Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 2 artiklit
maiustama maiustama Jäm Khk Muh Pöi Rei Tõs Ris/maio-/ JMd Koe Iis Kod/-ss-/ Plt KJn Puh, `maiustama Kuu VNg Lüg/-mma/ midagi maitsvat nautides sööma; maiust himustama Vahel kävid ka `ülged [rüsas] `maiustamass Kuu; eks `luomade `ulgas õle ka `maiustajid, `õtsivad ikke, kus saab parema rohotoppi; poiss on `maiustand `endast `välla, `kumpvekkid on `õtsas Lüg; laps äi tohi nii palju maiustada Rei; maiustab `piäle, tahab iäd `toitu, põle alamaga rahul `ühti Tõs; mes sa maiostad Ris; lapsed maiustasid ega süönd suppi Koe; maiussab, tahab magusad, one maiass Kod Vrd magjusteme, maiastama, maitsutlõma
nutt2 nut́t g nut́i Saa Jür Ann Trm Kod Lai Plt KJn hajusalt V, nut́ti IisR, nuti Jäm Khk Pöi Han Ksi M T; nutt g nutti Hlj; nutti g nudi Vai
1. nupjas või kerajas kobarõisik, õienupp või seemnekogum kui nut́t `otsa tuĺli, siss akati riśtik`eina `niitma; riśtikeina nut́te koŕjatse tee jaos Saa; siin kuŕgid eelitsäväd, siin ike nut́ta tuleb `külge Kod; raud einäl kasvav `otsa musta nuti; võililli nut́te kästäss korjate; maaristikein om `valge nuttege Krk; kanakakerdege värmites kah - - neil lõegutes nuti päält ärä, mõni aab küll üten vardege patta Hel; paks savi `oĺli tihe, sinna jäevä uhaku nutid `pääle Ran; `kartuli nuti sisen om seeme Ote; riśtikhain om `varhha vi̬i̬l tetäʔ, nut́i ei `häitse vi̬i̬ĺ Har; ilvesshainal um `valgõ˽nut́iʔ otsahn nigu puuvill Rõu
2. a. nupjas või tutjas moodustis Rättiku pranid (narmad) tien nut́tidega IisR; Paar nutti jähi `pöldu (väikestest saadudest) Jäm; `Kõrge kuiv moa, kivisi ja kadaka nuttisi täis Pöi; eegelnõul - - üks tiĺluke nut́t siäl küĺjen; mõni jalg [laual] one nut́i õtsan, siis liigub Kod; lehe om nutin alle Krk; nut́iga keṕp Rõu b. klomp, tomp obesel jäeb kabjade `alla suured nut́id, peksin neid nut́ta; tasane riie nõnnagu nahk, ei õle siäl `üste `tompi, ei nut́ti; segä jahu paksult, moeto jääväd nut́id köŕdi `sisse Kod c. tutt, salk Mustapea rohi, see kasub sii sõukste nuttide `viiti Pöi
3. a. tipmine osa; kink, küngas suadu nut́id õlid aga vedess väĺjän, lu̬u̬ keŕgitäs `piäle ja vei ranna`järve Kod; `künkä nut́t KJn; Sääl nut́i otsan, säl kasusõ˽kaśsikäpäʔ, mäenut́i otsan Urv; ma `oĺli tan nut́i otsan, siss `näie, ku˽tu̬u̬ miiśs mõtsa takast tuĺl; sa elät sääl maailma nut́i otsan - - `õkva nut́i `otsa teḱki maja üless Har b. nukk, ots käsiküinärbuga mõõdeti ja kel vähäm, `laśti pu̬u̬l sõrme nut́ti `piäle, siis piab küünär täis õlema Kod; `põrsil olliva vahel kõrva nutid väĺlän Ran; küünäŕbä nuttõ pääl˽oĺl, pää nii˽ülevän, muidu kihä kõ̭iḱ põrmandu pääl Urv; Kääneti˽kätt jaku `viisi aśja pääle, medä mõõdõti, nikagu sõrmõ peŕämitse nut́ini; jalanut́i (luupeksed) omma veritsess `hõ̭õ̭runu Har; `vaskal um jo pää seest nut́iʔ `vällä ajanu Plv; hobõsõl om kõher, tu `korgõ nut́t (turjakühmust) Se || könt oĺl kagsanu˽lina `trullõga˽käe sõrme˽mahaʔ, `paĺla˽nut́iʔ `oĺli˽jäänü˽manuʔ Har c. konts, kannikas seda leva nut́ti es ole änam lauapääl Saa; leiva nut́id kõik ää leigatud Ann; üks nut́t on veel `leibä KJn
4. a. pea, peanupp Teise nut́t - - taipab rutem, kuda üks vai teine asi tuleb teha Trm; makab teḱk üle `kõrvu, pää nut́t om enne väĺlän; ma näi, et mõnel om joba õge suur päänut́t (kapsastest) Nõo; Taal poisil om õigõ˽hää nut́t otsan, taa meisterdäs kõ̭iḱ aśja˽`vaĺmis Urv; mis taal viga elläʔ, taal om hää nut́t Har; hüä nut́t om poisil Se b. taip, nutikus Sel piab nut́ti ka olema, kes nisukese `kaader`värgi `valmis tieb IisR; küll tämäl on viel nutti Vai; tal on nut́ti, teda juba alt ei vea Saa; Temal seda nut́ti on iga aśja `piale Jür; ega susi loĺl es ole, küll täl nut́ti `oĺli Nõo
5. nudi, sarvita (loom) sarvildaʔ um lihm nut́t, nut́il olõ‿i `saŕvi; nut́t lammass Lut
veebiliides
@ veebihaldur