Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
Leitud 3 artiklit
need1 nee(d) S Lä Mih Tõs Hää HMd Kei Rap Kos Jür JõeK Jä I VlPõ, nie(d) R Pöi Muh Khn KPõ, ni̬i̬d Kod MMg Äks Lai KJn SJn Vil, ni̬i̬ M T, ni̬i̬ʔ Har Räp, ned Kir HJn JõeK KJn, nid Hää Lai KJn, ne Jõe Kuu Khk SaId Muh Hi Kse Var Aud Vän hajusalt Ha, Kad Pal; g nende hajusalt S, Lä(nõ- LNg Kul) Aud Pär PJg hajusalt K(nenne VMr Rak), Kod Lai Plt KJn Krk Puh TMr Rõn, neide Pha Tor KuuK(neite) Nõo Ote San Har Se Lut, neie Sim Trm Kod Hls, `neie R, nei VNg Vai(näi) Trm, neede Puh Nõo TMr Räp, nete Mär; sisseü `neihhi Se
1. näitav asesõna, mis viitab lähedal asuvatele või muidu tähelepanu objektiks olevatele olenditele, esemetele, nähtustele a. (substantiivselt) mes rüsad ne on Jõe;
Nee on `oite pahad `lapsed Kuu;
nie on ilusad `ruosid VNg;
need (
noored)
`näikse nönda `semmivad Khk;
nee täst teisepere lapsed Mus;
ne ni näljased loomad Jaa;
nee (
jalatsid)
oo `mitme `jalgas köin Muh;
ne on paadi tollid Phl;
eks need `tehko tööd, mis need `laisklevad LNg;
mina põle näid (
täisid)
kannud Kul;
kas sa viid üksi `sjõnna nied Khn;
ne‿o kõik `sisse `rändan Aud;
ma olen neist kuuln, ma põle neid näin HMd;
nee on siin siis maa külad (
mitte rannakülad)
JõeK;
nee (
kalavõrgud)
on `tehtud selle nõelaga ja `pilpaga Ann;
kust kańdi rahvas nied olid Sim;
neie vana tuleb, vanaisa Trm;
ni̬i̬d (
harjuskid)
oĺlid vene rahvas, umm`ki̬i̬lsed ei olnud Vil;
kas neil ka kedägi `vaeva om Trv;
ni̬i̬ om üte imeliku inimese;
temä ilma nendet‿ei lää Krk;
ni̬i̬ om `maarjapävä ajatse `põrsa Nõo;
emä pannu neid (
lapsi)
sinnä uss`aida ja siss uńdid omava `kõńnuva sääl `ümbre aia TMr;
Ni̬i̬ läävä nüid meilt ärä Rõn;
ei olõ ma `kuuldanu neide juttu Har b. (adjektiivselt) neist soredatte jähudest tuleb ia supp Jõe;
kui `laśti, nie `kuulid `lendasid viu ja viu Hlj;
mina `käisin `moisas - - `neie `tienijatele `omblemas VNg;
mia‿n taha neist `asjost `siule `rääki Vai;
nee suured pangad olid kövad Khk;
Ma veta nee riided ült ää Kaa;
ei nee mehed taha `mangu üht Muh;
Nee makid `sündisid süüa küll Rei;
lapsed ikke `korjavad neid sine`lilsid Mar;
nete tüdrugudele oli `antud siis ilusad pärjed pähä ja Mär;
kõik ned majad‿o täma jagu Kir;
Tema nid Alt-Räägu põllud maaks tegi Hää;
mis sa piad nende kukedest HMd;
ega ne `aastad põle mud́u läbi läind Kos;
mis sa puolid neist sõnadest Amb;
sie on `neile kuertele paras VMr;
ni̬i̬d uhumrid one ärä `taĺtet Kod;
neid mets`kitsesid ka on juba Äks;
elumajad oĺlid ju kõik nid suitsu majad KJn;
mis sa ti̬i̬t nend‿`närtsege Krk;
nüid om täl ni̬i̬ ädäpäevä käen Puh;
miu mi̬i̬s `olli paĺlu etemb kui siin ni̬i̬ suure ja rikka peremehe Nõo;
vanal ni̬i̬ kondi ja soone om kõ̭ik nii nõrga Ote;
Nende varrastega ei ole midägi tetä Rõn;
sääl pańt kõ̭iḱ ni̬i̬˽hauʔ ala - - mud́o es pääseki sinnäʔ (
porisest teest)
Räp c. (adjektiivselt) viitab teatavale ajale tama oli neil `päivil siin Vai;
neede `päivi sehen `oĺli tu̬u̬ liha`varguss Nõo;
minevajasta neil `aigu oĺl säks sisen (
Saksa sõjaväest)
Har 2. näitav asesõna, mis viitab eelnevalt nimetatud olenditele või esemetele siit `lapsed - - nie `käisite Kabernemes `kuolis Jõe; kuppu `sarved, `neigä kuppitasse, kisuvad paha vere `vällä Lüg; kaks miest tulivad obusega - - ja mina tulin `neie taga IisR; kääd‿o nödid ka, nendega ep saa eite midad teha Khk; suured alud, nende küljest sai `löödud `piirgu Kär; vihmaussid `söuksed punased pikad, mulla sees nendel augud Krj; Vanad tüdrukud, nendel on seda nodi küll Pöi; lase mette poiss`lapsi mei puki `juure, nee `aevad ta `varsti tigeks Käi; pätaged `tehte ka, `talve ajal `käide `nendega Phl; mes laulatud oo, need oo meeste naesed Mar; vanal ajal olid ikke pussak vööd, nüid ei ole änam neid Mär; kolm peiu`poissi, need `tõstsid nooriku kerstu `peale Han; enne `kisti lõhmuse niinesi ja neidega `panti [lootsiku] kaared `kinni Tor; lapsed, nied nutavad ja karjuvad, pane neid magama siis Kei; kaks `lehma, nied lüpsin ära JõeK; kes vallatumad elu elavad, nie lähevad kõik `põrgu JMd; võt́id `piale rehad ja adrad ja `õhta tulid nennega koju VMr; ühed inimesed tulivad sealt - - tulivad nennega ühes Rak; pi̬i̬, ti̬i̬ ja ki̬i̬, ni̬i̬d one kõvad tähed Kod; mis suure metsa all kasvavad, `näile ei kasva `pähklid `küĺge (sarapuudest) MMg; vanemad mehed, need kańnivad kõik vööd pial, aga nooremad, need ei kannud Lai; kugara, ni̬i̬ `panti `sarda Trv; vana päevä om alva päevä, ei ole ni̬i̬ ää Ran; kõ̭ige lastega lätsi `mõtsa marjule, kas mia siss nakassi neele `korjama Puh; ei ole mina nännü mitte ütte konna`poiga, ni̬i̬ om ärä kadunuva Ote; võta ni̬i̬˽kah üten - - sa ei˽saa ilma neildäʔ Har
3. näitav asesõna umbmääraselt viitavas rollis (euf menstruatsioonist) kas tääl need juba olnd oo Mih; [tal] õlnud need külles ja võtnud kohe sealsamas oma musta särgi seĺjast ära Trm; mia oli kuustõistku aastat vana, ku miul ni̬i̬ ümmer akasive Krk
neet neet́ Saa, neet Rei Jür, ni̬i̬t́ M Har Vas, ni̬i̬t Ran Nõo Võn Krl Har Rõu Plv, g needi; niet g `niedi Kuu RId/n `nieti Vai/; need Muh, g needi Pöi; nied Ris, g niedi Iis; n, g nee Jäm Kaa Krj Vll Pöi Rei hajusalt L(ni̬i̬ Hää), Juu KJn, nie Ris Hag Koe VJg; ni̬i̬t, p `ni̬i̬ti Kod kinnitusvahend [tõrrevõru] õli `nieditud kahe `niediga `kinni Jõh; puu varol on `ambad, `raudasel varol on `niedid Vai; Siie jätkule peab köva nee sisse panema Kaa; Obuse raotamise järge korjati kõik needid maast ää Pöi; kääri neet Rei; `needega oo lauad `kinni, igal neel oo kolm `toĺli vahet Tõs; needi ots taotse laias, siss jäävad rauad kokku Saa; nie käib tangi mokade ja `varte vahekohast läbi Hag; nied on `kat́ki lähnud Iis; `neegä `neetsin `kinni KJn; pane kate neediga `kinni, küll sõss avitap Trv; nuga om lõpuste vahel `kinni, lõpuste `sissi pannas ni̬i̬t́ Pst; `väikse traat needi `olliva, nondega `panti klaas `kinni Ran; kääri om neediga `kińni `pantu Nõo; taal tõrikõsõ raudvitsal omma needi `kat́ski `lännüʔ Har; neediʔ ummaʔ jo `otsa saanuʔ Plv Vrd nii3, niäde
niis niis g niie eP(n -ś Hää Ris Pal Plt; g nie Amb), `niie R hrl pl aas lõimelõngade üles-alla liigutamiseks; seade lõimelõngade vaheliku moodustamiseks `kaŋŋas`puudel olid `püörad `tehtud - - kus `küljes `niied olivad Hlj; `Niiel on all aas, `keskel silm, sis kaks reit ja `niiesõlm Lüg; `niied on kahesugused, ühed on aas `niied, `tõised on silm `niied Jõh; Tekk on `kümme `niiega IisR; kui niied pole eieti `siutud mette vöi ukka lεheb jalgutimide `muljumine, siis teeb suured korrad `sisse Khk; kui kaŋŋas ülal on, siis `kanga peal on niied Vll; Niied on nõnda `katki, paljad narrakad veel Pöi; niied pannasse õrsile, siis nad `seisvad `sirgel Muh; Kätaste pääl liikuvad niied, kui sötkud, siis `jooksvad virr ja virr Rei; öhökorra `olled niied `tehtud, nee igasid mitu `pölve ära Phl; villased [kangad], no neid me tegime koa neĺla niiega ikka Noa; roop oo see, kellega neid `niisi tehakse Mär; Oia piirg `iemämäle, tuli lähäb niiesse Khn; Labasel `kangal on kaks niit, öhe võtad i̬i̬st, teise tagant, ikki `paaris Hää; niis lεks `katki Ris; ta on jäänd kibasse, kas niites on viga HJn; Tee kaks niit `juurde ja pane kaks `lõnga vahele, sedasi `suadki piivahe täis Amb; korutatud lõngad olid, millest niied said teha VMr; käbi piäle `aetse niit ja ruami piäl tehässe Kod; niied on kõik `sõlmedega `tehtud Pal; ma kudusin kuueteist`kümne niiega kangast Plt; `kanga `niisi tehässe piiritsegä koa KJn || (niietamisest) üks paneb `niide, `tõine `andab `õtsi Jõh; `Niide `pannasse paremalt pahemalle, esimisse `niide üks ja `teise `niide üks lõng IisR; `niise ma pani juba `öhta, sugase oli panemata veel Ans; pange kaŋŋas `niide Rei; `aetasse kangas üles ja akatasse `niide panema ja päräst sukka Mar; Testel panid naesõd kördikangast `niide Khn; akkan panema `niide, võtan tokist, et [lõimelõngad] puserite ei lähä, näpud ikke iga niie vahelt läbi JJn; tõene annab kätte, kui `niide paned, issub paku ja niiede vahel Kod; `niide `pańdi orgiga nigu pilbas, sellega `aeti, tõmmati läbi Plt Vrd nitse
veebiliides
@ veebihaldur