[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Leitud 6 artiklit

nari1 nari R LNg Mar Han PJg KPõ IPõ Plt Pil, nare Pöi Lä VJg kidi nari lüöb käde Kuu; üks `naine meil - - tämäl oli `ühte lugu `niskene must `villane long - - `ümber kää `varre, `ütles, et vat siis ei jää nari kätte VNg; `Liigutad [rannet] ja rudiseb, siis on nari Jõh; nari piab `ambaga närima, siis `lähto menema Vai; kui paĺlo oo saand tööd tehä, siis tuleb nare kätte Mar; mo kää `ranmes oo nii `aige ja rogiseb, vist oo nare sees Mär; nari, seda`muodi kragiseb `liikme sies Ris; `liikme `kohtas enamasti on nari, kui sa kätt liigutad, teeb sedäsi rägadi, rägadi Juu; nari on kääs, silgu suol‿vega ja kellega nad mearivad teda Jür; nari sees kohe, kui võtad `raske `kirve HJn; iga kord kui `leiba `sõtkusin, nari läks `sõrme JõeK; nari - - pidi valutama jah, ja pidi ragisema ja Amb; nari lüeb jala `liikmetesse ja kää `randmesse JMd; mul rukkid sidudes jäi käsi `aigeks, nari tuli kätte Ann; kui kätt liigutata, siis nari krouksub Kad; tal on tüest nari kääs VJg; mulle lõi kätte nari Iis; nari `öeldasse, mis rogiseb kää sees Plt Vrd narr2

nari2 n, g nari Kuu RId hajusalt S, Mär Tür VMr Trm Kod Lai Plt Pil KJn Pst Ran Ote Urv Plv, nare Mar Kse Var Tõs PJg Hää Saa; naŕr g nari Krl magamislavats kahe`kordased narid olivad, `veikene `kassarmu oli [Kunda vabrikul] VNg; `Ennevanast õlivad magamise jaust narid Jõh; Kihelkonna kooli poistel olid suured narid lae all Khk; `soldatil olid siis narid seina `küĺges Pha; vaŋŋid magavad naride peal Vll; narid [on] tiumajades ja `laevades, kus vehe `ruumi Emm; Kotid olid narede peal Kse; läks nare `piäle magama Tõs; kasarmus muud ei `olndki kui nared PJg; venedel `oĺlid nared Hää; sõdurid magavad naride piäl Kod; `enne olid koolimajades iki narid, kus lapsed magasid KJn; nari olli vanast, soldatite magamise ase Pst; mineʔ naŕre `pääle Plv

nari3 nari Vän Ris Kad Iis Kod Ksi Lai Plt Krk, nare Lih Kse Tor

1. (loomade tõbi) a. (hobustel) obusel olema nari Ksi b. (lehmadel) nari udara si̬i̬s `piäle poja, rasvaga miäritässe; luama udar one narin Kod; nari lehmäl udare sehen - - ei anna `piimä `vällä Krk

2. vahend loomade (hrl hobuse) tõve raviks pane obusel nared `rinda Kse; nari `tehti obuse saba jõhvist Vän; obusel pannase nare rinna `kohta naha ala Tor; nari pannakse obusele, kus veri naha ja liha vahel on, et sie koht välja mädaneks Kad; kui obusel on muhutõbi, siis pannasse nari Plt

Vrd narits1

nari4 nari Sa(nare Pöi)

1. värvel, mansett naiste pühabesed särgid - - olid peeniksed labased, naridega Kaa; vahest `tehti [pluusile] sedati narid ka, nööbiga käisid siis `kindi Pha; [seeliku] nari `alla `tehti kurrud Vll; Püksid on ead küll, aga nari [on] kitsas; Kes vanaste naredega särki kiskus (kandis), siis olid ikka nõndasamma lahtised käiste otsad Pöi

2. (teat ilustused) Löigati kirstule narid `ümber Khk; punased narid olid - - vammuse `külge ömmeldud Vll

nari5 nari g narja härjale suu ette pandav korv söömise takistamiseks põllul töötamise ajal – Kod

nari6 nari naarits nari elab kivi vare si̬i̬s Vil