[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 24.—29. vihik (lõpetis—nälpsama)

Tööversioon


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 1 artikkel

nihuke(ne) nihu|ke Jäm Ans L(niho- Kul) PäLo Tor Ha Ann Tür Koe Sim Ksi VlPõ, niu|ke Jäm Khk Mär Vig Kir Hää Rap Jür Koe VMr KJn SJn, `niu|ke VNg Kaa Muh Mär Kse Han hajusalt Ha, Tür Plt Pil, g -k(e)se; nehu|ke Jäm Muh hajusalt L, neu|ke Jäm Lih, `neu|ke Kär Pha LäLõ Aud PJg, g -k(e)se; neho|ke Rid Mar Kir Han Var Mih Juu, neo|ke Kul Vig, `neo|ke Khk Muh Mar(`nio-) Mär Lih PäLo Hää Juu Kos, g -k(e)se; nihuke|ne Jäm(ne-) HMd Rap Ksi, niuke|ne Jäm Mär, `niuke|ne Pee, `neoke|ne Khk, g -se; p niust JJn, neust Kad niisugune, niisuke(ne) lusikaid oli, aga nied olid ka `niuksed plekkised VNg; Oli siis neuke lugu Jäm; `neokesi puid on, mis `kergest `katki `lähtavad Khk; Määst ala tulles oli `niuke kima sihes, et pole kudagid pidama saand Kaa; `neuke ull asi oli Pha; ta oo `neoke vana inime juba Muh; nihukse mehe `kohta alb Rid; `nioke puhas tuba Mar; voolmetega tehasse lusikaid ja nihukesi `aśju õõnestasse Mär; kui neuke sinine jää, et ei ole `valge mette - - sis selle `piale võid `julgeste `menna Lih; see oli irmus ea vend, nihukest ei ole leeda Mih; `neoksed suured pikad tut́id olid [suka] paelde `küĺgis Aud; tuuleaga on nehuke iseärälik tihi oks Tor; üks saab `siukse, teine saab `niukse Hää; mõni suga on nihukene HMd; uśsi kest on `niuke krooguline Kei; `kasvavad nihuksed arutu suured õõnad Juu; ei ta old sai ega ta old sepik, niuke jäme oli Jür; `taevas on nihuksed pilved nagu arv rät́ik Tür; no sie on niuke tükimies Koe; reastas vihud `üiti - - ja siis akati - - neust õle `korda `sinna (katusele) `piale tegema Kad; raud on nihuke rabe vahel Ksi; on `niukse viseriku `väĺlanägemesega Plt; oĺli tal üks `tütrekene - - kahe `aastane või nihuke `veike oĺli KJn Vrd nihukaine, nõuke

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur