[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 31 artiklit

au n, g au R eP(ou Jäm Rei Han) M TLä uus Rõn Rõu Plv Lei Lut; au g avvu Nõo Rõn San V

1. maine, hea nimi Paremb `auga `surra ku häbügä elädä Kuu; ei tohi `tühja juttu `rääki ja `toise au `tiuta VNg; sie on oma aust maha jäänd, oma au `kaotand, kie `mertsukast akkab Lüg; param `auga `auda, kui äbiga elada Vll; Oled vara kaudand, oled vehe kaudand, oled ou kaudand, oled keik kaudand Emm; so `eese viisid `teotavad so au ää Mar; eks ta elan küll suur aru sees Ris; mõnits tõise au, taht tõist sitate Krk; kõiv `olli suure au sehen, tollõst sai paĺlu `asju Ran; ta‿m ää ku latse serätse au sehen om; veli arvass, et tu̬u̬ patup temä au `küĺge, ku sulane võtap temä sõ̭sare; esi `endä au ei küüni kohekina Nõo; Au om inämb väärt ku sada `vähkä Urv; perremiiśs üteĺ `pernasõlõ et sa‿lõt mu `auva `teotanuʔ Har; Parõmb au sisen elläʔ ku häü `sisse kooldaʔ Rõu; paremb `auga `hauda ku `häüga `mulda Räp; häü au lätt `kavvõ, kuri viil kavvemballõ Lut

2. austus, lugupidamine, respekt vanamaid peab ikka au sees pidama Vll; suure au viisiga `võetasse ikke ärräd `vasto Mar; `reestrid olid seal naa suure au sees Mih; sui elas `Uudes `mõisas vana leskproua, kis `nõudis paĺlu au Kos; au andma 1. sõjaväeliselt tervitama kõik sõdurid pidid `anma oma ülemadele au Mih; soldat annab ülemale au Kos; sõa väen piät au `andma ülembille Räp 2. respekteerima `tõine `annab `tõisele au ja on abinik Lüg; missa undile au annad Khk; au äi `anta asjata ega `tarkust tasuta Vll; kes ti̬i̬ veeren ollive, nii pideve surnul au `anme Krk; kui sa toolõ `auva saat andaʔ kiä üt́s auvutu inemine om Har; `sääntselle inemisele `piäsi külʔ kõ̭iḱ ilma `rahvaʔ `avvu `andma Vas; au ei andaʔ aśanda ja `tarkust ei saaʔ tasota Räp; au pakkuma austust avaldama tämä taśt au pakku peremehele, teretäs Kod; mis sa sel aust tal pakut, ega ta iki ei tule siul appi Krk; tõsõ käest taht midägi saiaʔ, lät́s tallõ `avvu `pakma Räp; au tegema 1. sõjaväeliselt tervitama lei `sõrmed `kõrva `ääre, `ongi au `tehtud Lüg 2. austust avaldama pruut siis tegi s‿oma puolt sie au, et siis `selle isame `naisele ka pani tanu pähä Lüg; noh, ma vöi soole jo selle ou tiha ka hrv Jäm 3. nõiduma, et tütar mehele saaks munõ tegevä `avvu, aks täst siss om api vai olõ õiʔ Se; auga 1. austusavaldustega, toredasti ja kui `auga siis `maeti neid (mõisnikke) Jõh; see `maeti `ouga maha Jäm; nihuksed suuremad elukad said sujure `auga `maetud Juu; teda `maeti suure `auga maha JMd; ta on `auga eland ja `auga maha `maetud VJg; sääl olli ilust `auge `vastu võet Krk; `Pi̬i̬trekene matõti suure `auga mahaʔ Har 2. see mees oleks `auga vöind sii `olla, `keegid poleks puudutand Ans; me oleme saand `auga vanaks Kul; `auga aĺliks suand Juu; [naine] `tõśtis `auga `põlvedele oma [vallaslapse], ei tapnd ää Ksi

3. kuulsus; kiitus; tunnustus Emä tüö, vade tüttäre au Kuu; igätses au ja `püüdäs au ja `õitsis au Lüg; Elu aig seda au taga ajand Jõh; niid on ta sest oust `ilma Jäm; see äi tee tale au Khk; Ta ajab paljast au taga Kaa; mis sa‿s au tahad, kui põle veart mette Muh; ta o siit ja sealt saanud `kiituse kirjad ja au omale Juu; eks sellel old siis au, kes `rohkem `jõudis KuuK; mis au sa sellega saad Trm; si̬i̬ aa au taga Krk; no mes au sa tollega said, et sa `kaibama lätsit Nõo; no mis sa ütlet, mään est `avvu inemisõt `ot́sõvõ enesele San; Mi̬i̬ es taha tu̬u̬d es, ku tu̬u̬d avvu paĺlu oĺl Urv; anna söögitegijäle au, sü̬ü̬ḱ um hüä; mul oll `avvu paĺlo, a õ̭nnõ õs olõʔ Rõu; mullõ tuĺ `avvu pääle, pańti `palka pääle Se

4. seisus; positsioon; seisund; amet sie mies ülendeti `tallitaja au `sisse; ajab mehe au `vällä, mehe iest juo `välläs; minä õlen `soldati `naise au pääl sulasest (sulase ja mehe eest) Lüg; sai `kindrali au, sis läks `Suome`maale sai kamenda·ǹdist Jõh; võib küll `olla, et tä perenaise au kannab Mar; ma olen sulasenaise au sees Plt; ametist `lahti ja aust ilma Vil; oss miu poiśs ka `varga au saanu Krk; täl `olli kaits talu ja au pu̬u̬lt `olli kooli˛õpetaja Puh; kes ohvitseri au sehen `olli, tol `olli tendsik Nõo; ku kru̬u̬ń [pruudil] pääst maha `võet́i - - `nõśti `tütrigu aust mahaʔ Har; au peale vaderiks ku kasugu änd ja räti änd jääss, siss `ütleme sedäsi - - siu aiass au `pääle, ku su vaderiss aiass - - siss saat au `pääle Krk; aiass au pääleʔ Krl

5. autunne; endast lugupidamine, eneseväärikus viin ottab inimese au ära Jõe; `oule ja äbile ep saa vahet vahele Jäm; Ei suol põle änam ou ega äbi Han; temä ei tunne äbi ega temäl põle au Juu; ei õle tämäl au egä äbi Kod; kellel on äbi, sellel on au Pal; si̬i̬ ei tunne `ende au ega äbü kedägi Krk; tol atal ei ole äbi ega au Ran; auta sie on `auta inimene, sie `tunne äbi `eigä `ilget VNg; karita `kasvavad, `auta eläväd Lüg; `auta inime oo kõlvatu Tor; sie oli `auta tegu VJg; sina tulet ku `aute inimene Krk; Ilma hirmulda kasus, avvulda eläs Urv; ta om üt́s ilma `auldõ inemine Krl; tell ole õi määnestki `avvu, `auldaʔ inemine Se

6. neitsilikkus; puutumatus `tütrik piab oma au ülevel, ei lähä `poistega segämiste Lüg; see tüdruk äb‿oja oma u piretkid Khk; tüdruk pidas oma ou ülal Rei; neitsi au oo `varna visatud PJg; poiśs riis au ärä Krk; tark `tüt́rik mõśtab oma ah alali oeda Nõo; om au leeväge pinile `andunu Krl; `tüt́rik piat umma `auvu `hoitma, nigu rõ̭õ̭sa piimä päält purru hoiõtass Har; Mi̬i̬s kaess kost saa, a tütarlats piät umma avvo hoitma Räp

7. kosilane au tuĺ lävele, ni sai tälle ga mino Se; tulõ au läve ala, toori jõvva‿i vooril kaardaʔ `kõikõ miä vaia Lut

8. rahvapäraseid ja piltlikke väljendeid abe on mehe au Jõh; abe oo mehe au ja nina mehe nägu Khk; Au väŕv on juba juustes Pöi; abe on mihe ou, naine mihe nägu Rei; mu poeg on mu au ja `uhkus Hää; abe mehe au ja nina mehe nõu JõeK; kus ta au ja iilgus nüüd jäi Koe; abe om mehe au ja nina oma mehe nägu Hls; abe mehe au, nõ̭na mehe nõu Nõo; vundsiʔ ommaʔ mehe au Krl || Au käüb tied `müöde, häbü tieäärd `müöde Kuu; suur `kiitus, jäme tänu, ümmargune au JMd; temä aul auk `persen Krk

jau jau (jaau) jaa, jah tuul jau om näǵemin Lei

kau1, kau- → kaju, kaju-

kau2 kau ena, ennäe Kau `asja nüd nuttada ühe `poissi peräst, neid o jo kaik kohad täüs Kuu

lau1 → laug1, laug3

lau2 lau hoop, löök sai lau `vastu nägu Juu Vrd plau

naa1 naa, na hajusalt R Sa, Muh Hi Lä PäPõ Ha Jä Kad VJg Sim Kod Pal KJn SJn Ran

1. nii, nõnda a. (rõhutatult) sel määral, sedavõrd [ta] läks naa pahaseld menemä kõhe Lüg; mool naa `meeles keik Kär; `niitsid naa pitka särgiga ka, kui nii pala oli Pha; odr kasvab naa kidevite et Muh; aeg on naa iline juba Käi; mis sa nendega naa `kangeste `tapled Mar; `suitsu ja `vingu oli naa et Kul; tanud olid koa, kõik olid `litrit täis naa mes varises Kir; Aasi obusega naa et tuli rummus Han; oma valud ja ädäd, need `lähtväd juba naa suurese Var; mi‿sa‿nd räägid naa rumalaste Mih; obo na `norgos, `aigõ või mis ta ond Khn; mõni magades noriseb naa `vaĺlu; Seal keldres oo neid elukid küll, naa mis kiheseb PJg; siis oli naa irm, saan magadagi Ris; istu naa vakka kui vähä võib Juu; ärjabä `kasvas naa mis mühinal Kos; Mõnel oli natuke `tuhka niisama narsu `sisse `siutud ja `seepi oli kua naa kasinast Amb; `jooksime järel naa et kas `tahtsime `lõhki `juosta `eńdid Koe; kõik vikastid ei `leika seda `eina, na kõva juśs Kad; `vaatan na teräsess jõe põhõja Kod; ära naa kõvast piigista Pal; siia kõrva `sisse lõi siukse `paise `moodi ja si̬i̬ oĺli nii valus naa et SJn b. sedaviisi, selliselt moness `pulmass oli `viina `ninda vähäst `voitu, no et naa jauperäst sai Kuu; mis sa naa teed, ää tee naa, sedasi ei või teha Mär; koedu`valgus ja õhe`valgus, naa oo need vanad sõnad Vig; `võeti neoksed pikad `terbed õled ja `pandi naa, et pead kõik öhötasa tuttis olid Mih; sääre paelad olid naa `lehvi `seotud põlve `otsas Pär; kibu oli üsna pisike, see oli naa änam sihuke naĺla nöu, laste nöu Ris; ennemuiste olid `kleide `külges nuastud, sie oli ika na nagu toreduse pärast Hag; ei `saandki koa `väĺla`käiku `minna irmuga, see tuli kõik tiha naa noh, `püksi või nõnna Pee; na kahekeisi aavad juttu Kod c. umbes riigivalitsus akkas naa nelikümend viis `aastat tagasi landrahiga kohut `köima Mih; Na kanamuna suurune muhk ajas käe peale üles Tõs

2. teisiti (väljendeis hrl koos sõnaga nii) Kuda sie `oige nimi periselt oli, üks üttel nii, `toine naa Kuu; vahest nii, vahest naa Khk; jälle sarjadega tuulati, teene uks oli naa, teene oli naa Aud

3. nagu võid `olli lava peal `süija nii palju, kui sa tahad, naa `saue Muh; see üsna sedas küll, na vana kuri oleks ise varsasse läind olnd Käi; ta on natuse naa tuim Phl; kõba rusikas naa suure nuiaga paneb pähä Mar; see püt́i sees vanutud - - se oli paks piim, võt́st lusikaga na pudru Rap

4. siis, kohe naa kui mina seda sain `üeldud, `ninda tema üppas Jõe; kui sa läksid `mõisa, kui su jalg läks `sinna vao otsa päle, naa `pańdi sul kepiga plaks `seĺga kohe Kir; naa kui ta pani selle `papre `piale ja `rüipasi koa ja - - mu äda kadus siis ää Aud

5. noo, noh; säh Naa, naa mis sa `punnid; Naa, võtta see omale IisR

naa2 → nemad

nad → nemad

nadu nadu Mus Krj PJg Saa JJn Pai Äks Pst Ran TMr San Krl Räp, g nao (-u) Hlj RId Jaa Pöi Muh LäLõ Khn Aud hajusalt KPõ, Ksi Plt Trv Hls Hel Urv Vas Lei Lut; nado Kan, g nao Lüg Jõh Vai Mar Vig Se; n, g nadu Kuu Pha Juu Kos HJn JMd Tür I KJn Krk Hel Nõo Kam Ote Rõn, nado Kod Plv

1. meheõde lähän `naole `käimä Lüg; miul ei olegi nadosi, naod `onvad kaik `surred `vällä Vai; nadu `andis pruudile pölle ja mütsi Jaa; mehe õde `olli noorikul nadu Muh; minul oli koa üks nadu, a see läks Venemale madrussega Mar; need mu naud Kse; `meiti oli neli nadu Khn; naod olid ikä mehe õed vanasti Juu; ma lähen nadude `juure Kos; [mehe] õde oleks minule nadu old, aga temal õde ei old, minul nadu ei ole Amb; naod, neil olid suured maod nalj Tür; nadu `sõitis külasse Koe; nadu oli mehe õde ja küdi oli mehe vend VMr; `riakisin kirikväravas `nauga Kad; ei mul õle nadusid `ühtigi Iis; minul on vend ja vennal on naine - - mina `ütlen tämale vennanaine, minuda `ütleb täma nadu Trm; ma lähän nadodelle, nadosid `vaatama Kod; nagu peigmehel on õde, si̬i̬ oli pruudile nadu siis Ksi; nadu olli mihe sõsar - - oh, temäl‿o paĺlu nadusit Krk; paremb om küdü küüräs`seĺgä, kui see nadu narmas`jalga San; nadu om mehe sõ̭sar, küdü om mehe veli Krl; küt́üʔ lät́siʔ `nurmõ `küńdemä, naoʔ jäiʔ `tarrõ `tankõlõma rhvl Se

2. (muu hõimlane) `naise odeda `kutsuta nadost Vai; mehe ja naese emad on `vastamisi nadud Tür; pruudi emä ja peio emä õlid nadud Kod; `velside naise om nao Trv; nadu om naise sõsar Pst; kait́s `velle, tõine tõisel naine, ni̬i̬ naise `õikav üit`tõisi nadu Krk; minijä ja väimehe emä om naduse Nõo; katõl velel oma naase, ni̬i̬ naase kutsuva üt́ś tõist nadu Lei

nagu nagu Lüg Jõh Vai(-o) Khk Vll Muh Hi L(-o) K I M Puh San Krl, nägu (-o) Jõe Jõh Pöi Muh L Jür Iis Trm Trv Pst Krk, naagu Jäm Kaa Pöi(-oa-) Rei, `naagu VNg Vai/-o/, nao Mar Khn

I. konj 1. esineb metafoorsetes sarnasusvõrdlustes; justkui, otsekui kaks`kümmend `kraadi `külma, `kindad nii nägu jää purikad kääs Jõe; `lapsi tuba täis nagu pää `arju Lüg; `lähto nagu tule kerä edesi Vai; lahja nagu luu ning nahk Khk; Naagu öhest suust kukkund, nii `öhte nägu Pöi; `valge pea nagu uhaka tut́t; kõõma kord peal nagu ahvena soomus Muh; sa oled eige näljane nagu va koer Emm; ta oli nii nobe naagu lind Rei; `näitas `vällä nao‿sur `süidlane Mar; tuba oli vahel naa `suitsu täis nägu kot́t Kse; nägu nägu kitse jälg Var; sa oled nagu peletis Tõs; mie nda sama targad nao te sii olõtõ Khn; tämal - - akkas üks asi `väĺla kasuma - - `seoke nägu lehma nisa Aud; paterdab läbi pori nägu paŕt Vän; see oli nagu unenägu Ris; `tehti niukst [või] masinad, niukst nagu kaśtid olid Rap; tuleb kallale nagu metsalene Juu; `sit́si müt́sid, kaks `sit́si `lehvi nägu kaśsi sabad sial taga Jür; karjub nagu ull JMd; `seisis nagu `piksest rabatud Tür; kadus nagu tina `tuhka Koe; magus nagu siirup Kad; oli näilane nagu uńt VJg; tige ja riiakas nägo va kade kukk Trm; õks läks `kat́ki nagu praksatas Kod; käod kukkusid nagu `oitku Äks; pikk kael nagu koovitaeal Lai; neiuke nagu linalakka linnuke Hls; oh `meantsess ta ennast moonuten, juśt nägu kadri sandi Krk

2. alustab võrdlust sisaldavat kõrvallauset meil olivad niisugused pisikesed [lusikad], `naagu plekkist vai `niisukesed VNg; jalg ei käi `luomulikkult, nagu puol `kõrvas sie jalg Jõh; nagu vee noĺbakad olid, kui `keesid ää (naeritest) Mar; `jooksja‿o kaela sees, nagu mul omal ragiseb `praegu Aud; tema oli siis saand prii leiva või sedasi, nagu kokk ikke saab Pee; kalevi kangas - - oli paha `kiarida, tema akkas neid kiarpuid `kiskuma, nagu villane ikke kisub kokku VMr; tu̬u̬ om serande, nagu kõik tõisegi olliva Puh; tenäsi, nagu ma olõs telle `andõnu tolle rät́i Krl

3. alustab ajalauset; niipea, kui nagu ära on sõĺmitud, nii akka kuduma Trm

II. adv 1. kasut suhtumiste jms väljendamisel või rõhutamisel; justkui, just nagu kuhe üst nägu oleks midagi asi tal (ussil) suus old Jõe; sie aig mina õlin ka `rohkemb nagu `poisike viel Jõh; mia `rääkisin `naago toist `muodi Vai; ta oli nagu körva naine tal Vll; irm oleks nagu `peale tuln Muh; leivä taar - - tää oo nago vesine Mar; näd olid nagu natike vihatsed Tõs; täl väga nagu ale `olla üksi Aud; nägu üks `kartus `oĺli si̬i̬s, et laev ukka läheb Hää; Sa nagu nat́ike aiglane Jür; nagu ma ise ei tia, mis ma tien JMd; see varvaste tagune, päkaalune nagu `turssund JJn; kus me‿s kirjutasime, pidi ikke nagu laud olema HljK; kui appi kutsun, siis nagu venib Sim; ei meil `kahju nägu ei õld sält `menna Iis; leib õli nagu `raske, jät́in ahaju Kod; üks veike ośmik oli - - sellel nagu oli kuuse koorest katuss pääl Äks; üks läks `mööda, oli nagu Tiiu `moodi Plt; `näitäb nagu nõnna olema KJn; kui ma ukse `pihta `vaatan, siss on nagu mets i̬i̬ss Vil; om `seande lait́s, oia nagu sitta `pilpa pääl Trv; `anti üit́s säŕk nägu ääss meeless; miu arust - - nägu olli käo ääl Krk

