[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Leitud 1 artikkel

naaris naaris Sa Kse Pär Tor Hää Saa VJg IisK TaPõ SJn Kõp Vil Hls, naariss Äks eL, g `naari; naareśs g `naare Se; `naaŕuśs, -üśs g `naaŕe Räp naeris meitel on `leiked, `kaapsud, urgid, `naarid Jäm; `naarid `kasvavad nönda suureks, üsna `tösta maast Khk; naaris on kibedam kui kaal Hää; `kietsin `naarid VJg; naaris - - ajab juure mua `sisse, kasvab kole ilus, mõned kõhe `toĺli viis kuus suured nigu latakad Trm; süägi `naarid one üväd süädä Kod; kõege viimane küĺv on, külvatasse `naarid Äks; Meie talus `tehti mõlemid maha, looma ja inimese naarid SJn; lehm naaride sehen, poiss, aa ruttu `väĺlä Trv; lääme `naarit üless `kiskme, `naari kokkupanek om kige viimän tü̬ü̬ Krk; ma es taha toda naarist, ta om mõrru Puh; vanast mateti kütist, siss tuli`mulda tetti `naari Nõo; naarist tet́ti kütüssede - - `pendrede es ole tettü Kam; Üits aasta seevä mardiku `naari ärä Rõn; Nainõ kui naariss (matsakas) Urv; `naariʔ kasussõʔ lihavahe, näil um hää maa Plv; mi `teime `hindä söögist `naarit, `sü̬ü̬di `tu̬u̬rõlt Räp; naaret tette vanast `mõisah Se; verev naaris punapeet Verevä `naari `liimi serbäti periss luitsaga Vas; verevä `naaŕe keedete ärʔ, poodõt́e `kirno vai pot́te `hapnõma, süvväss leevä kõrvalõ Räp; Verevä naari omma hüä süvvä, ku õkva keedät Se Vrd naar2

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur