[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

nitse nitse g `nitse Trv Hel T(-t́-) V(n nidse Rõu Lut; nitsõ g `nitsõ Krl Har); niitse g `niitse Nõo; niitse Saa Hls, niidse Krk, g `niitsme hrl pl niis niitse kat́ti, kiba on `kanga pääl Saa; mis toemine kangass om, `koetass neĺlä `nitsega, mis labane, `koetass kate `nitsega; kangass pannass `nitsese Trv; ma pia kangast `säädme, `niitsme tahav `köütä; är tervet uut niidset tetägi, jätä vana jalg Krk; kui kolme `nit́sega `koeti, siss `tuĺli päält toemine ja alt labane; `nitset leivä vaheligu `valla Ran; naese nakassiva `niitsit tegemä; üits niit käis `terveni `niitse läbi, `katksi es tetä Nõo; minu sõsara ja mina kudasime katessa `nitsega ja `kümne `nitsega `kangit Võn; `nit́sit tet́ti `ru̬u̬pe pääl Kam; Kangass om mul joba `nitsede `pantu Rõn; Ku `nitsehe `pańti, siss nõstõti `nitseʔ üless puiõ pääle Kan; üt́s lang om ribavalla˽jäänü˽tahaʔ, `nitsest `vällä Urv; `Nitsõilda ei saaʔ kangast üles pandaʔ Har; [vöökudumisel] `säeti langulõ˽`nitse˽manuʔ ja˽noist `nitsist tõmmati `vaelik Rõu; `Nitse˽tet́teväʔ esi `nitse lavva pääl kõvast linatsõst niidist Räp; mehi`kuatsõl lät́s keskpaiga `nit́sit katõvõrra, mehi`kuatsõhe `nitsehe `pańti vanast pühäserät́i `põhja kaʔ Se; `nitseʔ omõvaʔ `kanga mun Lei || (lõpustest) pää siseh ummava˽kala `nitseʔ Plv