[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 24.—29. vihik (lõpetis—nälpsama)

Tööversioon


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 3 artiklit

lapselik lapseli|k g -ku eP(-lek Mar Aud); `lapseli|k Hlj Lüg, g -ku VNg, -gu Kuu, -kko g -go Vai
1. lapseealine, -ohtu tämä on viel `lapselik, `puole kasuga Lüg; kut me lapselikud olime, siis mäŋŋeti riŋŋi`mängusid Jäm; kui lapselik inimene, noor olin, siis sai ikka ösutud Khk; ma olen `võrku kudund küll kui ma alles lapselik olin Rid; kui mina lapselik olin, siis meie kodo põllu `eina ei olnd Kul; isä külis ja, mis nooremad lapselikud olid, need `äestasid sis teese obosega Mär; ta na lapselik alles, `alla `ealine Kse; mena olin lapselik kui ma Karuselt tulin Han; ma oli alles lapselik, kui `mõisa tükil köisi Tõs; kui ma lapselik olin, siis pöletadi `piirgusi Ris; vaksuad, neid - - ei old viel, kui ma lapselik olin Amb; läksin `tienima, olin viel päris lapselik JJn; minä õlin puhas lapse `kombe, lapselik, ku isä ärä suri Kod Vrd lapselane, lapsene, lapslane
2. lapsik, naiivne; vähese aruga tämä one suur `poiga, aga `lapselik VNg; vähäse `arvoga on `lapselikko Vai; möni vana inimenegid nenda lapselik, lapse möistusega Khk; lapseliku olemisega Vll; lapselik mõte Var; oled oma jutuga lapselik, aad lapselikku juttu Tõs; sa oled nönna lapselik oma `möistusega Ris; ei ole nii `sege `mõistus, on nihuke lapselik olemene Juu; lapselik olek JMd; lapselik miel VJg; laps on ike lapselik, mängäb ja käib Kod
Vrd lapseline, lapslane, latselik
lapsik, lapsik|as lapsi|k Pöi PJg Kei, g -ku Kaa Mär Tõs JMd Koe Kod KJn, -gu Jäm Khk; `lapsi|k Kuu, g -ku VNg; lapsikas Tor lapsik, naiivne `lapsik juttu VNg; ää tehk ennast nii lapsiguks Khk; Üsna lapsik möte kodunt ää linna minna Kaa; Olemine on kõik `sõuke lapsik, ta pole `sõuke kut teised inimesed Pöi; ää tee lapsikuid tükka Mär; kaunis lapsikas arust Tor; lapsik ja nu̬u̬r tü̬ü̬d tegemä Kod Vrd lapselik

läkk1 läkk g läku S(g läka Jäm Khk Pha, -o Emm); p läkke Kad; sisseü läkku Krk

1. pori, muda, läga `Pεεle suurt `vihma oli karjaoue läkku täis Jäm; oled sa ka ukkas, läkuga kuumaks koos Khk; roja ussid - - läku sehes ripeldavad Kär; sügise läkku köik kuhad täis Krj; kukkus käpuli läku `sisse Vll; Poiss polnd läku päält kooritud (rumal, naiivne), pani kohtuga oma öiguse maksma Pha; Kalad pugesid läku sisse Pöi; ma köisi üsna läku sehes Muh Vrd lägu2
2. porine, vesine (maa) Pöld on nii läkk, et äi saa `künda Krj; Põld `paergus veel läkk, talu varest koa; Odr [külvatakse] läkku Pöi; rügä tetäss `tuhka, kesü tetäss läkku Krk
3. mereäärne põld või heinamaa, luht läko tuhli ajad, mere vesi käis öle Emm; läksin jöö läkust läbi Rei

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur