[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Leitud 1 artikkel

naer naer g naeru Jäm Khk Kaa Vll Pöi Muh Rei L(naero LNg Mar) Ris HMd Hag Juu KuuK JMd Koe VJg Iis Trm Plt, `naeru uus Lüg Jõh IisR, nairu Ans Khk

1. lõbutunde väljendus; naermine; muie, naeratus Nägu `naeru täis nagu õles lind sittund pihu Jõh; Akkes `teine `ilberdama ja `naeru kigistama IisR; tuli suure naeruga Khk; möni nönda naerul `näoga Vll; Naer toppis nii `irmpsast `peale Pöi; see peab poole `naeru, kes ep naera tääve lõuaga mette Muh; naeru päräst aasid koerad `riidu; naerab nao suur irbammas `tühja `naero Mar; vääb suu naerule; lõbus inime, täma alati oo naerul Mär; naer tuleb kojo kätte, kutsikas `kõrvas kua (kes teiste üle naerab, on pärast ise naerualune) Kse; kõik oo saand `peetud selle pika aea sees, nutud ja naerud Mih; Nda tühjäd võrgud, et `naeru tieb Khn; tüdrek nutab nüid mullust `naeru (lapse saanud tüdrukust) PJg; ei `jõudnd `naeru `kińni pidada Tor; noorel inimesel on alati seda `naeru ja lõbu Hää; ei naer `nahka riku ega tühi jutt tükki võta vns Hag; küll ta tuleb aga kõri põhjast sie naer Juu; ma `kuulsin sial `naeru JMd; kui mind nägid, kohe naer VJg; `nisksed lugud tievad üsna `naeru Trm

2. pilkav, halvakspanev naermine; tögamine; pilkealune `Tütruk `tehti ikke `rahva `silmis `naerust küll; `Arvad, et mina tahan `teiste `naerust akkada; Minu juttu panite `naerust, `näete ise nüüd IisR; teised `pandvad nairuks, et ka uue usuline Ans; ma es lausu midad, ma pidasi see nairuks Khk; Läks minema ja jättis tüdruku teiste naeruks Pöi; sa oled ete `rahva naeruks Muh; Param ikka oma vanemate õpetust võtta, kui ilma naerus jääda Han; paneb aśsa naeruks Ris; teed enese `rahva naeruks Plt

Vrd naar1, naur1