2. (täitesõnana) mei `läksime siis omale nägu eri raha `tienima; `meie olime nii `üksikud inimesed ja mies elas ka nägu `toiste `juures Jõe; see nagu mud́u koa naeru sõna Mär; Neelus, si̬i̬ on `seuke ahne `sü̬ü̬ja, nägu `tõmmab tüki kätte ja läheb Hää; tegi ennäst nägu tuast tulema Saa; kel oli pool piad `viia, eks see viind, aga nagu poisid-tüdrukud läksid, ega neil kedagi `viia põld [pulma] Kos; `ennevanast olid juo kua nisuksed suured kivipot́id - - nagu `kümne `liitrised - - ehk viel suuremad KuuK; kus oli nagu `rohkemb õmmelda, `tuodi `rätsep kodusse Rak; nad vahetasid siss nagu kaupmestegä, kui nad `tahtsid `saada peenemäd linnariiet KJn

nah nah Kod MMg Ran Kam Rõn San

1. säh nah, nosi sinä kua `õuna; nah, `võtka süägä kõik Kod; Nah, siin on raha MMg; nah, sinule kah Kam

2. noh nah siiä na muneva, kes neele vahet ti̬i̬b, kelle muna na om Ran; nah kolm `talve olli koolin Rõn

nai- → nae-

naju naju Kuu, naiu Jür; naid g `naidu JõeK mõistus, aru, taip ei ole sul naju nii `palju pääs, et `saisid `arvu, et sie tege tobe; `Kahju, kui sest najust mihel `puudu tuleb Kuu; sie on ea naiuga Jür; tal pole sugugi `naidu, on naidust ära JõeK

napu- õle- noist olist tet́i˽`köüteʔ, sõ̭ss nu̬u̬˽napu ku̬u̬ʔ köüdeti kõvastõ˽kińniʔ Krl; ku saritass (sarjatakse), siss napuluuaga pühitäss `pääkesi Har; Sinnä˽piibu `otsa t́susati piḱä˽napukõrrõ - - ja˽kurnati säält piim läbi; Poisi˽kääni˽naputuuśti˽kokku ja panni˽palama; tu̬u̬ʔ napu vihk lehmile alaʔ `pandaʔ Rõu

naru naru Kuu Lüg Pöi Muh Mär Mih Aud Pär Vän Tor Hää Ris Juu Tür Iis Trm VlPõ

1. subst a. räbal, kalts `Pintsak kut igavene naru Pöi; kalsu kaupmees tuleb ja `korjab narud ära Vän; Vanaśti `oĺli - - magatesase `nurkes - - narud visati pääl Hää; vana palitu naru oli `seĺges; ega mina tia, mitu `naela ta (kaltsukaupmees) neid narusi selle kausi eest rehkendas Pil || miski vilets, armetu maea narud `oĺlid ülevel (varemetest) Vän; maribud küĺm võt́tis ära, mõni naru jäi veel SJn Vrd narukas b. reo, sunnik Sii on muidu üks va mehe naru Pöi; naru ei söö ega kedagi, mis siga temast saab koa Mär; varese naru viis kanapoead ää Vän c. kõrne kui `raspa sulatatse - - narud jääbad järele Mih; rasva narud jäid üle - - `tehti seebiss Kõp

2. adj vilets, kehv naru eenam - - üks vitsik oo Aud; `oĺlin naru `sööja; kurgid on tämmudi irmus narud; kõige narumad puud jäid `järgi Vän; muudku końdid ja nahk, jäi sihukseks naruks Tür

Vrd näru1

nasu → nasv

nat → naat4

naud naud Vig Juu Tür Koe VMr Trm Kod Plt Trv Ran Nõo Ote, naud́ Iis KJn Trv Krl Se, g naudi; p `naudi IisR Äks Lai Vil Plv Vas vara, varandus, raha Mis sa `koinid, sul seda `naudi küll IisR; küll on sol sedä va `naudi Juu; vata sel on `naudi VMr; kuhu selle naudiga lähed siis Iis; naadikess ike õli - - `naudi, et suab ärä matta Kod; `korjab omale `naudi Plt; mul om kikke `naudi, rõõvast ja raha Trv; täl toda `naudi iki om Ran; olõ õi ma naudilda õiʔ Se Vrd naus

nauk nauk g `nauka kalaviha Nauk - - ku sie `haavasse `pääse, egass tämä sis ole üks `naljaasi; Ärä sa lase sidä kala`nauka igänä `katkinase kää `vasta Kuu

naul, naula naul g `naula Kuu Hlj VNg Lüg; n, g naula VNg Vai nael a. kinnitusvahend `Paadil `täüdüväd `olla `singatud `naulad Kuu; laud on `naulu täis, `torki jala `lohki VNg; `enne õlivad puu`assidega `vankrid, mitte üht raud `naula põld `külles Jõh; moned `pandi pikkaraisi `nauloga `kinni Vai || (nagina seinas) liha`leikamise laud, `naula `otsass oli Kuu; voda `seula `naulast ja mäne `seulu nie jahud Vai b. raskusmõõt `kümme `marka `maksa `leiva `naula VNg; `ärjäbä `siement, sedä oli neli `naula, `külvädä senegä - - pidi `saama vakkama täis Vai

naur1 naur g `nauru Kuu Lüg; n, g `nauru VNg Vai naer aab `nauru `pääle Kuu; tämä pani sene juttu `naurust VNg; tema naur `kuulub üle külä kõhe Lüg

naur2 → nauris

naus naus g nausi naud tämä tahab aga `nausi - - kogoda Kod

naut naut́ (-t) g naudi Pst Hls Krk

1. vits, vemmal võta iki ää naut́, mis sa selle töbige ti̬i̬t Hls; oss mul ää pikk naut́ ollu, ma teil näidäss; `tõmba `nauti `seĺgä, nuudi `naut́eg läbi Krk

2. kuhjamalk mis kuhja pääl pannass, õigats naudi. naudi om jämmepe Krk

3. äkkelaudu ühendav varb neli `nauti olli üte äglä man; äglä `naut́e vaja `mõtsa `ot́sme minnä Krk Vrd naude

Vrd näut

niu → nigu1

nu → no1, no2

nõu1 nõu Lüg Pöi Muh L(nõue) Ha Amb JMd Tür Koe VMr Kad hajusalt TaPõ, VlPõ M hajusalt T V(nõo; p nõvvu, -o), nöu Sa Phl Ris HMd, nou Jõe Hlj Vai Jäm Ans Emm Rei, `neu˛u VNg; nõu g nõu|e Var Tõs Aud, -õ Khn; ppl `nõua Mär Vig Tor

1. anum, riist, mahuti; ka lauanõu ammaspuuga tommeta `vitsa `noule `peale, nied on nagu tangid Jõe; `enne olid kase tohust `märsid, sie oli kala `kandmise nou Hlj; sie on mahukas `neu˛u, `siie `mahtu küll VNg; plekk `noutel lööb mölgid `sisse Jäm; vaage vöi kauss, ne‿o söögi nöud Krj; enne said köik nöud ega `laupa ikka ää `pestud Vll; obustel `olli nõu ja `lehmdel küna; rasu pannasse `nõude `sisse Muh; kapadega `veeti tulist vett, muud `nöusid pole oln Phl; sii on ikke piimä nõud ja söögi nõud Mar; sul põle ju õlle tegemese `nõusidki, kellega sa seda teed Mär; ega siis põlnd taldrikid ega nuge-`kahlid `ühti, `nõua oli vähe Vig; too obuse `nõuse vett Kse; aganad said siis suure nõuesse `panna liguma, ilma jahodetta; `söödi ju ühü kausi seest, ega igaühül `nõue põln Tõs; Kaśs mtõ piäse `aitõs nõuõtõ vahel rot́tõ kallalõ; Nõuõsi nda vähä, et `suagid võerastõlõ `seüä `antud Khn; nõue oo ää `umbun, õhk põle `juure saan; talve tegid näid puu `nõusa ja regesi ja `vankri rattud ja Aud; küeri `moĺdis küeritase `nõua Tor; tüńn oo igavene suur nõu Hää; nõu `u̬u̬lmedega `tehtse nõu sihest lippeks Saa; `tehti ikka suur nõu kohe `jälle täis ja `pańdi `sinna `nõusse ja tambiti sure nuiaga nad kõvasti kokku (kapsastest) HMd; siit viiäkse kuuepere piim koos meiereìsse, sis igä väräväst `võetakse nõud `peäle Juu; meil isa ise tieb `nõusid HJn; änam ma‿i soand `nõusi `pestud Tür; oleks olema mõni nõu, kuhu suaks `panna Kad; kolmandik `oĺli siuke suur nõu Kõp; va katikune nõu, ei ole üttegi tervet nõud Trv; kuŕk `raiskas puu nõu õige ärä, võtt mustas; sänest loga puud nevä ei pane, ku na esi nõud teeve Hls; siin‿o ilma arute (ülearuseid) `nõusit kah Krk; mul ei ole ütte nõu, kos ma piimä vala Puh; rasva panõ ma `nõuhtõ, sääl hüvvüss ärʔ Rõu; vanast tet́ti puu nõvva, nu̬u̬ʔ es lääʔ `kat́ski; pleḱine nõo `peĺgäss `väega rostõt, ku `rostõ pleḱi˽tulõvaʔ, nakass nõo `ju̬u̬skma Plv; `valgõ liivaga ja olõ tuuśtiga hõõruti `valgõss nu̬u̬˽puu nõuʔ Räp

2. (töö)riist, vahend ei ole `neusi, `miska `kangast kuon VNg; vokk õli `naiste nõu Lüg; `paĺla `kervega ei tee kedagi `aśsa, muud töö nõu põle HMd; pihid on koa öhöd sepä nõud Juu; Piädi õmadel one `niiske nõu, mes purussab kesä, kesä ku̬u̬ŕja; `irmsad nõud one `soetet inimese `tapmisess; obese nõud ärä kiŕjeldänud; tuavad vikatid ja magamise nõud eenämult kodo; siit küläss ei käi `ükski kalal, `nõusid ei õle enäm Kod; mine võta pikk nõu ja irmuta teda Ote; Võta uma˽nõo˽ja nõsaraʔ ja˽käü˽ruttu tü̬ü̬ manuʔ Urv; kos nu̬u̬ʔ ri̬i̬ nõoʔ ommaʔ Vas; hobõstõ nõvva pääle lätś paĺlo rahha Se || (varandusest) kas mu˽nõo no˽kohegi küünüss Har

3. (suguelunditest) nüüd on vist `õige `arvetu paar, kie ei õle `pruovined `enne `tõine `tõise `nõusid Lüg; meeśte`rahva nõu Nis; ühel lapsel õllud kahed nõud, tüdriku ja `poeskese nõud Kod; küll sul ommaʔ ka nõoʔ, viländ `kandaʔ Se

nõu2 nõu Lüg Jõh Pöi Muh L K I eL(nõo V), nöu Sa Phl, nou VNg Vai Jäm Ans Emm Rei, neu Jõe Kuu Hlj, `neu˛u VNg, `neuvo Vai; p nõvvu hajusalt T, V(-o), `nõu˛u Har

1. nõuanne, juhatus, soovitus ää neu on `kallis Jõe; `kratsid `kõrva `äärest, kas küsid `kõrva `äärest nõu Lüg; `anna `miule `neuvo Vai; ta‿s vöta vanamate nöu kuulda mette Khk; Ole mees ja anna nõu, kuda pidi me ahju teeme Pöi; Äi minu nou `aita sii midagid Rei; see oo üks targa `nõuga mees, tal oo alati tark nõu Mär; Mia sio nõu ei taha Khn; kui ei tää, siss küsi teise käest nõu Saa; mis nõu sa `mulle annad Kei; annab molle ike eäd nõu, kudas peäb tegemä Juu; kurat - - and [moonamehele] kohe nõu, et puo ülesse JJn; ei võta minu nõu Iis; minä ei tiä sulle nõu `anda Kod; ma tulli siu manu nõu küsüme Krk; ädä annab iki ääd nõu Ran; küll om targa nõu `anja, aga ega mia nende nõu `perrä ei ti̬i̬; vanast üteldi, et nõid petäb noid, kes nõvvu `nõudva nõia käest Nõo; ma ei mõista sullõ `miaki `nõu˛u andaʔ, mu˽nõu om tanh `väega lühükene Har; `rahvil um ravvadsõ˽`süämeʔ, külä and `külmä nõvvu piltl Rõu; tu̬u̬l olõ õi˽raha juuaʔ, tu̬u̬ and tu̬u̬d nõvvu Vas

2. a. lahendust pakkuv abinõu või teguviis ei seda soa `miskid `nõuga kätte Muh; Ma pole tast ühigu `nouga jägu saand Rei; muud nõu ei olnd, sis ta käis nende (kodukootud) riietega [leeris] Noa; sii ei `aita `ükski nõu Var; uav ei taha ühegi `nõuga paraneta; ei sua ühegi `nõuga obese `riissu Kod; siss es jää poosil muud nõvvu, ku nakaśs sääl puun suure eliga tänitämä, iks aṕpi ja aṕpi Võn b. abi mina täis tegijä ei õld, aga nõust õlin (heinateost) Lüg; ma võta ta omale nõuks Muh; ole mulle vähä nõus Vil; tule mul raasik nõuss, ütsinti saa villast kangast kudaki üless aia Krk; ku vaest midägi ette tulõ, sõ̭ss lööge˽ti˽kah timäle nõuss Urv

3. mõte, kavatsus, plaan sel on tige nõu südames Lüg; äi tεε, kas nad `paari `lähtevad vöi mis nendel nöuks on Khk; `vötsid ikka vahel see nöu ka, et jähid `ööseks `metsa ka `jälle [niidutöö ajal] Mus; see oo kaval nõu küll Muh; oome akkab sadama, tänä elm nä võtab nõu piltl Rid; mol ikke oli - - `kindel nõu `sõnna `menna Mar; jät́tis selle nõu järale Mär; `võt́sid nõus seda teha Tor; [tal] oli nõu uus lehm `osta HMd; võt́tis nõust `minna `külla Iis; ma jät́in selle nõu maha Kod; nõu oli nii`mu̬u̬du tegema akata Ksi; ta ike kurja `nõuga sinna usse manu om lännu, jo ta midägi sääld ärä tahap viiä Nõo; mulle `endäle ka käis poiss sinnä, a tol `oĺle iks `võtmise nõu, `tahte võtta minnu naesest Võn; ma˽tuĺli tu̬u̬ `nõoga, et mi leki hommõn maŕjalõ Har; kuningas võt́te nõust ja `laśke tetäʔ üte suure `korgõ mäe Räp

4. (kohakäänetes:) seisukoht, arvamus; seisukoha, arvamuse jagamine kes ei akkaned `neie `moisnikuie `neusse, siis `viedi `talli ja `anneti viis`kümmend `uopi sugeda Kuu; näväd (külaelanikud) olivad ige nii üks`mielised, kaig olid ühest noust `eigä siin `vällä`andamist ei old Vai; teeme suure `koorma `pεεle, kui sa nöus ka oled Khk; Äi neid saa keski ühele nöule Kaa; tüdar ja ema `ollid mõlemad ühes nõus Muh; kaśs kardab vist, kuda ta muedu naa nõus oo Mar; ei akand minu `nõusse `ühti Mär; Teesed mehed akkasid kua mio `nõudu Khn; nemad nüd kahekesi ühes nõus Hää; ühen nõun varassasid naha ärä Kod; nemä om ütel nõul ku sukka saabast Krk; ärä kõnela midägi, sa‿llit `vargaga ütel nõul Nõo; na omma˽kõ̭iḱ üten nõuhn Har; nimä˽tuĺli˽`nõuhtõ, küd́si˽koogiʔ mul Rõu; ko kaŕruśs `võete, sis õks kõ̭õ̭ küläga - - kõ̭iḱ pidivä˽nõuh olõma Se

5. tarkus, taip, aru Kus joud äi aita, sεεl aitab nou Emm; meno nõu selle `peale ei akka Mar; Ennem saab `nõuga kui `jõuga Han; nõõ `üidmene `aitab oost ja nõu `aitab meest Tor; oma `nõuga ei saa kedagi Ris; kui nõu oli otsas, siis `krat́sis kõrvatagust Lai; miu nõu om nüid otsan, nüid ma ole nõnda ilma `nõute inimen Krk; nõu kaodu narritass kaśs ka ärä, `jõuga ei saa midägina Nõo; ega temä ei kae nõu `kaudu, temä ti̬i̬p kõik iks jõu `kaudu Rõn; ku `jouga ei˽saa avitaʔ, siss avida `nõoga Har

6. nõuks jätma, nõuks jääma (ära jätmisest või jäämisest) Jädä neuks kohe se merele menu sen `iilise `ilmaga Kuu; `linnaminik - - jähi nöuks Khk; Viina ostmine jääb sedakorda küll nöuks Kaa; jättis merele mineku - - nõuks Khn; nõuks võtma midagi teha otsustama Tea isegi, mis peaks nõuks `võtma; Ta on `korda selle nõuks `võtnud ja las ta läheb käib seal ää Pöi; võt́tis nõuks ja läks Mär; nõu pidama midagi (läbi) arutama; plaani pidama pidas neu, mida `selle `asjaga teha Hlj; sene `veikese `laudaga ei õld midagi nõu pidamist Lüg; `piame ete ühe ümarguse nöu ning teeme pulmad ää Khk; Ennem pea nõu ja siis tee Pöi; ei tea, mis nõu näd `jälle pidäväd Mar; Iä küll, kellel õdõ ond, vahel `nõugid pidädä Khn; proua ja - - sulane pidan nõu ära, et tee sa oma ase nüid `siia `kööki maha Aud; naesed pidan oma`keskes nõu Ris; meil‿o vaja mitut nõu pidäde Krk; `piäme üits ümärik nõu, siss lääme Hel; mehe kõ̭ik käräkun ku̬u̬n, ei tiiä, mes nõu na pedäsivä Nõo; poisi lät́si `nõu˛u pedämä, et mis tetäʔ Har; lääväʔ hulgahna nõvvo pidämä Räp; nõusse heitma ~ lööma nõustuma ma seletasi ulga `aega, ennem kui ta `nöuse `eitis Vll; medägi ei avida, sa˽piat õks naidõga ütte `nõuhvu `lü̬ü̬mä Har

pau pau Khk Rei Mär JMd Kod Plt Trv Hls Puh San onomat a. (kellahelist) kell lööb pau, pau Mär; kiriku kella lööve ikki pau, pau Hls b. (muust helist) nõnnagu tuli uksess pau-pau Kod

-pau Ls sita|pau