[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 2 artiklit

kerk2 kerk Krl, g kergu Mar, g kerga San; p `kerku Trm; all -kergul Plt
1. a. a erk, tundlik ma ole ikke kergu unega olnd, ma ei ole `raske unega olnd Mar || kartlik `väege kerk obõnõ San b. s erksus, kiire reaktsioon tal (laisal inimesel) ei ole `kerku ega `erku Trm
2. kerglane; edev; uhke üits kerk inemine, `ambaʔ alasi irvile San; ei massaʔ nii kerk olõḱ Krl Vrd kerge, kerklane
lõikus `lõikus Lüg Jõh Muh L Nis Juu I Äks VlPõ Ran, `leikus R Sa(`lö- Jäm Pha) Hi(-os Phl) Kir spor Ha, ViK, g -e; `lõiku|ss g -se Trv Hls Krk T, -Krl Har Vas Plv Räp; all `lõikuistõ Se
1. lõikamine `Praakalid - - igä päiv kävid igä siel `ringi neh kus `leikus `puolel oli parajast Kuu; `suuremad puud menid `metsäs juo `lõikuse `alle Lüg; mida rohkem `vilku sihes on, seda parem on [veski]kivi `leikus Pöi; Ead mulda oli ainuld labida leikus maad, alla oli puhas va vesi-liiv Emm; liimmeis̀ter on `lõikuse riist, kaks käepidet ja tera Var; talvel rabeleti puu `leikusega VMr; [turba] `väĺla `leikus `makseti rahas Rak; peris `lõikuse puru tuleb `väĺja, lü̬ü̬b sae ti̬i̬ `kińni, ammad koon Kod; kui põld maha sai, tulli `turba `lõikuss; vanast `olli kraavi `lõikust vähä Ran; Leevakah oĺl lina`ketrus ja lavva`lõikus Räp || lõige kui `jälle `johtus `tuuline ilm olema, no siis - - mittu `kerda niisuguse jää prau tegi sise ehk `leikuse Kuu
2. viljakoristus; lõigatud vili, saak aleti `leikust `riede ja `esmaspäi VNg; Kui lõppes `lõikus `väljal, sis lõppes meie `lõuneleib Lüg; `kaura `leikus on ies Vai; kuidas `leikus oli ka Khk; Leikuseaeg oli tiitsetöö aeg, päev juba lühem, öhtal sööma ajal pandi lamp pölema Kaa; odra `lõikuse `aegas, siis `köidi `pähklil Muh; Kuidas küli, nenda `leikus Rei; `kõrge maa meestel tuleb üks nädal `enni see ruki `lõikus kätte ja kus on leogod maad, seal tuleb päräst Mar; Ku sa tend (maad) ilusti ja oolega arid, sis ta nägu mõśtab `vasta, annab `lõikust Hää; põllalt akati kohe `lõikuse järel `naprasi ää vidama Kei; rukis pekseti kõige `enne, kohe `peale `leikust Jür; ua `leikus õli kua iki sirbiga Trm; siŕbigä lõegatasse `riśti läbi side maha ja `lõikus `sinnä piäle; ennevanass õlid `mõisa rükkid ja õmad rükkid, õli `lõikuss paĺju Kod; kui juśt `vihma ei olnud oodata, `seisis `lõikus `lahti Äks; säŕgi väel tegivad tööd, kui oli kas sirbiga `lõikus või Lai; kui om `äste õnnistanu, om ää `lõikuss Kam; viĺla lõikus om siss, ku vili `valmis om Ote
3. operatsioon läks `aige majasse `lõikusele Lüg; `sönna `leikuse laavale on neid pailu jäänd Khk; ma olen kolm `korda `lõikuse all olnud Hää; irmus - - targad `leikuse arstid olid HMd; `peale `leikust, kui ma `terveks sain, käisin kohe villa`veśkil `villu `kehramas Jür; miu süä ei kannate `vaate `surnut ega `lõikust Krk; nüid perän `lõikust om täl suu pään kõveride, näo närvi olna läbi lõegatu Nõo; pääld `pulme `viidi äi `lõikusele, siis lõegati ärä tu̬u̬ vähk Rõn; tu oĺl Võrul `lõikusõl kat́s nädalit, a˽`ku̬u̬li õks mahaʔ Har; oĺl tah jo˽veereh (suremas), tet́ti `lõikuss ja parasi äräʔ Räp; sul vaja `Tartohe `lõikuistõ minnäʔ Se
4. fig a. hoog, rutt `sõuke kipe `lõikus `olli et Muh; `kange `lõikuss olli, es saa `enge ka tagasi tõmmate Krk b. saak, saam `enne `käisiväd `liisu `poisid, siis neil `üösitel õli `lõikus [tüdrukute juures] Lüg; ku kõik (tüdrukud) siäl aedan, siis on sedä `lõikuss, kääväd poesid siäl Kod

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur