu pään, ma tunne su näost joba ärä, et sa võldsit; kai `mulle törsutse `näoga `otsa Nõo || grimass Möni inimene muistab nenda nägusi teha, et naera ennast puruks Emm b. (surmaeelsest näoilmest) sie on jo `mulla nägo, sie `kaua enamb ei ela Lüg; see juba `otsas - - surma nägu `juures Khk; Löuvad ja silmad puhas `auku vajund, surma nägu pääl Pöi; kõhna ja kahvatanud, kõhe mulla nägu piän Kod; ega tu̬u̬ `kauga ei eläʔ, tu̬u̬l jo mulla nägu Har; mõni inemine kua um jäänüʔ halvast, jo maa `karvgi pääl, maa nägo Lut
3. (hlv) inimene, tüüp oh sa kurati nägu Muh; Uusi nägusi sigis järjest juure Emm
4. piltl ilme, pale (välimus, väljanägemine; vorm, kuju või ilming) `Helsinge puold tuleb hüä `hitsigä `kahtlase `näügä modur Kuu; mõnes kõhas on vesi `ninda vase nägo Lüg; neil (õuntel) on ise `ilge nägu, aga nad on iad `süia Jõh; kena paks obu, möni on sedine, seisab oma näu juures (ei lähe kõhnaks) Jäm; taivas nönda vihma nägu; sel `kervel polnd nägu ega kedad, `suitsu ta leigab, `rohkem ta‿p tee medad; neid (lõngu) oli `mütmed nägu, punasid ja sinisid Khk; ma näida, mis nägu koogud on Kär; Küll siia ikka maaviha on `sisse läind, et see jalg nii ullu `näuga on Kaa; erilese nägu on, aga suurem (vaablasest) Vll; Leib oli muidu üks must käkk, pole nägu, pole magu Pöi; nee `tuhlid‿o nii kena `näoga, maik ei ole ea Muh; nüid on `palju nimesid küll, aga äi ole nendel tegu äga nägu Käi; Mis nägu see löng värvides jähi Rei; ilm täna nii vesise `näoga; kas‿se `oogi kuld, see üsna vase nägu Mär; Merel tänä üsä vihanõ njagu Khn; `meukad oo `tuide `suurused ja `tuide nägu Tor; sui nägu, talve `ambad (jahedast suvisest ilmast) Hää; natuke kollakas nägu `juures sel `riidel Ris; kaperdas sial, ta tööl põlnd `õiged nägu Kos; ilm vihma nägu Koe; kui `õhta ilm lööb teist nägu, pane [heinad] kokku, omiku lahuta `jälle laiali Sim; ma `vaatan, `meskess näkko leeväd one Kod; juba akkap pimedast minema, `õhta nägu `kiskuma Lai; `Umbusi jõgi - - ta siit `kuśkilt - - oea näol enne `piale akkab Plt; ma olen kuuld küll, aga ma‿i tea, mis nägu ta on SJn; põle änäm `mu̬u̬du egä nägu inimesel, ku üks - - liha müräkas Vil; pilvikit on egät nägu, punatsit, kõllatsit, `aĺle Krk; ilusa `näoga rõevass; kui vili - - äste lihavast kasvab, om serände tüme (tume) nägu Ran; vana ku̬u̬k jah om, ma näe koogi näost joba ärä Nõo; kujuma `panti `rõiva aia `pääle - - vai näil sääl `õiget nägu `saie Ote; Ma˽pöörüdi naid `langu veidü˽värmi leeme sisen - - sõ̭s võt́i˽nä˽ka˽tõõsõ ńao pääle; Karaśki˽saiʔ ilusa˽pruumiʔ, tu̬u̬ ańd neh toolõ õllõlõ ka ilusa ńao Rõu; lepä˽teivä lihalõ ilosa ńao, kadajaʔ ańniva hää mau Plv; Ańd paĺast vett [juua], kohe oĺl ńaost `sisse `pantoʔ maŕa `li̬i̬me Räp
5. nägemine tünsi `näuga (ei näe selgesti) Ans; nägu läind tuhmimaks `jälle Vll; taal `olli lühike nägu, aga lennukid nägi `kaugelt Muh; silmad on nii vesised, nägu jεεb uduseks Emm; täl ei olõ hääd näku kaiaʔ Krl; kana `ńaogaʔ, tuu õdagu‿i näeʔ Se
6. et seda nägu et aitab, et küllalt saab kodo sai `tampida, et seda nägo õled (karjamaa oli kaugel) Lüg; Mis sul `puudu on, süä ja jua `ninda‿t seda nägu õled Jõh; `päeva ole noogakili `otras, et sa seda nägu jäed Muh; Ma oli `õhtani söömata, no siis lõi kõht `pilli, et seda nägu Han; nägu näitama kuhugi, kellegi juurde ilmuma ei `näitä enämb nägugi, tämä `pelgab minu nüüd Lüg; `Pruovigu oma nägu viel `näitada Jõh; Sie sul‿nd nägu `näitab IisR; ei tea, kas `näitab nägu‿vel Muh; kui sa peaks veel oma nägu siis `näitama Mär; Oia, et sa oma nägu enam ei näita Trm; sai `ulka `kraami ja läits, nüid ei `näitä nägugi enämb Nõo; nägu täis sõimama põhjalikult läbi sõimama `Sõimas näu täis - - mina ei `jõudand viel `kolmegi lugeda IisR; nägu täis võtma tugevalt purju jooma vanames võttand näo täis Lüg; Võttas näu täis, ei tiand enamb maad ega `ilma IisR; Möni kis näu täis vetnd - - muudkut akab jourama Emm; näkku hüppama ~ kargama ~ paiskama ~ panema ~ ütlema häbematult, teravalt (välja) ütlema, sõnadega kallale tungima läks ja `ütles talle kohe näkku, mis ta tahab Hag; aga ma `paiskasin `talle siis kua kõik näkku; ära ikke näkku üppa Sim; tõene paneb sulle näkko, `ütleb sulle kõhe ärä sinu teod Kod; üte suurebe inimesel akka nüid näkku `ütleme Krk; sina `suśksit ja äristit, tõene es saa muidu, karel näkku Ran; miä `üt́li siss tälle `õkva näkku, et mes `anja sina olet Nõo; näole andma ~ tulema kellegi juurde, kuhugi ilmuma `Katsu `tulla - - viel toist `kerda mu `näüle Kuu; Kus mina taga `räekida saan, kui ta‿i `anna `näulegi; `Laenas raha, nüüd ei `anna enamb `näule IisR; Ei ta tulnud näolegi Mar; Uhkust täis teine, ei anna näulegi Jür; ei tule näol ka - - ka ta mõne `lahkame tappa om saanu Krk; Tu̬u̬l ei olõ˽nätä˽`masmise mõtõtkiʔ - - ei anna˽`ńaolõginaʔ Urv; näost sisse ajama õgima Aab näust `sisse kut igavene kakand Mus; Küll nüüd ajab näost sisse TMr

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur