[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Leitud 1 artikkel

neelama `neelama, da-inf neelata Jäm Khk Rei Mär Kse Aud Tor Kei Juu/-ämä, -ätä/ Jür Ksi Lai Plt KJn/-ämä, -ätä/; `ni̬i̬lam, da-inf neelate Krk; `ni̬i̬lämä, da-inf niälätä Kod; `nielama Lüg Jõh(-ämä), da-inf nielata Ris JMd Koe Kad VJg Iis Trm; `neelma (-mä), da-inf neelda (-dä) Jäm Khk Vll Pöi Muh hajusalt L/-ie- Khn/; `ni̬i̬lma Kõp, (ma) neela Trv Hls/-me/; `ni̬i̬lmä TLä Kam Urv Rõu Plv Räp, `ni̬i̬ldmä Trv/-me/ San Krl Har Rõu Vas Lei Lut, da-inf neeldä(ʔ); `neeldama Khk, `nieldama Kuu/-ämä/ VNg

1. a. neelamisliigutust tegema `Toiste `süömist nähes `aeva `nielest kogu aja Kuu; `niela kolm `kõrda `tühja `nielamist, siis kaub [luksumine] `välla Lüg; kurk `aige, äi saa neelda mette Khk; aab `kangesti `neelma Vll; Võta suhe ja neela kohe `alla Pöi; `neelmene üsna `kinni, ei soa neelda εnam Muh; kas oo mõne nõela `alla neelnd Mar; ma ei või neelda Kse; Ei `suajõ vett kua `nieltüd‿mte, kurk `ollõ `terven `umnõ Khn; purikas `neelab teese (kala) `sisse ja siis jääb saba `väĺla suust Vän; kahe‿polsed on, nist puńnid aavad üles, sis ei soa neelätä Juu; augid `nielavad teised kalad `alla Kad; suu `kińni, ei taha niälätä Kod; abar oli võrgust `tehtud, `läikivad asjad küljes, kala nägi seda, akas seda `neelama Ksi; ma neelassi `erne kogemada `alla Trv; temä‿s pane tähelegi, merände tu̬u̬ ain `oĺli - - ni̬i̬ld `alla Ran; `kästi rohi ruttu ärä neeldä Nõo; vasik oĺl üt́skõrd suurõ ubina `kurku `ni̬i̬ldänüʔ Har; t́salguta˽`herne˽`kat́skiʔ, `ni̬i̬lku õi˽`tervelt `alla Rõu; siniraag ku näläne oĺl, siss ni̬i̬ĺd `terve tammõtõhva `alla Vas b. ahnelt sööma või jooma sie (viin) õli usina `õtsas, `nieldi jo `nahka Lüg; `neelas kõik `eese `nahka Mär; oh ku `ahnest ta neelab Hää; küll `neelab `alla - - kõvasti sööb Ksi; ää sööjä lu̬u̬m, `ni̬i̬lass `sissi Krk; mi‿sa `ontõ nii jälede täüs neelät (jood) San; kas sa üt́sindä tahat kõ̭kkõ vällä neeldäʔ, tõõsõ˽ka˽`tahtva Har; ni̬i̬ld `sü̬ü̬mist nigu keresselle `aasõ Plv

2. piltl endasse tõmbama, imema see koht küll sedine, et neelab ära, pöhjata maakoht Jäm; ahi ep jöua `suitsu ää neelda Khk; kuristikud (kurisud)- - mis sedasi kibide vahelt vett neelab Lih; suurde jõgede neelukoht neelab [vett] `alla Tõs; `Repneauk - - si̬i̬ vidas suitsu `väĺla, tema `ni̬i̬lis Hää; meri `nielab laeva Ris; allikas aab vett `välja, aga kuristi `nielab `jälle `alla Kad; ta piab põhjatu koht olema, et `nielab (mülkast) Sim; `ni̬i̬lämine one vede ju̬u̬ks, vede `kukmine Kod; ahi ei `neela enam Plt; ku oḱk `sisse ni̬i̬ld, siss ruvites `alla poole, `valla Trv; tuli ni̬i̬ld kõik maja ja varandusõ Krl; `koŕsna `tõmbass ni˽kõvastõ, et tulõ ni̬i̬ld puha pliidi alh takka Har

3. puhuma, tõmbama (tuulest) pane - - uks `kinni, `muidu tuul `nielab läbi Lüg; sii tuule käe ei ole ea `olla, tuul neeläb `kangeste Mar; menge `sisse, tuul neelab sii ukse vahel Vig; torm `neelis, oli ette vali tuul Aud; tuuĺ neelab akentest läbi Hls