[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Leitud 1 artikkel

neitsi neitsi Jäm Mar Kul Han Tõs PJg Saa VJg Rõu Vas Se/-ü/, `neitsi RId Jäm Krj Vll Pöi Mar Mär Kse Tõs PJg Hää Ris JMd Ann Tür Koe TaPõ KJn Kõp Vil M hajusalt T, Urv Krl, `neit́si Plt Rõu Plv, net́si Juu; neitsit Tor/-t́-/ Sim, g `neitsi Jäm Khk Vll Jaa Muh Rei Phl Mär Khn Amb Kad, neitsiti Ris; `neitsit g `neitsi Kuu; neitsi- Ans Hi Kir Har/-t́-/, `neitsi- Mus Kaa Pha Kei

1. süütu tütarlaps või naine; neid, neiu `neitsi, `nuore `naiste`rahva `kõhta `üella Lüg; Neli `neitsit `lähvad `lauldes üle `nurme = vankrirattad IisR; neitsit tansib mää pεεl Jäm; jähi ikka `neitsiks Khk; läks `neitsi, oomingu `valges tuli `neitsist ää (ehalkäimisest) Vll; Jaani kergul on `neitsikivi, üks neitsit `tehtud kiviks Jaa; `Neitsid tulavad juba `koose Pöi; neitsit istub mäel, neli `põlle ööl = `veski Muh; puhas kut neitsit Rei; neitsisid oo koa - - need oo tütärlapsed Mar; Neli neitsit lähvad nuttes üle nurme, üks ei saa `ühte äga teine teist kätte = puutelgedega vankrirattad Han; `neitsil puna pales Tõs; neitsi sai `rohkem vanema tüdreku `kohta `öetud PJg; mitu neitsid oodasid peigmeest Saa; üks vana neitsit käis täna siin Ris; kudas elutee määratud on, kes tahab net́siks `jääda Juu; teesed on ikka `neitsid alles (ei ole abielus) Ann; ilus kui `neitsi Koe; olin viel nuor tüdruk, nisukene neitsit Sim; kaks ilusad `neitsida Iis; puhas `neitsi one `poissess `puutumata Kod; ta oli siis veel noor ja puhas `neit́si Plt; `neitsiss ta jäi Krk; `neitsi, tu̬u̬ `oĺli `alla kate`kümne iki; seeni kui mehele läits, oĺli ta iki `neitsi Ran; Neitsi sais nurmõn, kuldkängä jalan = harkader Urv; Mi˽külän um ka üt́s illus `neit́si, tu̬u̬l umma˽põsõ˽niguʔ ubina verevä Rõu Vrd näitsi

2. teenijatüdruk `moisa neitsitid tulevad Ris