[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 24.—29. vihik (lõpetis—nälpsama)

Tööversioon


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 7 artiklit

kaar1 kaar (-ŕ) g kaare eP(‑oa-, ‑ua-) Trv Pst TMr San, Khn(koäŕ, kuär ) Kan Vas/`kaa-/, -i Saa VJg(`kaa-) Äks Kõp eL(`kaa- Trv Lei), g -u Trm(pl `kaa-) Kod/kua-/ Lai Plt, `kaare R(n `kaare RId); kaare g `kaare Jäm Ans Khk Phl Iis, `kaarde VMr; n, g kaare Hi HMd Ann Kad VJg Sim Iis; kaares g `kaare Ans 1. kumer või kaarjas moodustis nua laiva `kaared `taevas. kuulutavad ilma `aega ede; `taevas on vahel pilved kut oleks kaared olad Khk; pilvekaared, seuksed sured laeva `moodi Kaa; mis sa `peaksid sii lölletama, tule koar keib ahju suust `välja Jaa; Olid noa laeva otsad sinised tuli `vihma, oli aga nõnda `pooles kaares ja pole sina sihes olnd siis oli kena vaikne aeg Pöi; kana oo ropp eläjäs, kos ta oo kohe suur seta kaar järel Mar; Kui valged pilve viirud taeva peal on, nii kui eina kaared, vana rahvad nimetavad neid tuule kaared, siis peab tuult tulema Ris; `vahtsõ kuu kaaŕ om õdagult ja˽vanakuu kaaŕ om hommugult; vana kuu kaariga panda˽`kartohliʔ; vana kuu kaaŕ om kõ̭kkõ kuivõmb aig (siis haav paraneb kergesti) Har; keeruda no hää paks kaaŕ [leiba] Plv|| taevakaar `päike läks juba üle kaare, `päike akkab maha minema Pha|| ratas, rattapöid, vankriratas `kaaril is olõ `rauda, sõ̭ss pońdi pu̬u̬ leiš́ti [rattavitsa asemele]; staŕgile (toonekurele) `pontass kaaŕ [pesa aluseks] Lei k a a r e s ringi, kaarega käi sial rähmustikus `rińgi ei tia kui suures kaares, aga ei saa `kuśkilt läbi Lai; `sõuti pu̬u̬l kaarin `ankru manu tagasi Ran|| fig Sööb nõnda, et suu kahes kaares Jäm; (kiiresti töötamisest) see tömmab `mitmes `kaares Mus 2. ehituskonstruktsioon (ahjul, sillal, väraval jne) (kõrtsi uksel) üks kuaru õts on piida küljen, tõene tala küĺjen ( ja kaare teises otsas rippus raskus, mis ukse sulges) Kod; mõnel `olli kaar sääl ahju suu pääl, noh kivedest tettu kaar, mõnel käis üle ahju otsa - - tuhkaud `olli kaari all Nõo; ahjul `oĺli kaar i̬i̬n Kam; ku ahju suust tuli tule, siss lätt üles kaari ala Ote; ahokaaŕ om õigõʔ hullustõʔ ärʔ `nõitunu Kan; silla kaariʔ, kes `silda üleväh pidävä Se
3. mitmesuguste esemete kaarjad või kumerad osad a. laeva- või paadi ribi `kahte`kümmend kaard lähäb `paadi jauks Jõe; `Lihtsamb neid `taivudettud `kaari oli `panna, ei `uolind neid `sauma järel sobitada `nindagu `raiutud `kaarije `kerral; `taivutettud `kaartega - - paat `notkus kohe ettei old ige nii `kindel kui nüd ige sie peris `kasvand `kaardega, koverikku˛est `tehtud: kui uut `paati `tehti, siis monele `pandi paar `taivudettud kaard ja siis igä vahe `pääle monesse `kohta igä `pandi neid tugevambi `oksa`kaari; `Kaare puu pidi `istuma tihejästi `vasta `paadi siess `puolist `lauda Kuu; `kaared olivad siis `männi puust ka `tehtu VNg; venel on `kaared sies Jõh; kaare persete (laeva kiilupoolne kaareots) pεεle pannatse `kaltsoni puu Mus; raiut, painudet, `mütmest tükist kaared; kaarde `ümber saab louad `pantud Emm; silmustega kaar, kui kaarel silmused sees, et vesi jooseks paadi `põhjas ühest kaarevahest `teise Rid; laeval pannatse kaared ema `peale ja siis akatse `planka `ümmer panema; Tesseldä kuarõ perse (alumine keskosa) terä ljõbõdamaks Khn; kaare kabade jaoks jääb põhe kolm `toĺli paksuks; siis saab kaare asemed `väĺlä raiutud Tor; seinlaeval on pańnid, kordlaeval kaared Hää; igal kaarel on `ooburi auk sies, et vesi juosta saaks JõeK; künal on `kaarud sees, muidu ei seisa lauad koos Trm; nagu nuada`venned, ni̬i̬d‿o kuvve kuaruga Kod; kuuse ja pedäjä puust tetti kaarid, iki pind puust Ran; kuvvõ kaariga loodsik Räp; `vinnel omma˽`veiga suurõ˽kaariʔ ja `veiga paksostõ Se; k a a r e, -s kaaretatud paat on `kaares, kui `kaared on `küljes Jõe; aluksed olivatta juo `kaares; saab `kaare VNg Vrd kaaris1 b. korvi loogad, ribid keige ennem tulad `jälle pannad `muĺjude ning - - selle `järge `kaared `sisse `muĺjude Ans; räätsi kaarde vahele `pandi nidemed Krj; ma ole pannud veel kadaka kaared, ei pihasta ära mette Kse; Kaared olid pailu peenemad kui pannad Han; korvi kaared - - kaare otsad läksid põim`nurka Var; Sarapuu kepid korvi kuardõks kõegõ paramad Khn c. ree või vankri osa kui ree pöhi `valmis oli, siis `löödi nende pöhja `pulkade `peale, ree pakkude `kohta söhuksed pool köverad puud, nee `üiti ree koared Jaa; ratta kaar Kul; kaaŕ om si̬i̬ üless painutedu kotus [reejalasel] Ote d. kirstu iluliist kaariga kirst, kirstu kaaŕ `pańte `pääle Räp e. fig roided Olid iga kovad `kaared sul, et `kannadid pigistämise ärä Kuu; küĺje koared Muh
4. niiduesi; niitmisel eele mahajääv heina- või viljaviirg ein `sõisab mittu `päiva `kaares maas Lüg; `einä on `kaares maass Vai; vaadeti et pöle `niitija, kitsas kaar, ühe jala kaar Khk; kaar sai rehaga `ümber pöörtud, kaarutud Kär; Lage moa, `kerge rohi, mis seal viga `laia koart lasta on Pöi; nüid akkame `kaari laiale `lööma, muidu ta‿p kuiva kaare alt ää Muh; kahe jala kaar (vastandkaar) Rei; einä niidetässe kaare `viisi Mar; loog jäi kõik `kaarde maha, vihm tuli `piale ja tagus maa `sisse Mär; ei viisi `einä `niitä, mutku jätäb `kaari `võlga Vig; kaarde vahel ädales tõoseb enimi Kir; ta saand oma kaarega teiste järele `ühti Kse; `Meitel vili allõs `kuarõs muas Khn; `piened kaared tehaks et ta (hein) kuivab usinam Ris; `tarvis `kaaresi `lahti `lüia, paksud eenad Juu; ei saa puhast kaart, ein jääb `kasvama `alla JõeK; paks kaare, `kõrged `kaarded jäävad. siis ein jäi `kaardesse ja siis sai `kaarded `lahti `lüedud siis `kuivas ja siis sai kaarutada VMr; teine läheb laia kaarega, sa lähed nigu `pastli paelaga Sim; iga kaaru pial veeretati vili kokku `köksidesse Trm; kui paks ein oli, sai kaared `ümber tõmmata Pal; ein niideti `kaari maha Kõp; viĺla kaari pidit `õigi `niitme, muidu niidit pää maha; ta (niidetav vili) sadass maha `kaari Krk; looguss - - kogub `kaari, siss tuleb ain ütte unikude Ran; hain om kaarin ja kaarist palatass laḱka Har; no om vili kaarih́, vidäde kokko õ̭nnõ; kokko ḱäänt kaaŕ kui vikah́tiga käänät tagasi, saa suur kaaŕ Se; kaariʔ pääle palahhamese `käändäss `ümbre Lut|| lina kaaŕ (põllule pleekimiseks laotatud linavarte rida) Se Vrd kaare1
5. ilmakaar; suund `parvetajad ikke igast `kaarest, `Narvast ja Lüg; tεε koes ilma `kaares ta niid on Khk; mae·lmal oo koa kaared. ne oo ned lõuna, põhi `õhtu ja omingu Mar; loodevesikaar (NW) Tõs; päe tõuseb ida kaarest Tor; tuul puhus `loode koare poolt Kos; põh́a kaarõʔ Vas
6. veekeeris ku keväjelt suurt `Koiva `mü̬ü̬dä sõidat parvõga, siss sõidat üte kaari alt tõsõ kaari alaʔ; konh pikä kaarialudsõ omma, säält om hää `sõitaʔ, konh omma äkilitse kaarialudsõ, säält om mõlaga nii tõmmada, et hamõ jääss `perse manu kińniʔ Har
kiri1 kiri g kirja eP(g kerja Käi Rid) Hls Hel Puh San Lei, `kirja R(n, g `kirja, ‑ä Vai), kirjä Vig Tõs Juu Kod KJn Vil eL(g kirä, kiŕä V[ḱiri g kiŕa Se Lut])
1. a. kirjamärk; käe- või trükikiri kiri on `kustund, `pliiatsi kiri Lüg; `juudil `on ju suured ullud kirjad kut argid Jäm; `söukest peenist `kirja mo silm ep seleta; nii kenade suurde `kirjadega raamat; mool nii ull kiri, seda‿b osa `ükskid lugeda Khk; `valge varul sa nääd veel `kirja lugeda Pha; arvad kirjad ollid aabetsis ülal Muh; must raamat ja `valged kirjad olnd sees Mar; eks igä ühül ole isimoodi kiri Vig; [loed] peenikest [aja]lihe `kirja, see `tõmmab `sompi silmade ees HMd; mõnel on nii vilets kiri, ei see põle kirjames `ühti Juu; raamatu kiri Trv; kui tu̬u̬ kiri i̬i̬n `olli, siss `tulli `mi̬i̬lde, mes `kiägi mäŕk tähendäp Nõo; kui ni vene kirjä tuĺliva, ei tiiä enämp midägi Ote; mina ei saa˽taast kiräst `arvo, `väega halvastõ um kirotõt Plv; nii illoś kõrraline kiri oĺl Vas|| metallraha numbripool rahal on ühel puol `kulli, `toisel puol `kirja Vai; `ütle, kumm nüid on ülesspide, kas kull või kiri Juu; kas `numrigaʔ vai kiŕägaʔ, kas kuĺl vai kiri Se b. lugemis- või kirjutamisoskus; kirjatarkus sel kiri `selge, `kirja`tundja, sie `muistab juo lugeda Lüg; ei ma tunne `kirja Muh; pimedel öpedaks ka `kerja Käi; ma ei ole `koolis keind, `kirja ma ei tia PJg; lugemine oli sel vanainimisel ime `selge, `kirja ma ei tia Sim; mõśtab `kirja Trm; mino esä vi̬i̬l `kirja es tunnõʔ Räp; mi vallah oĺ säidse mi̬i̬st, kes `mõistsõ `kiŕjä Se|| kirjakeel üks söna läheb küll kirja `järge, a teist εi saa; Tagamise (Tagamõisa) keel pigem kirja `seisuse `järge (lähedane kirjakeelele) Khk; Sie on uue kirja järele Kad; siin on arilik murrak `ühte `puhku olnd kirja järel Plt; vana inimese, nee nüüd lokerdeve vanat `moodu, noore kõneleve kirja `viisi Hls
2. dokument, ametlik paber; tõend, ürik `meie `saare kiri on `Arju `maakonna `ari·hviss Jõe; `selle õppetaja nimi old ka sääl ülevel vanas `kirjades ikke keik ja VNg; Leo maja sai `öeldud, mis ta `kirjas oli, seda ma ei tea Noa; tä ekke tahab kirjad `sisse anda; `tohtri käest soab kirjä, `apteegist andase `rohtu Tõs; siis `näitaśt oma kirja ette Aud; `aitas seena peal on nihuke kapi, seal sees ikke on nihukesi `kirjasi ja roamatuid Juu; see on root́si vanas `kirjades kõik üleval Sim; `tempel lüädässe egäle kirjale `alla; no vai kiri [lapsel] küĺjen, et minu poja testud Kod; palanu`korjajal `oĺli valla kiri üten, et siss inimese tälle annava Nõo|| Ega kiri äi valeta Emm; Egas kiri ei˽võĺsiʔ Rõu; Ega kiri ei petä Räp; õgas kiri õi petäʔ Se
3. nimekiri nüüd on neid inimisi pali, kie ei õlegi õppetaja `kirjas Lüg; kaks õde oo surn ‑ ‑ tiä kui kaua mind `peetse, me oleme `kirjest maha jäen Var; käisin ennast maha kustutamas sest kirjast Juu; kirja panema üles kirjutama se oli jo `enne `kirja `pando Vai; paneme nüid selle `kirja Muh; kõik `pandi `kirja, mis räägiti Tõs; Panõ mio nimi kua `kirja Khn; minu vend kirjutas oma eluloo kõik `kirja üless Juu; mu nimi `pańti `kiŕja Kod; see laul ei ole `kirja `pantav Krk; `kiŕjä pandass üless Se; fig päeva kirja panema roojama Mul päiv viel `kirja panemata, lähän `päivä `kirja panema Jõh; Päävä kirjapanek Räp; kirjas teat rühmas; kellekski hinnatud, arvatud mina olin siis ikke `kapteni `kirjas VNg; `Kolmetõist`aastaselt tüttär`lapsel kuu`riided, sis on juo `naise `kirjas Lüg; Õle neist `ükski enamb obuse`kirjas, igavised kronud on Jõh; Kaśs majas küll, aga kedagi ei tie ‑ ‑ muud kui et kaśsi `kirjas on; Igavene pet́tis ja `ulgus, kas täma tahab ka viel inimese `kirjas `olla IisR; ta on vanade inimeste `kirjas Jäm; seda εi ole vist elavate `kirjas εnam Mus; see veel lapse `kirjas Rei; tä oo `vaeste `kirjas Tõs; ta juba mees, ega ta enam lapse `kirjas põle Juu; ta on `leerimatta, siis ta on alles lapse `kirjas Koe; se `loetasse vana inimese `kirja, sańdi kirjas Trm; metsa alijad, metsa`vaimude kirjas nad on Plt; si̬i̬ alle latse kirjän, alle `tõiskut sehen (teismeline) Krk; ega ta vist enämb elävide kirjän ei ole Ran; vahi, nonde (raukade) kirjän ole minä nüid Puh; vana inemine, vanan kirjan Rõu; tä om sandi kiŕäh `eśkiʔ; tä om `varga kiŕäh Se
4. trükis a. raamat vanast `kutsuti `kirja, `laulu `kirja, `jutluse `kirja, lugemise `kirja ja kaik; mie lugin `kirja Vai; kirja sees oli kuuln, karu on mesikäpp Krj; vanade `kirjade sees Phl; eks tal võind kirjad seal `olla, ta kirjast ja roamatust `voatas Juu; kuristik oli kirjas, ega siin kuristikku ei ole Lai; vanast es ole `kunnigil `kirju Krk; tä kiŕäst kai Se b. piibel, pühakiri kiri peap tööks (tõeks) `saama, juudid peledadi εε Khk; kiri `ütleb, et ligemisele äi tohi `kurja tehja Vll; et küll [ei] soa kirja järele elatud, pead `katsuma ikke Muh; mina olen kirjast lugend, aga mina seda `põhja põle kätte soand Juu; sa ti̬i̬d kirjä järele, annad sellele, kel on Kod; kiŕjas koa põle seda `leidnud, kohe `ki̬i̬gi [pärast surma] pandasse Pal; kiri `ütleb, et rahvass om patatse, ilm lääb ukka Nõo; `kuuljalõ pandass ka kiri kätte, et tuuh ilmah timmä tunda aiʔ; kõik om kiräh, kunass tulõ sõda jah Se; bib́lia kutsutass suur kiri Lut
5. postiga saadetav kiri; sõnum piän `kirjä `kirjutamma, `kirjä `vastust `saatamaie Lüg; `saadin `toisele `kirja Vai; täna oli `postis pailu `kirju Khk; vahel saadeti kiri, kutsuti kalu ää `viima Muh; ega enne `kirja `keegi osand kirjutada Mär; tä sai paelu `kirju Tõs; käisime seal `lehte `järgi ja kirjade `järgi Aud; tervitab kirja `kaudu Tor; kas oled minu kiri kätte saan Ris; sain kirja `tütre kääst Kos; mulle tuli kiri Taĺlinast Koe; tämäle tuli kiri linnass Kod; es saada sul `kennigi `kirjä; nüid kutsuts kirjä läbi, kirjäge, vanast kutsuti suu sõnage Krk; sis tõene veli saat iki `kirju ja `kaarde Ran; ja kasak viis kirjä ka kätte, ku kirjä olliva; ma‿tli, mi sa noist kirjust alali oesit, palutanu ärä; ja peräst nakava kirjä `käimä (algab kirjavahetus) Nõo; ma opessi kõ̭ik kirjä pääl ärä lastele, et kos te mu `lautsile panete ja kos kooli`rõiva om Rõn; väümiis kirut́ kirjä kroonu päält Krl; kirutaʔ kiri ärʔ Rõu; ma sai ka kirä `täämbä Plv; ku kiä mullõ kiŕä kirotass, ma saada `vastusõ kiŕä Se
6. muster, ornament Kudusin `kirja, et vigagi en teht `sisse Lüg; `keskmine kiri oli, punase `sisse `valged tipid `tehtud, must löng oli `kirjade vahel Jäm; näida `moole ka, mida `kirja nee `kindad on Khk; kirjad olid [kampsunil] rinna ees ning siis `ümber `rinki `ändas oli Kär; Köige `lihtsam kiri oli kahe löŋŋaga, aŕk ja ane silm Pöi; kapal o kirjad peal, raakjalad peal Muh; `kindasse tuleb kerjad kududa Käi; nee olid ilusad tored kirjad, mis tanul olid Rei; teesel olnd ilosam tekk veel `kirje poolest Vig; sured puu kannud olid ‑ ‑ sured kõrvetud kirjad olid peal Lih; ei sel ajal änam kirjadega ei oln, `kindad olid mustad Tõs; värrelde `piale jah seokst kirjad, kirjad koa siis `käistele Aud; naeste `preesidel olid veel roosilesed kirjad peal Rap; kes `kangur oli, sel oli niitesse `pandud kiri `sisse ehk paeltesse VMr; mõõga õtsaga nopid kiŕjäd `vü̬ü̬le, siäl on kiri üheksä lõnga piält Kod; sel `kindal põle kedagi `kirja Pal; `kirjasid oli `tehtud jah `piale [riidekirstule], `nuaga lõegatud `ambid Äks; tekile nopitasse `kirju `siśse ja `vööle `koovad KJn; mul on vi̬i̬l üks vana`aegne tubaku kaśt, kus põletud kirjäd on pääl Vil; va `kirjega suka [kooti] `mitma lõngaga Trv; `suuri `ku̬u̬ke tetäs, sis määrits `kirju [peale] Hls; naśte`rahva `ammel ei ole `kirju Puh; tanu pit́s `olli klaarist, pitsil olliva kirjä sehen; kes `põrna sü̬ü̬b, si̬i̬ `mõista äste `kinda `kirjä kodada Nõo; ega üte langaga es kua, kui kirjägä kinnast tahat kudada Kam; Nail [vöödel] oĺliva˽`sääntse˽koŕjatu˽kiŕjaʔ ja kruudi seen Urv; `kośju `kinda `suuri `kiŕjugaʔ, kolmõ langagaʔ Har; Leeväpät́s tet́ti päält silless, sõ̭ss tet́ti `võt́mõga˽kirä˽pääle Rõu; piiritsäga koit edimält võrgu ärä ja nõglaga `naksit `kirja ajama Plv; vanast oĺli˽piḱä˽kapudaʔ ja kiräʔ otsah Vas; `hammõ kiri Se|| pits, heegeldatud muster Käistele pandi üks rida pitsesid ehk kirjo alla Käi; Hiljem, kui pitsid hakkasid tulema, kutsuti neid kirjad Phl; pissiksed kirjad, laiõmad kirjad; tee `kirju Khn; käisid `ostmas ta kääst padja `kirjasi Ris
7. värvus; kirjusus (laik, tähn) tama `tahto punast `kirjä `riiest Vai; emase kassil kolmed kirjad Khk; kiive on must lind, `kirja on vähä Pha; täl oo kirjad (tedretähnid, ‑tähed) `silme peal Mar; see oo üks tähnik loom, `peene kirjaga Mär; sarapu `kirja uśs Hää; eks me `üitsime [lehmi] niisa·mmati koa, mõned‿s kirja järel ja Rap; Vanasti `ööldi ikka `valged `kirja, `musta `kirja või mis `tahjes `kirja riie, aga `kirju ei `ööldud Jür; mul on `musta `kirja tanu Iis; kõllase ja `valge kirjaga kat́t Kod; mõni oli sinise `kirja pael, mõni punase Lai; sarapuu `kirjä uisk, aĺl ja musta kirjä om seĺlä pääl; prandsu `kirja rätikõni Har; kiŕriv kunn, `musta ja `valgõt `kirjä, nigu ua häidseʔ Rõu; määnest `kiŕjä [looma] sa ostaʔ Se|| (välimus) `nüitse aa inimesed oo teist `kirja kut ennem `ollid Muh; Ei ole sinu arul arja ega kindal kirja Saa; sie mies on nii tuhm, põle tal `kirja, ei `karva Sim; siĺmä kiri, sita igä (hea väljanägemisega, aga ei pea vastu) Lut
8. Muid tähendusi a. (köbrud hobuse purihambal) kui obose `ammal kiri veel alles on, siis ta pidi `söödud `soama (saab närida); `amma peal `peavad nihuksed kirjad olema; mõni on nii vana, et need kirjad on jo kulund Juu; obusel on kiri `ambas Koe; se obene on vana, sel enam `kirja ei ole `ambas Trm; viis-kuus`tõisku `aastat, sis om [hobusel] kirja kadunu Hel; sjool [hobusel] vi̬i̬l kiri `häste tundaʔ Se b. (menstruatsioon) täl eese kirjad keivad juba, tä ikke juba inimese aro sees Mar; oma kirja `ju̬u̬skme akanu; kui vana ta om, ta kand oma `kirju ümmer Krk; kas ta `kirju ka kand joba Hel c. kirja kandma (õlle käärimisest) kui õlut `käima akkab, siis `ööldakse, et õlut akkab `kirja `kandma, kirja kord peal Juu; Õlut kannab juba `kirja Trm; śjo oluʔ kand `kiŕjä, śjo olõ õi vana Se
kiräh(h)ämä kiräh(h)ämä Vas Lut, ipf (ta) kirehäśs = kirähtämä1 nigu kikaśs kirehäśs Se; edimält kirähhäss `taivakikass; sarapuu häitsebõv `küündle päävä üü kuul, häitses kooni kikass kirähäss Lut
kont1 końt g końdi spor L, K I V(ku‑), kondi Sa Muh spor L, M T; kont g kondi Hi, `kondi R 1. kont, luu a. (inimese, looma suurem) kont `Lapsed on `kanged `kontie siest hüdü `koukima Kuu; `Einostus `kondiga vana`aasta `õhta ‑ ‑ `kelle `kondi kuer `enne `ahmib, sie `este mehele [saab]; [denaturaadipudeli silt] `Kolme `kondiga – pääluu ja kaks `reieluud; üks vana kõbikene luu ja kont, nahk `oiab `kondid `kinni Lüg; nii kovad nagu kuge `kondid; räbälkaupmehed, `kondi`otsijad `käisivad ikke `Peipsi `äärest Vai; rinna`piike końt o keige alumine ribi Mus; `limpide `seltsis pidi [supis] liha olema, kust muedu kondid said, mis saeavanem kogu `korjas (lauale kontide hulka viskasid pulmalised raha) Kaa; kui `vastlabe sia jala kondid [olid], laps saadeti neid `kaugele ära pöllale `viima, siis siad `seisvad suvel pöllal Krj; suured kondist eegeldis koogud `ollid Muh; sea jala sees oo nisuksed kondid, virila kondid [vurri tegemiseks] Mar; seljä rool oo paelu `końta Tõs; Nda `vaenõ luõm, et `końta suab üksi; Magus końt (üdi-, krõmpskont) Khn; `õhta pidi üks poiss końdid `kat́ki kukkuma Vän; loomade końdidel üdi sihes Hää; lõi `kervega lihast läbi `końti Ris; Lehmad olid `kontidega `aiged, taht `jalgu `alla võtta Kei; abaluu końt on õlal, käe taga HJn; `końte siden oo magus üdi Kod; kaks kusist `końti ja põie kael, `rohkem teda (kõhna inimest) ei olegi Lai; mis `näĺgunu ja kondsikuss jäänu, siss om tal (loomal) kondi `püsti Hls; egä sõrme sehen om kolm `końti Ran; `paĺla kondi om supi sehen; vanast `olli kondi`korjaja, noh setukene, ośt `końte ja ańd kaosi `vasta; [joodik] käis `mitmast kõveride, nu̬u̬ kondi oless täl nigu `valla ollu Nõo; siss (pärast lihasöömist) oĺl laud kõ̭ik noid `kuntõ täüs Rõu|| kondine lihatükk `erne suppi tulep `ki̬i̬ta, sääl om üits tüḱk `konti ka `sisse panna Nõo; suṕilõ `pańti `lamba lihha ka mõ̭ni końt Plv b. kalaluu tema (tursk) on `ilma `końdita (peenikeste luudeta) kala Kuu; `ruodusima neid `silku, ega mei `konti süönd ‑ ‑ aga isa söi `keige `kondiga VNg; `Värske särg on muidu kena küll aga irmus pailu `kontisi ja `pindu Pöi; kusimuse `konti teestel kaladel ei ole kui aenult lestal, suur kõber końt Rid; `ahke końt (pisike kalaluu) Mar; mereärg on kõva, `końtisi täis Hää; mis‿sa nendest ahvenatest tõid paĺlas końt Kei; krõbistame kala `końta Juu c. fig (millestki külmunust või kuivanust) Vähämäld labidaterä `paksune kerd pidi lund üleni pääl olema, siis ei old `karta, et külm olis `nuota `kondiks tehnd Kuu; kalad on końt kövaks `kuivand Khk; Külma kas voi kondiks; Jälavarjud kuiast kondiks Emm; [liha] oli külmetand kõvaks kui końt Kad; palajass `olli väĺlän ärä küĺmänu nigu końt Nõo|| siul om õige końt (kondine) jalg Hls
2. muhkjas liigesekoht a. (looma) koodinukk vanger jooseb obesal `końte Trv; si̬i̬ om `lõhkje oben, `peĺgap `końte Hls; kondi `peĺgäje obene, ku tal [vanker] `końte lää, siss pand `lendäme Krk; rataste põhilavva putteva [hobuse] kondi `küĺge Nõo; lasi (virutas) nuiaga mustalõ kitsele `kuntõ Rõu; ku putusõ [hobusele] `kuntõ nu̬ ratta, ni om pakku mineḱ Se b. pahkluu `kehlu końt Jõe; seal oo kaks `końti, üks oo `seetsipool, teine väljapool ‑ ‑ [öeld] luupekse końt Pöi; si̬i̬ on pahkluu, misse kahelpool [jalga] końt on Ksi; säŕk oli villane mustast `rõõvast ‑ ‑ jala końdeni Trv; jala końt ~ kondi luu; pikk änd, `alla poole kondi `otse Hls; labajala kondi om seere all, katel pu̬u̬l Ran; välimene końt, sisemine końt [pahkluul] Võn|| kand me nüpeldäme (niidame) kõegest ihust ja eńgest ärräle `jäŕgi, ja valitseja tulep tagast `końte (kandadele) Ran; te võtate samm maad kaar laǵa, ja siss pessäte miu `końte; kaśs nigu `väike laits käip kondi pääl taka; küll ma udisi tedä (kassi) kondi pääld ärä Nõo c. sõrmenukk päḱägä mõõdid, kui `kinda vi̬i̬rd kudasid ‑ ‑ mõõdid päḱä otsast päḱä kondini Ran; [sõrme] nii `końtest `jämme kõ̭ik, ega na‿s valutagi, aga `liikme kondi olliva `jämme Rõn
3. kehaehituse laad; kasv; jõud sie on üva `suure `kondiga obone; täis `konti inimine juo [kõlbab niitma] Lüg; Mis `raske tüä tegija `niisike `piene `kondiga on Jõh; Mis ilu tal, va igavene `suure `końdiga `naine IisR; [poeg] isa `moodi, nii tugevad `konti Ans; Kont oo alles nöder (alaealisest) Kaa; tihe kondiga lehm äi anna nii `easti `piima kut kore kondiga Krj; nigu üks kondi kohu (kõhnast kassist) Vll; kore kondiga obu äi pea liha peal Jaa; oh, ta va pika kondiga [inimene, loom] Mar; see oo ikke ea końt oost Mär; Tüdar oo `meitel `kerged `konti (sale, painduv) Han; nõrga końdidega vasikas Tor; Kolgard ‑ ‑ kis `seuke suurt`końti kolakas on Hää; `kuivand `końti inime on `kerge Rap; tugeva końdiga, suur poiśs; suur põrakas laia końdiga mies oli JJn; täitsa kerega mies, täie końdiga Sim; Kellel vähegi konti õli, sel tuli ju seitsme uastaselt karjas akata käima Trm; piänike ja inetu końdiga vars Kod; nõrga kondi, lask ku kiri kit́s, `keŕge `końtege; ta `seante suur olli miu `konti, miu `mu̬u̬du; periss ritsik om suurebe `końtege Krk; nu̬u̬ mõlemba om iks täis kondiga mehe Ran; ta‿m suurt `końti obõnõ San; tu̬u̬ om końdilõ suuŕ miiśs Har; üle seo kolga oĺl kuńdilõ ni `ńaolõ kõ̭gõ ilosap mi̬i̬śs Vas; taal mehel õ̭ks om `konte (suurust) Se
4. keha tervikuna või teat piirkond (jäsemed, liigesed, lihased) kaik `suoned ja `kondid tegeväd valu Kuu; `kange `kontidega `ninda ku vana unt; ega `kirjutuse tüö `konti ei `vaiva, kont on `kergel Lüg; `Saunas `auduti ja viheldi siis `kondid `pehmest Jõh; Leib `kasvatab `lapsel `końti IisR; oo, miu `kondid on juo `kuolduned tüö järele; ei saa `kontist (kontidest) `puhka, valutavad kohe Vai; kondid `tööga `aiged Jäm; `umbest ing on `kontide vahel veel (haigest); `öösse magades kondid nii `kangest ää `vaibund, venind Khk; kui lehm akkab kahe kolme pääva pärast `poegima, siis `öötasse, kondid `lahti Mar; [valu] lööb kondisse `siia `kukla taha Tõs; Końdid `nuõrna `tüegä ää tapõtud ning venütet; Mio końdid akkasid sedäsi värisemä, et (kartsin) Khn; `saosed ilmad, `kange väsimus on kondides HMd; końdid kõik nii rammad Jür; kõik kondid luud `aiged VJg; õlesi `viina ehk `liikvad õlema, suasid końdid pehemess Kod; ihu om nõnda `aige, kiḱk luu ja kondi valutev; si̬i̬ om üit́s sihane rüüstik, `kunnigi ta paigal oma `końteg ei kurda Hls; ihu om nõnda `aige, et ei liigutess mitte `konti kah Krk; ü̬ü̬ `otsa valuta iks ütte `konti ja tõist `konti; aga juurerohi olna `końtele ka ää Nõo; ku kevväi tulõ, siss om vanainemise końdi ka `keŕgebä Võn; Ära kae kedagi, liiguta konte ja tule appi Rõn; Ei˽seo ilma latsõ˽naka `tü̬ü̬ga uḿmi `kontõ `vaivama Rõu; Mõsõʔ hinnäst suuriniʔ kondõniʔ (üle keha) `puhtass Vas 5. fig (mitmesuguseis väljendeis) Kui juba `toukab, siis oma `konti enämb kogu ei `korja (vaeseomaks peksetust) Kuu; `Konti elistämä (ähvardama vastu jalgu lüüa) Lüg; No ruttu `końdid kokku ja `vuodist `väĺja; `Ninda `kauva `aagas, kui końt omale kõrisse `kinni jäi IisR; Täna pole süüa saaja, peab kondi varal (söömata) läbi ajama Kaa; Korista oma kondid kuju (mine heaga minema) Emm; sel inimesel on kont südames (halastamatu) Rei; aa eesä kondid kotti, too kondid koeo (öeld pärast väsitavat päevatööd) Mar; Korja omad kondid kokku (istu koomale) Han; Vat sul, säh sul tükk, mis końdita (öeld väikese äparduse või mingi ootamatuse puhul) Hää; kurat, ma siu usse manu änäp `końte ei via (ei tule enam); miu kondi ei lagune, mea ei ulade egäss poole (öeld, kui on palju tööd) Krk; vana lähäbegi midägi tegemä, joba kõ̭ik kondi löövä tagasi (pole jaksu) Ran; ei `jõvva enämp `kõndi, ädäga sa piät vedämä neid vana `końte perän Puh; Kuńdiʔ unikulõ ajama (liiklusõnnetuses vigastada või surma saama) Rõu; tu̬u̬ (värv) es `pliikuʔ, tu oĺl nikkoani ku ta, luud ja `końti vi̬i̬l sääl oĺl (kuni riie ära kanti) Plv; Naane vidä `kuntõ takah (käib halvasti); `Kuntõ täüs tegemä (liigselt kiirustama) Vas| (vanasõnu vm) Ühe `kondiga `kahte suppi ei `keidä; Üä `kondi `ümber koguvad `kuerad Kuu; Puu äi kasu ilma oksata, liha äi kasu ilma kondita (öeld, kui keegi nuriseb kondise liha pärast) Pöi; koit tuleb końt suus ja `valge tuleb vart `selges (tõusti vara ja enne valget oli rehi pekstud) Vig; Keelel ei ole `końti si̬i̬s (võib rääkida nii hästi kui ka halvasti) Hää; kus on `końti, siäl `koiva Kod; kus `konti, sääl `sõrga ~ sääl `võnti kah Krk; jumala peräld eńg, kurja peräld kondi (öeld, kui sureb halb inimene); ärä mine `kõrgembast sitale ku perse kannap, situt kondi ärä (öeld uhkeldajale) Nõo| (raskest füüsilisest tööst) Laevasüldas laevalossimine ‑ ‑ keis kövasti kondi pεεle Kaa; [raske töö] Akkas kondi pεεle katsuma ~ käima Emm| (laisklemisest, tööst kõrvalehoidmisest) sinu kont valutab [töötegemisest], aga minul `naurab Lüg; ära via siin `konti `ühti Vai; Meestel kont naeris (said puhkepausi) Emm; `Ti̬i̬nija ei `u̬u̬linu tü̬ü̬st kah, `oidis oma `końtisi tagasi Hää; õlbutad oma `końti, ei vitsi tööd tehä Juu; vedelik jah, kis ei vitsind `tõsta, ta oiab oma `końti Lai| (pikali- või magamaheitmisest) `Kondid `unniku ja ise `maulla `otsa Kuu; `Viskan `kondid `unniku, akkan ise külitä `õtsa Jõh; Köht oo täis, muud kut paneme kondid sirgese; Noh mehed, viskame siis kondid kolinal nurka ja kargame ise köhuli otsa Kaa; Ma oli na väsind – sirudasi natust oma `kontisid Rei; `Viska końdid unikus ~ kokku ja eida ise `pääle Hää; Korja kondid unnikusse, eida ise otsa Jür; kui väsind, katsun et saan końdid unikusse Lai; laseme vähä `końte tagasi; viskam kondi `kuhja maha, lasem siĺm `kinni Hls| (tagarääkimisest, tülinorimisest) Nüüd sai `kondi `amba, enamb järälä ei jättä Jõh; kis üksi sönu räägib `ühte juttu ‑ ‑ [öeld] kut koer näriks `konti ~ koer sai kondi sohe Khk; Nüid on koertel końt käes närida Hää; kont kõhus ei saa või ei viitsi kummardada Kas sul on kont kohus et ei saa `kardulid `koukida Hlj; Aga sool pole końt `kõhtus ‑ ‑ võta nuga maast ää Pöi; ju sul ikka kondid köhus on, et sa ei taha köverda Rei; Kas sul oo końt `kõhtus, et sa ei anna kõverase Tor; `jüstku końt kõhus VMr; nüid on kõht nõnna täis nagu końt kõhun Kod; ei murra ~ riku konti ei tee (tervisele) halba Egä tüö `konti `murra, egä naer `nahka rikku; [löömisel] vits ei rikku `konti, käsi rikkub `konti Lüg; Soe äi tee ilmas kondile liiga Emm; ega sue `konti riku JMd; konti mööda ~ pidi, kondi järgi meeltmööda; jõukohane; sobiv Aga monest kohast on `siiski `uidumihe `ammet `konti `müöde Kuu; Kena soe tuba, öuest tulles nönda konti mööda Kaa; Sie jaḱk suan üsä `końtõ pärä Khn; Końdi `järgi olema (nt riided) Hää; kui `końti pidi om tu̬u̬ ase, siss om ää küll magada; si̬i̬ om tälle `końti `mü̬ü̬dä Ran
6. eseme osa a. korvi sõrestik Metsast `korjasime ise paju-, sarapuu‑, toompuu keppisi, nendest tegime kondid Pöi; aga meil oo ikke päris korvid oln, kadaka kondid ja pajo vitsad. pajo vitsad põimiti kadaka `konte vahele Tõs b. (vokil) voki piäpakk, laud, likut́s, kõik one końdid Kod
7. (taimel) a. linaluu kui ropse mõegaga peksab, siis kondid purud kukkuvad maha Pöi; need kaniste kõva końdiga linad Juu; kui sie końt juo tüma oli, siis `tuodi [linad leost] KuuK; końt sie lähäb `soĺki, maha Amb b. kivi `söuksed punased marjad, suured kondid on sees [viirpuul] Pha; reegil o suured jämed kondid sehes Muh; linnu liimakad oo `piśsed apud marjad, kondid sees Kse; tomingas kasvatab mustad kondiga marjad Var c. kastanimuna `korjas kastaa·ni `końta Muh
8. luu-uisk – Phl Mar Kul vanast olled hobuse kondid, suured petkad kondid olled [jala] all Phl; talve jää peal, niuksed suured looma sääre luu kondid, nahaga pannasse jala alt kurgo `peale `kinni, pork [uisutajal] käe; tä aab `porka või aab `końta (uisutab) Mar
9. kahe sõrmelüli pikkus (pikkusmõõduna) Krk Lut meeste`rahva pastal tetti üits vass ja üits końt, naiste`rahva pastal tetti üits vass edimese sõrmege ja üits końt edimese sõrmege Krk
10. kontvõõras kondid, końt`vöörad, keda ei kutsutud, `kontisid tuli Khk; saja kondiʔ ~ końtjalaʔ Plv 11. väheväärtuslik olend või asi a. fig vana, vilets olend vana kont juo, nagu vana `kolgispu jääb, ei `jõuva kuhugi Lüg; Tee oli täis tuisan, obusekondil andis katkestada Han; mul on üks vana mehe końt Koe; üks aenoke lehmäkońt aga, ei obess ei vangert Kod; mis ta (surm) nende vana `końtidega (vanainimestega) ti̬i̬b sääl ka Äks; Sedä ma mäleta `alla `pirla vi̬i̬ĺ, ku emäkońt kõneĺ Pst; mis mea ole, vana inimese końt Krk; lehmäkońt om kõhn nigu kolgits Nõo; tiirõndõss uma obõsõkuńdigõ, ei jovvaʔ õks kohegi Urv b. tuletukk ni̬i̬ kannu või kondi korjati ärä [pärast kütise põletamist] Krk; kolista końdi kokko, las palava ärä Võn c. puutükk va kõvere puu kondi mahan; puu `konti kodun ei oole Krk
korv1 koŕvg korvi Sa L K M T, koŕvi Kir Lih Tor Juu HJn JõeK Sim I hv Võn, V; korv g korvi Jäm Muh Hi Aud Saa Ris Kad Äks, `korvi R(n `korvi VNg Vai); koŕb Mus Mär Aud Vän, g korbi Mar Vig PJg Nis Lut, koŕbi Mih, korvi Khk Mih PJg; kori g korvi Jäm Mus Hää Saa Hls, kori Mus Hää, korju Hls; n, g korju Hls
1. korv a. punutud nõu millegi kandmiseks või säilitamiseks nied `oŋŋed `viskada `kasti `nurka vai `kuskile `korvisse `senna Jõe; `korjasimma keik `korvi`tillikesed [mustikaid] täüs; tia kus se `lähkrikivi `korvi on VNg; `vitsust korv; õlivad `piergused `suured `korvid ‑ ‑ `aamiga [tõsteti kalu] `korvide Jõh; `villad olivad `ahju pääl `korvis; `lapsed magavad maas `korvides, `piergosed `korvid on Vai; pöhu ning einde talumise korvid on suuremad Khk; Ma `kalla `tuhlid `siia `korvi; Jooseb kut va koŕv (vett mittepidavast nõust); Pidid ead puud olema kust korvi `piirgu sai; Koari täide koŕv [kraasitud villadele] Pöi; pinnulisel korvil köivad ületsi pulgad ja puu põhi all; korv o kandilene, lõhutud vitsast. kui `terved oksad, siis oo reats Muh; nööluslöŋŋa korv Rei; paio `vetstest tehässe `koŕba; kardol`võtma koŕb; looma söödu koŕb Mar; loom jäänd viletsaks nagu va koŕv teene; keśs nöörist ja koŕb oli `jälle `vitsadest. paiuvitsad ja toomilgad mõlemad. `sinna läks ikka üks puud `einu `sisse Mär; `koŕvega tõmmati [mõisas leotatud lina] `kaldale ja sealt `pandi obuste peäle Vig; mõned tegid viimäti laud`pindest naeltega kokku, aga meil oo ikke päris korvid oln ‑ ‑ pajo vitsad põimiti kadaka `konte vahele; korvi sang, suuvits, nooled Tõs; Sarapuu kepid korvi kuardõks kõegõ paramad Khn; luoma toedu koŕv Amb; karjane punus kardule `võtmise `korvisi Koe; siis sa piad olema tuline tegija kui sa `päävas korvi `vaĺmis tied VMr; veneläsel on kruam koŕvin, tu̬u̬b `einu lehmäle ja kala lassuss koŕviga; `ümmerpiä `rät́kod õlid `katsegä (katusekujulise kaanega) koŕvin räte kerson Kod; `korvisi käib `mitme ameti `piäle KJn; libapajudest om ää `koŕve tetä; korvil om kaits varu ja ulk `lu̬u̬ki Krk; sibulde jaoss `oĺli suur ümärik koŕv, puu liṕest vai pirrest, lastest tettu Ran; [Tartus] naese kanniva `pekri `saiu `koŕvega; kogre olliva `turba˛avvan, noid püvveti korviga, `panti leib `korvi, rõevass `olli korvil pääl ja, mulgu korvil sehen kost koger `sisse sai; ma tõmmassi [nõgeseid ja takjaid] koŕv korvitävve `perrä, ja avvuti lehmile Nõo; kesvä päid korjati `koŕvega Kam; koŕviʔ ummaʔ pirrõst vai juurist kaʔ Rõu; tu̬u̬ sann oĺl `väikene nigu˽koŕv, aga läḿmi Vas; noodast ammutamõ [kala] `koŕvi. koŕviga valamõ `lot́ja Se Vrd korm4 || õllekorv `kutsus oma saanikud `kõrtsu `jooma, `ośtis nendele koŕvi õlut Kos; tõi koŕvi õlut Kod; peremiss ośt `viina ja korvi õlut Puh; pudeliõlu `tu̬u̬di korviga Nõo; kui pidu `oĺli, `oĺli mõni viis, kuus `korvi paerast toonu Kam b. fig paremb koŕv kondsan ku viĺl `varban (jalanõu olgu avar) Nõo; noorõb [tütar] pee˛eti koŕvi all (varjul), õs näüdätäʔ. tuvva as külälistõ `siĺmi ala, peläti, et `naatass noorõbat `tahtma [naiseks võtta enne vanemat õde]; ku ar jo lät́s vanõbast, sis `laśti õks koŕvi alt `väĺlä Se|| (teat ettepaneku tagasilükkamisest) Käis ühe`korra `kośjas, tuli `korviga tagasi; Sie mies on [kosjaskäigul] `palju `korvisi saand IisR; tüdrukud annavad tantsi aal vahel korvi JMd; poiss tieb `korvi (keeldub) VJg; Kes `ańdse poisilõ `koŕvi, toolõ `lü̬ü̬di pudõli siĺt otsa ette Plv
2. veokorv a. (reel, vankril) `kõrgist `pulkist korv käib `vankri pääl, ja rie pääl, `eini `vietasse, ja `õlgi `väljald Jõh; Mine sa `korvi, ma anna [heinad] käde Pöi; koŕb oli ree peal, ärjad olid ees; üks paiu `vetstest punotud koŕb. `võetasse `kartsad ää, ja koŕb pannasse ree või `vankri `peale Mar; `talve `veetakse [heinu] ree ja korviga ‑ ‑ ree koŕv on öhösugune lai, `vankre koŕv on alt `kitsam, pealt laiem Juu; `vilja `vietakse `korvis JMd; `koŕvi läks `einu vähem kui `kuormasse Sim; vedasin üksi kua, `viskasin koŕvi täis, `tallasin `kińni Trm; koŕviga on üvä vedädä `einu ja elejid, lipud aga eenäd `koŕvi, ei õle vaja köit ei sidumiss Kod; eina vedu jaost oli sõredam koŕv, peenikest aganad vedada oli `tihkem; vanast olid vekesed koŕvid, nigu tiku toosid, kaerad ja odrad `veeti koŕviga ja nisu ka, ainult vihud `pańdi `koormasse. nüid on laiad lamavoi koŕvid Lai; `einu veets `koŕvege Krk; saeme kümme `koŕvi `turbit; koŕv `panti `vankre vai ri̬i̬ `pääle, käis mõlembile Ran; aganõ vedämise koŕv nõstõtass rattõilõ ku aganõid vai `samblõid `veetäss Har b. (inimjõul) kui soost sai `eina teha oli koŕb, sai koŕbiga tirida. isi vädasid, üks oli ees ja paar tükki lükkas takka. änam kańdilene ‑ ‑ `vitsadest põhi Mih
3. (ree, saani) seljatugi, kresla; sõiduvankri istmekast (ka kere) korv ~ `seljakorv [reel] VNg; koŕb, mis koŕbratastel pεεl keis, kus istuti Khk; resla kere ~ kanade koŕb Kse; koŕv tuleb `reele `piäle, lihtregi on ilma koŕvita; koŕvigä regi; ree `koŕvi punotasse vitsadegä, kolmess kõhass punotasse Kod; vedru `vankri pial on koŕv, see on tagast `kõrge ‑ ‑ küĺjed on madalad, eest `jälle `kõrgem Lai; koŕv tetti sõedu jaoss [vankri] `pääle Hel; viimäte tetti [pikkvankrile] koŕv `pääle, kos sehen istuti Ran; näil koŕvel tetäss `mitmesugutsit `voŕme. mõni tege pikä `vańkri pääle; mõni `ütless tood [vankri] kerre kah koŕvist Räp; ratta koŕv, uhukasist lavvust tett, nõstat korvi pääle ja `maahha Se
4. korvitaoline asi või moodustis sõealaeval on kolm [masti] `korvi. sääl madrus sihis `valvab Hää; naisterahvaste sadulal on seĺlataga koŕv Hag; karedad koŕvid (seemnekojad) õõnal, kos `si̬i̬mned siden Kod; eele mina olin taga, Eeda oli [mootorratta külg]`korvis Pil; tulustemise koŕv (raudvitstest korv peergude või tõrvikute jaoks tulusepüügil) Krk; Korv ~ kann ~ toop (meekärjel) Võn a. veskikolu – spor S, Krk[veski] Kiŋŋa `pääle `tehti laudest koŕv ‑ ‑ Ölal neljanda paranda sihes on `jälle `sõuke sammu koŕv kut `kõlgu pääl, just alumise korvi kohas. `Sõnna `korvi kallatakse vili; `Korvidel on mõlemil veel `siivrid all; Koŕv see `tehti `jälle laudest. Koŕv oli `kantlik, päält lai alt kitsas `lehtri `moodi Pöi; vili kallatse `korvi, korvist jooseb `kinga Muh; korvi küĺlen om käepideme, kellege `korvi ärä tõsteti Krk b. toodri osa nüüd `onvata jo `korviga `reimalid igal puol VNg; `toodrite korvid Jäm; `toolril on koŕv suure pika varre `otsas Pöi; sene [pööru]`toodri korv äi ole ülemese otsas vaid natust allpool Emm; `tooder, suur vai, teene ots vie piäl, korvi `muõdi `otsa `tehtud Khn c. suukorv kuri koer, `koŕv pähe Kse; koerale pannakse koŕv pähä, mõni teeb `vitstest Juu; pinile pandass koŕv pähä, siss ei saa ta purrõ eiʔ Har d. torbik kasetohust `tehti `koŕba. koŕb `vaĺmis, `rüipä `piimä ehk mis tahes Vig
kui1 kui üld; ku spor R L, Juu spor ViK, Kod VlPõ eL, ko Vai Kra
Tähendusrühmad:A. sidesõna I. a. sarnasusvõrdlustes 1. metafoorses võrdluses (nagu, otsekui sünonüümina) a. kui-konstruktsioon seostub adjektiivi või adverbi algvõrdega b. kui-konstruktsioon seostub verbiga c. kui-konstruktsioon seostub substantiiviga, hv muu noomeniga d. kui-konstruktsioon esineb (ülem)määra rõhutavais väljendeis I. b. erinevusvõrdlustes
1. adjektiivi ja adverbi keskvõrde juurde kuuluva võrdluse korral
2. a. võrdlus- või viisilauses b. võrdluse varjundiga viisilauses (nagu, otsekui sünonüümina) II. tingimust väljendav sidesõna III. aega väljendav sidesõna
1. alustab ajalauset 2. alustab täiend- või aluslauset 3. tähenduses kuni, nii kaua kui IV. samastav sidesõna V. sidesõna kui 1. selgitavas funktsioonis 2. korduvate lauseliikmete ühendamiseks VI. ühendav sidesõna
1. nii ... kui ka 2. ei muud ... kui B. määrsõna 1. rõhumäärsõna a. tähenduses väga, õige, üsna b. tähenduses kuitahes, ükskõik kui c. lause lõpul d. väljendab imestust, üllatust 2. küsiva-siduva sõnana a. otseses küsimuses b. kõrvallause algul 3. küsiva ja siduva määrsõna kuidas funktsioonis
4. iseseisev adverb kuidagi tähenduses

A. sidesõna I. a. sarnasusvõrdlustes
1. metafoorses võrdluses (nagu, otsekui sünonüümina) a. kui-konstruktsioon seostub adjektiivi või adverbi algvõrdega `naine on `kõhta sama vana kui `mieski Lüg; läks `ninda punasest just kui `keidetu krabu Vai; Seaste on nii kena `kolne odr kui üks kuld Pöi; nõna `sulgus kui jahisaŕv Rid; Tubak oĺli peenike narmas kui üks siid Saa; riiete sees ole nii `kange kui truĺl Juu; ta on elav kui säde VJg; tukkus laua naeal täis kui tińn Sim; pia sile kui lakutud Lai; õhuke kui laast KJn; ninda puhas ku kädsises puha Krk; suur ku‿ts ilma asi Hel; kõva luu kui kurivaim Ran; na‿m vana sarapuu ao, raseda kui kurjaristi Nõo; pimme kui sügisene ü̬ü̬ Kam; oĺl nii kahvatunu `õkva ku `ku̬u̬ĺja Har; lehmäʔ oĺli˽ku ahokihä˽tugõvaʔ Rõu; nii mädä kui müĺgätüss Räp; `haĺlalik sääne ku haaba kuur Lut b. kui-konstruktsioon seostub verbiga `lapsed tulivad ku `porsad `ümber `laudu VNg; Kukal valutab kui ull Pöi; Kadus kui tina `tuhka Muh; vihm sajab kui pahin Mär; `leikas kui `nuaga Koe; vesi läks kui kolises Sim; põlevad ku pragiseväd Kod; magab kui `surnu; `aiseb kui `irmus Ksi; läks `kat́ki‿gu plaksatas KJn; lase `laulu ku larap Krk; vahip ku kuĺl, siĺmä om sõõriku pään Nõo; Rü̬ü̬ḱ ku t́siga aia vahel Urv c. kui-konstruktsioon seostub substantiiviga, hv muu noomeniga `naine käis `moisas iga päiv ku mies [tööl] VNg; miä olen näind `kärnä `konna ko leib`lapja Vai; kanad on nii kui paenakad, majal ei seisa kui kojas Jür; istub `koorma ots ja läheb, koorm kui kägu `persse all Pee; Nõnda kui‿t́s moonutus Trv; mis see vana inimene ike om, kui üit́s kõsu Hls; tal `õnne ku `tõrva Krk; kui järsikut kasvava nu lepä võsud ja pajod Ran; ta om külen kui tõrv Kan; Tu̬u̬ sälätäüś oĺl ku üt́s ilmamaa laiv sälähn Rõu; tuĺl noid paganaliidsi kokku kui põru Vas; sõss oĺl nigu üts ku pupe linapund Räp I. b. erinevusvõrdlustes
1. adjektiivi ja adverbi keskvõrde juurde kuuluva võrdluse korral tämäl on ramu vähemb kui mul Lüg; sie on viel `pimmemb ku `männe üö Vai; `poistega on ulk `rohkem tegu kui tüdruk `lastega Käi; `vaablased oo natuke suuremad kui erilased ja mesilased Mar; tä oo rikkam kui ma Tõs; iir on `väiksem kui rot́t Kei; tema on ikke `vahvam kui teine Pee; mia olli pu̬u̬l `aastat vanemb ku Jaan Nõo; no ei olõ enämb ku üt́sainuss kruuś Har; küla laib om magusamb eiʔ ku uma laib Lei|| ta on targem kui tark Koe; Iga asja, õli ta sitem kui sitt, reagiti ja kõneldi igate kanti Trm; anna tal änap ku änap, ega ta rahu ei oole Krk
2. a. võrdlus- või viisilauses ma‿p tee ennast targemas `ühti kui ma ole Muh; enäm oo sedä kisa kui sedä `aśja Kod; sammal oiab paĺlu paremast lund kui luda Äks; ma põle täna `rohkem magand kui kaks `tuńdi Plt; siit saa iki `rohkep ku üit́s ame Krk; õdagu `kastega om parep `niitä kui pääväga Kam; mul ei olõ enämb ku üt́s ajastaig elläʔ Har; pinil ka `rohkõmp om häpü kui sul Se b. võrdluse varjundiga viisilauses (nagu, otsekui sünonüümina) läheb `müödä ja ei terestagi `ühtä, tieb kui ei paness tähelegi Lüg II. tingimust väljendav sidesõna `Söisin kui `saisin Kuu; kui `omme on ilus ilm, siis `lähme `eina`maale Lüg; Kui `luomi ei ole, siis `viĺja ei saa IisR; kui üväst `lähto, siis saap `kallo küll Vai; kui äp saa `öigut, siis `kaibab edasi Khk; kui sa lustid siis joo Mus; Kui seal küüned oleks ta läheks ka puu `otsa Pöi; karu tuleb nahal pealt ää kui sa ooletu oled Muh; Kui sa ennast puhtaks äi pese, siis ma sind seltsi äi veta ka Rei; kui sedä teed, suad `peksä Tõs; kui pesed ja `vihtled, tuleb park maha PJg; Võta põrsas, ku põrsast pakutaks Hää; kaks vana `iigla puud ‑ ‑ kui nied mõistaks `rääkida Kei; kui `kolme `korda ei `kutsund, ei läind Juu; Kui võtad, siis kasvab, kui paned, siis läheb vähemaks = auk maa sees Jür; Kui `kuśkil `vasta tuli, siis mutku `naeris Amb; kui sa inimene õled, `ütle `vassa, kui kurat õled, tagane Kod; kasepuu kui vihma kääs `seisnud, `tõmbab `valgest Äks; mis sa amalet, ku sa ei mõista `õigest kõnelde Trv; ku mädä muna `viskat, sõss lää katik ku `plauhti Krk; kui ta röǵästäss, oless väega jäĺe Ran; kui ma saass nätä, merätsit puid na om maha lasnu Puh; kui `sõira, siss om `sõpru kah Nõo; ku˽tiiassi et ku˽pia är lõpõssi, siss ämp ei˽teesi midägi San; Ku‿ma iks sü̬ü̬ taad terä `sü̬ü̬ḱi, sõ̭ss ma‿lõ kõva ja söönü kah Urv; õlõss lännü külh vai kõ̭kõ pümehepäl üül ku kohegi minnä oss olluʔ Har; ku asi olnu˽tõtõlik, siss olõss ma˽pidänü uma suu lukuhn Rõu; ku `taiva pääl ku lina `hunde, hüä lina küĺb Lut|| Kui teha, siis juba teha Pöi Vrd josIII. aega väljendav sidesõna
1. alustab ajalauset kui `nuoremb õlin siis tegin `virsusi `karjas Lüg; ku `kallo `püüdämäst `tuldi `vällä, siis `mändi kabaka Vai; kui laps `karjund on, siis ta ekib pärast veel Khk; Kui `kööti siis rinnaaugust käis tuluke `välja kut obuseänd Pöi; kui kirgust `tuldi, siis es passi laulda mette Muh; kui odrad `valmis on, siis lüdivad ära Rei; ku kihlatud said, köesid kiriku`mõises Vig; kui kased änam `mahla ei joose, siis tuleb kasest `väĺla `seoke paks `valge okse Aud; kui sa nüid söönd soad, siis tule kohe ruttu `meile Juu; kui sina ükskord ära sured, siis anna sie `mulle JMd; ku tuamingad õilevad, siis `tehta linu VJg; kui krabatanud, `pańti vi̬i̬l aganid `ulka (leivale) Kod; üks näedäs tuld kui `rehte pekseti KJn; siis oĺl puhas leib ku mina kasusin Kõp; latsele `tu̬u̬ma kõik, kommisid ja `saia, ku‿d́a tuleb Ran; talvel ku me koolis käisime Võn; kui müriśt, siss visass `väĺki kah Ote; ku mõtsast läbi sai ja ku˽peräle tuĺl, siss oĺl nii kahvatunu `õkva ku˽`ku̬u̬ĺja Har; Ku jo˽kaŕan `naksi `käümä, sõ̭ss ańd imä kaŕa manu˽mullõ `hammit ummõldaʔ Rõu; nu siss ku lätt tarõst `vällä minemä, siss `laulvaʔ Se
2. alustab täiend- või aluslauset ja ei `oldki kaks nädälä `aiga ku sie mies suri Kuu; midä tämäst perida on, kui tämä `müödä on Lüg; `jöutsime `umbest `seie männigu ala, kui siis akkas sadama Ans; Sööme enni kui supp ää jahtub Rei; eile sai nädal kui `vihma tuli Kad; sügüse polõ ku ma ütsinde olli San
3. kuni, nii kaua kui ulga `aega ma sedasi `mässasi, kui ma neist na jagu sai Aud; Suured kannud jäid `paika ‑ ‑ säl nad `seisid ku ära mädanesid Hää; ma sain mitu `korda `istuda ja oodata `enne kui ta tuli Juu; maas `aedus viel [lina], kui kiud läks `lahti JJn; ooda seeni, ku ma tule Ote IV. samastav sidesõna mei kui `arstid, et mei oleme küll sedä `uurind Kuu V. konj kui
1. selgitavas funktsioonis `Sönna [möldriametisse] pailu nooremad mi̬i̬st äi tahetud lubadagi kui neid küll majas oleks tiab kui pailu olnd Pöi; mis sa käsu all teed, see töö on raske ja vastik kui kua sealt kui palju teenid Trm; sai lõhut ku pää olli like otsan (kõvast tööst) Krk; nii täńtäss, kui maa˛i·lm kõ̭ik kärrä käeh; ol nii hüä miiśs ku anna mullõ rahha `võlgu Se; `kärblädse omma d́uʔ nei `äüdü ku šitusõ `suhtõ Lei
2. korduvate lauseliikmete ühendamiseks nii `tervest tegi kui `tervest Jõh; oli kui vana oli, aga juba jäks akkas `otsa löppema Jaa; sest asjast oled ike elma, elma‿gu elma Mar; riie [on] nahk ku nahk Aud; läits kui läits, mina tedä enämb taga ei ike Ran; vanemb tütär `olli `essä tullu, `õkva ku esä ku esä; meil om tü̬ü̬ nüid nii kõrran ku kõrran Nõo; pää `ripsõ otsahn, koolu˽ku kooluʔ Rõu; jutussit külält `mõistse, nu̬u̬ ka ku vei ku vei (ununenud) Se VI. ühendav sidesõna a. nii ... kui ka Tämä ott labja ja ai kaik `tuhli`augu ku pibalue `kunku ägejä `mielegä `liiva ku kivi täüss Kuu; mõlemad mies ku `naine, `kardeti `nõidust Lüg; `loomel kui `oostel `antasse jaho vett Mar; Süid rokal kui ka vassikal Han; eks sajuvarjus käi nied ikke kõik, nii`äśti mäńd kui kuusk KuuK; alate suvi kui taĺv õli kasuk seĺjän Kod; nüid süiasse äripääv kui püha pääv nisu`leiba Äks; üit́s ku tõine kuts mut oma poole Krk; ü̬ü̬ ku päiv pid́i tü̬ü̬d tegemä Urv; noodamiiss püüt suvõl ku talvõl Räp b. ei muud ... kui muud `kalla ei `saagi kui vaid `äŋŋeri Vai; ega muud `ühti kui akame minema Ris; no ärjad, ega nad muud teind kui `küńtsid Hag; aga meste `riideid ei õmmeld `kiski muu kui rätsepäd Juu; kislad muud meil ei söö kui mina Ann; äket põld meil muud kui karu äke Trm; ja muud `palka es ole, kui kleedi `rõivakse tõi Ran
Vrd kutB. määrsõna
1. rõhumäärsõna a. täh väga, õige, üsna `Raiusin puid `ninda et kohe `lastud `lensid kui `kaugele; Meri `ehkus `suoja viel kui `kaua Kuu; säält `massinate alt `juoksep ehk kui pient `lõnga Lüg; vana `onti oli kui `kaua `kutsarist Vai; Siis on kisa kui palju Kaa; mena `rääkisin temaga keik kui `kougeld (pikalt-laialt) Rei; kibimaea oo kõba, see ei lagune ää, seesap kui kaua Mih; inimene võib kui `vaene `olla, aga ole puhas Hää; kel last ei ole, see on noorik ei tea kui kaua Juu; ega ta `sinna kui kauast ei jäänd VJg; ega ta kui suur ole Trm; minä elän kui vanass, aga lapsed kadid nuarelt Kod; ma isi põletasin alet kui paĺlu Ksi; `uiskab sis kostab kista (kes teab) kui `ilmasse Lai; `viisega võesit kui suurest vi̬i̬st läbi minnä, vesi lät́s `väĺlä Kam; viim(a)ne kui kõik (viimseni) nüüd on `viimane ku `raasuke `süödü `vällä Lüg; vöttis mu kääst `viimse kui raasu Rei; võttis ää `viimse kui lehe Mih; viimane kui aenuke liige oo valusad Aud; `korjasin viimase kui terä kokku Juu; `viimne kui kana pueg `müidi ära VJg; Viimane kui õks pandi kuppu Trm ; viimäne ku uks ja aken õma testod Kod; nõrist viimätse ku tilga ärä Trv; perämine ku kana kah `müüdi mahaʔ Har b. täh kuitahes, ükskõik kui Õli sie `süämine kui vilets, nua ja `kahvliga `süädi Jõh; `olga kui suur tahab Khk; Olnd see koorm kui suur tahes Pöi; ole sa kui tark `tahtes Tõs; süe ehk kui `iaste VMr; olgu rõõvid seĺlän kui taht paĺlu Hel; olgu sul kui kullanõ mi̬i̬ĺ, kud́ä tulõ, siss pahandõss jäl ärʔ San; olõ sa ku tark taht, kõ̭kkõ `aśja sa õks ilman ei tiiäʔ Har; Suutii pääle viä liiva kuʔ pallö, sinnä mõrka‿i midägi Vas; olgõ tä kui tark, `tarkusõga midäge ei ti̬i̬ʔ Se c. lause lõpul mõni õpib nii ruttu ku Hää; nagu närmik, nii `vaene närus kui VMr; kui kaste ein vanaks saab, siis lääb kõvaks kui Sim; on nii murelik kui Pal; `varda olive `lõngu täis kui Trv; kui kolm `langa üten, siss om nii ilus kui Ran; kuuse ladu om nii kahar ja tubli kui Puh; vahel `tuiskap suure ange kui Kam; päiv paist nii ilusallõ kui Urv; peni kõrvaʔ `kirki ajanuʔ, `kullõss kui Krl; Tõnõ (puu) ei `lahkõ `kuigi, pessä sa˽kui Har; Ega vanast tu̬u̬d puu `väŕki kiä kui väŕmi es Rõu; pańd latsõ sinnä `hällü ja sõ̭ss hällüt́ nöörist ja kuʔ Plv; konnaʔ mullistasõʔ vi̬i̬ siseh kui ja `haukva Räp d. väljendab imestust, üllatust `ommete ku `uonost jäänd `kassi: ku ilos `kassi oli Vai; kui `kange valu ai, ai, ai Muh; sa paraku, kui `mõisnik seda nägi Mär; ena ku suured kardulid Kse; kui odabad olid aśjad Mih; ena kui tugevad need oo Tõs; kui `kierdu rehä tein Khn; `jennää· kui `paĺlu `lammud Aud; kui ilusad laulud meil olid Hag; oeh kui pailu sii neid on Juu; valata, kui `kõrgel juba kuu one Kod; kui `uhke ma `oĺli, ku ma nońde saabastega kõpsuti Ran; oĺl plödi pääl ja kuppu ku `oitku San; ta ni etev inemine ku `hoitkuʔ Kan
2. küsiva-siduva sõnana a. otseses küsimuses kui `külmä vesi on Vai; kui koua see `aega vötab Ans; kui palju sa annad Muh; kui `kaugele su püśs jooseb koa Mär; kui paelu kellu oo Tõs; kui suureks sa viel `kasvad JMd; kui vana sa veel piad olema Pee; kui kaua sa teed Trm; kui kaua sa sussitad teda Äks; kui `kaugelt sa oled Nõo; noh ku kauõn sa õigõ elät Har; kui `minkõgaʔ Se b. kõrvallause algul miä voin `kergitä sedä kive, kui `raske tama on Vai; tule, ma katsun, kui suur sa oled Juu; ei tia, kui kaua sie viel `aega võtab VMr; minä suan `kätte, kui milla si̬i̬ õli Kod; ei tää kedägi, kui `paĺlu ta parep om Krk
3. kuidas et saand magugi (maitset) `tunda vai kui Vai; kui rendi raha `saaja (saada) Vll; kae˽kui taal `rõiva ripõndasõ alt; Ti̬i̬ no kui taht Urv; ei tiiäʔ kui paremb om Krl; tu̬u̬ om nii kui tuńnistajaʔ tegevä; ma ei˽`tihka˽tu̬u̬d sullõ üldä‿ga kui tu̬u̬ kõneli Har; sõ̭ss tuĺl üt́s mi̬i̬ss, tu̬u̬ tiiä˽kui üteĺ Rõu; kui täl ta aig är `pilluss; kui kand iih nii võsu takah; kui sa˽pant tu̬u̬ `haigõ veridse inemise `paljiidõ puiõ pääle Vas; `Aet́e kui taht ots otsaga kokko Räp; Kiä kui mõistsõ, tu̬u̬ nii teḱk; üldä võit kui tahat, ki̬i̬ĺ kõ̭gildõ murruss Se
4. kuidagi sa‿i mõista˽tidä kui süvvä ei söömäte jättä San; Umb`sõlmõ ei saa˽kui `valla, viidät paĺlu `aigu Urv; mõnikõrd om `hirmsa suuŕ halu, ei joua˽kui vällä˽kanataʔ Har; Mõ̭nikõrd oĺl tu̬u̬ oĺg nii jämme ja˽kõva, et jovva õs kui t́sirbiga lõõgadaʔ Rõu; läbi saa ar kui ni (saan kuidagi hakkama) Se

nastik1 naśti|k Khn Vän Kad MMg Urv, g -ku Saa Hag Juu Amb Lai KJn Krl, -gu Har Rõu; nasti|k Pöi Muh Hel, g -ku Jäm Vll Mar Mär Vig Han Var PJg Tor Hää Nõo, -gu Khk Phl, -ke Puh; `nasti|k VNg Lüg, g -gu Kuu; naasti|k Kul, g -ka Kse (mürgitu madu) `nastik on `suuremb viel ku `rästik Lüg; vesiuśs ja nastik, üks ning‿se samu Khk; See va kollaste `lõugadega vesi uśs on nastik Pöi; nastik ei ole tige Muh; nastikud ei tohi `keegi tappa Mär; sii meie `õues olid need va `koltse lõuadega - - nastikud Var; naśtik ond vaga uśs Khn; sääl oĺli naśtikid mitu tükki Saa; räśtikud ja naśtikud, teene oli ikke muste`kirju seilast ja teene ei old Amb; naśtikul ei pia `kihvti olema, naśtikud ei ole nii `karta Lai; nu̬u̬ sarapuu `karva `võŕkja ussi olnava vihatsemba, rästike ja nastike, ni̬i̬ ei olnava nii vihatse Puh; `täämbä oĺl `raodu pääle paĺlu naśtikuid `ussõ tulluʔ Har Vrd nästik1

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur