[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 24.—29. vihik (lõpetis—nälpsama)

Tööversioon


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 3 artiklit

neer neer g neeru SaLä Vll Pöi Muh Hi(-o) (-o LäPõ) hajusalt , Kei Juu Koe Trm MMg Pal Lai Plt KJn; ni̬i̬r g neeru Hää Pal hajusalt, hrv eL, niär|u, -o Kod; pl neerud Ksi SJn; nier g nieru Khn Ris Amb JMd Koe ViK Iis Trm, `nieru Kuu Hlj Lüg(-o) Jõh; n, g `nier|u VNg, -o Vai; neel g neelu Ans Khk Kaa Krj Pha Pöi Rei (siseelund; loomade puhul ka lihasaadusena) Ku `nierud `haiged, siis kohe juo sia `pohla`varre tied Kuu; loi `nierud `välja (paigast ära) Hlj; `luomale on `niero `pääle `lüödu Vai; `lamba neel asemest εε, lammas kεib `ümber Khk; Renni pεεl `vaanas oli sia neel Kaa; Kes neid va `veise `neerusi nõnda tahab Pöi; ära löö `vasto `selga, lööd neerud `lahte Phl; mineb kebäde oli `aige, `neerude sees oli vega Mar; `keetis `lamma `neeru Mär; rasvasel loomal oo neerud rasva sihes kohe Tõs; sia `neeru olen söönd Tor; öhöl lõegati üks neer `väĺlä, nüid on öhö neeruga Juu; lei kaks küĺle `końti kat́k ja pahema nieru rikkus koa ää Amb; kui lammas `ümber käib, on nierud `lahti Kad; niärod on inimesel siden Kod; ploom on `neerude juures, neerud on rasva sees Pal; `lammal neerud `lahti, si lammas ei elä KJn; neeru om seĺla küllen Hel; neerud lahutava kust Ran; `neerude `haiguss - - sälä seehn um sis `kangõ valu Rõu Vrd neelus2, neerg

neeru- Neeru rasvad sai ää `võetud ja käkkide `sisse `pandud Pöi; kolm `aastad `olli neeru`aiguses Muh; neero pöletiko käde on sii möni surnd Käi; neeru rasu - - suured rasva loomid kohe Tõs; Neerutõbi tuli vesisest karjamoast Kei; [kui] neeru`aiguss [siis] - - lämit pannass ristluie `pääle Krk

neerus neerus g -e õgardHan

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur