[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

nika nika Ote Kan Har Rõu Vas, nikaa San Har, `niika Har Räp, `niiga Pal Nõo a. niikaua `niiga ta `laulis, kuńni magama jäi Pal; `niiga ta `kasvi, ku ma olli joba naesemi̮i̮s Nõo; siss ma `naksi känksepä tü̬ü̬d tegeme ja tei ma nikaa känksepä tü̬ü̬d ku kevädeni San; nika ta meelüt́, ku lei timä õks üle; mine˽süü˽sääl `mustõ `maŕju nikaa, nu̬u̬ omma˽küdsänüʔ; ei tohiʔ kellelegi kõnõldaʔ, `niika ku jutt esi tulõ üless Har; ma piä sinnu meelen, nika ku ilman elä Rõu; nika saa ma˽`tervebäss kah, ku sa˽tagasi tulõdõʔ Vas b. kuni hommugult aiass kari `vällä, `niika õdaguni; pandasõ kat́s hoolõ`kańdjat - - nu̬u̬ piat hu̬u̬lt pedämä `vaesõ latsõkõsõ i̮i̮st, nika timä täüve `iälitsess saa Har; mõ̭ni `haigõ kõ̭nõlass nika hińgeminenguniʔ, a˽tõõsõl tulõ õi˽sõ̭nnagi suust Vas; hangotat, hangotat, `niika nakat tõrõlõmma Räp