[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

naber naber Sa M, nabr Pöi Muh Ris, naper Tor, napper Trm, g nabra; napr g nabra Mär Kir Kse Han Ris Kei Juu Har, `napra Kuu Lüg; napar g `napra Hää; n, g nabra SaLä Pha Kir Kse Jä VMr VJg Sim Plt, `napra VNg Vai; seesü `napras SJn Kõp viljakuhilas, (suur) viljahakk `naprast sai `kuorma ja enämb ka Lüg; Kui oli kuiv vili, siis `pandi kohe nabrase Jäm; naber `tehti kenasti tihe, `lauti tiheli; nii suured `lained, nönda kut nabrad Khk; suure nabra `vastu‿p saa midagid, see vöib mardini ka pöllal `olla Kär; odrad `kisti keige juurikatega maast üles ning `pandi nabrase Mus; `meite nabrad pöllal `alles, me pole oma nabru veel ää viind Vll; kui oo [vili] täis kui, siis tehasse `koormane nabr `valmis Muh; `napra `pandi viiskümmend `vihku Mär; Viĺla `naprad, kellel ork `sisse `pantaks, vanast `kartsu ei olnugi, siś `tehti ikki `napru orgi `ümmer Hää; nabral pia pial, et vihm ei saea märjaks Ris; `veiksemäd on akkjalad, aga mis suur on, see on napr Juu; siis need rukki vihud said nabra `pandud, kümme kakskümmend `vihku kokku Amb; [saun] oli nisuke ümmargune, nigu nabra kohe Pee; nabra oli `äśte `kõrge, siis `pańdi `sinna viel pia vihk `piale VMr; `napras on kümmekond akk`jalga SJn; rüä tetti `napra, kolm neli `napra sai talu nurme pääl Krk; naber om mis suure tetäss, nabra om suurembe Hel; kel `küüni ei olõʔ `sisse vedämise jaoss, tu̬u̬ vedä kõ̭iḱ rüä˽kuuʔ (koju) ja pand ütte `suurdõ `napra Har || heinasaad sai ühü `pisse nabra ka Kse Vrd naaber2