[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Leitud 2 artiklit

nitt1 nit́t San Har Rõu, g nit́i Tor Kos JJn VMr(sn-) Iis Plt KJn Krl Plv, niti Han Hää Juu Trv Puh Nõo; nitt g niti Kaa Käi Mär Tõs Khn PJg Jür Amb Trm Pst Hel(sn-), nitti Kuu Hlj Lüg IisR(sn-); net́t g net́i Saa Kod, neti Krk lõige, snitt Mes hädä se nittie järel‿o `riiet `leikada, vade eks `katsu `ilma nittietä Kuu; `Omblen `pluuse ise `valmis, mul on nittid olemas Hlj; Maaskrae snitti võis `mitme `muodi `leikada IisR; vanal ajal olid ikke `munstred, nüid oo - - nitid Mär; Neid nit́ta oo ia `riide pial `panna ja selle järel lõigata Han; Mia lõega ise omalõ jaki nitte `järge Khn; nit́ide `järgi saab `saapa `pealmised lõegatud Tor; tark `õmleja net́te es tarvita, temal käis pää `järgi puha Saa; nit́id tehti paberist ja õhuksest papist, siss oli `kergem `väĺla leegata Kos; Rätsep `leikab `riide nit́i järele `väĺla; `võt́sin inimese järel mõedu ja siis snit́tide järel `lõikasin VMr; paberiss net́id Kod; nit́i järele tehässe `riidid KJn; Ilusid rõõvid saab ääde nittege Pst; ilma net́tet es mõista lõigate Krk; pu̬u̬ĺ snitti sehendet ju üless Hel; Temä ei ole opnu umblema, aga kui niti saab, siss tolle järgi lõikab väĺlä Nõo; umblõjil omma nit́iʔ Krl; ku õks hää nit́t om, siss võit hääd jakki lõigadaʔ Har

nitt2 nit́t Hls, g nit́i SJn, niti Krk(ne-) Plv; snit́t Har (linasort) nit́t oli kõege parem - - nit́id oĺlid väga ilusad linad kah - - neid nit́tisi paelu ei saand SJn; õige `pehme lina olli neti lina Krk; kõkõ parõmb soŕt linnu oĺl snit́tlinaʔ Har Vrd nitna

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur