[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Leitud 7 artiklit

mürk1 mürk Kuu Lüg Ris Amb Koe Kod, g mürgi Mar Kul Mär Saa JMd Iis Trm KJn Krk; müŕk g mürgi Khk Pöi Muh Tor Hls, müŕgi KJn Puh; `mürki g `mürgi Vai; p `mürkid Noa mürgine aine, kihvt tämä `keitäs ikke `maltsarohost sedä suppi ja sedä roho `mürki `süödi Lüg; müŕk võtab inimese εε Khk; See (viha õlu) oli `sõuke müŕk, et see äi `aita mitte `kuskile piltl Pöi; kui `mürki võtad, siis jäeb `mõistusest `lahti Muh; mul oli omal siin ea agijas oli, aga nad `ańtsid tal vist `mürkid Noa; nõela ussid, täma `korjab maast kõik mürgi Kul; tubagas on mürk Saa; võt́tis `mürki `sisse JMd; suri ära mürgi kätte Iis; üks `aasta `pańni [rottidele] `mürki KJn; `mürki, egäss poole tatt pannass, kiḱk om är mürgitet Krk

mürk2 müŕk g mürgi Trv Krk TLä Ote, müŕgi KJn Hel, müŕgü (-r-) San V teras suur ja kõva ku müŕk KJn; tüdär olli `kange ku üit́s müŕk Krk; `müŕki vaja `kirvel `laske panna Hel; terve kõva inimene, nigu mürgi tüḱk Ran; mõni laśk `mürki `kirve `siĺmä pääle ka `ki̬i̬tä, siss ta `olli kõva Nõo; mürgist tetti tule`rauda Ote; väit́s om läbi ja läbi müŕk; müŕgüst tetäss kõ̭iḱ terävä˽riistaʔ Kan; `kirvõllõ pandass `müŕkü, müŕk om ravvast kõvõmb Urv; ta om säärän miiś, ku˽ta vällä˽pahanõss, siss ta‿m nigu müŕk (järeleandmatu) Har; inne oĺliʔ sita viglaʔ müŕgüst - - saisiʔ mitukümmend `aastaka, ku haroʔ arʔ `kullu Rõu; `kiŕvel oĺl müŕk otsah, tu̬u̬ oĺl kalõmb Plv; Vanami̬i̬ss oĺl vi̬i̬l kõbus ja kõva nigu müŕk kunageʔ Räp

mürk3 mürk Koe Kod, müŕk VJg Kod(g müŕgi) VJg KJn Trv, g mürgi (taim) tema `korjab mürgi `juuri VJg; siga ei sü̬ü̬ `mürki; mürk aeseb Kod; mürgi kasvave jõen Trv

mürk4 mürk Khn, müŕk Hls, g mürgi (kala) Mürk, `säünämäst vähäm, säönäkä `kańti Khn; müŕk, `väikse kala kivi all, paari tolli pikutse Hls

mürk5 mürk Hää, g mürgi Saa Ris Nis Võn; müŕk Saa, g müŕg|i Se, Rõu (sõnakehvast või vihasest inimesest) seisab `nurkes ku mürk, et tema sul ka midagi `ütleks või küsiks Hää; ta ei kõnele mitte sõnagi, vihane ku mürk Saa; oli täna jusku mürk, ei `lausun sanagi Ris; seisab nagu mürk, ei reagi `musta ega `valged Nis; ta om `õkva kui mürk, ei kõnõle ei midägi Võn; ta um nigu müŕk inne, ta ei˽kõnõlaʔ Se Vrd mörk

mürk6 müŕk Kse Var, g müŕgi Juu; mürk g mürg|u, -o Kod; p `mürki Hls

1. mürtsatus kääsid ni̬i̬d mürgud nõnnagu mua põrus; mürgod kävad, ni̬i̬d‿o suuretüki mürgod Kod
2. a. mürgel, möll kui pererahvas kottu ää, siis tüdrukud poisid lähväd müŕgi peäle Juu b. müraja küll see oo müŕk inime Kse

mürk7 mürk g mürg|i SJn, -u Pal; müŕk g mürgi Saa; pl mürgid Vän

1. rünk pilve mürgid, `seoksed `valged `rünkad, `vihma neil sees ei ole Vän
2. muhk mürgud aab üles Pal

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur