[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

maasikas maasi|kas SaId(moa- Pöi) Muh Rei/-gas g -ga/ L(mua- Khn; g -ga Mih; pl maasikud) KPõ(moa-, mua-) IPõ(mua- Trm) Plt SJn, `maasi|kas Hlj IisR(g -ga), g -ka; `maaśkass g `maaśka Se Lut; maasi|k Phl Hls Urv Vas, g -ka Pal KJn hajusalt T, Se, -ga Khk Rei Lei/-ž-/, -ku Saa Krk Hel Kam, -gu SaLä Rei Krk, -ke TLä, -kõ Krl Plv Räp, -gõ Kan Krl Se; muasi|k g -ke, `muaśke Kod; `maaži|k g -ga Lei; maaśk Kra, g `maaśk|a Har Rõu Vas Se, -e Kam Ote, -õ San Plv Räp a. püsiktaim (Fragaria); maasika vili, maasikmari `Maasikas oli küll ia `talvel rohust `külmetuse `vasta; nii `suured `maasigad nigu aea`maasigad `metsas kõik IisR; sii `raumade pεεl `kasvab maasigud küll; kεik punased marjad pole maasigud, muist nasinad ka (öeld tüdrukute kohta) Khk; Moasikid kasus sii vähe, aga mõne `oasta ikka sii karjamal kadaka põõsaste vahel oli koa; Põsed nii punased naagu maasikad Pöi; mis istutatse maasikad, nee kasuvad suureks mürakaks Muh; sii oo vähä maasikud, see mets põle meele järele Mar; maasikud lapsed ajavad kaste-eena kõrre `sisse suured rongid täis; see läks kohe ruttu kui karu `persse maasikas, kui `võtvad mõne töö ruttu ää või `neelas mõne asja ruttu `alla Mär; Maasikatest sai `moosi `keeta, aga se jääb viha, pane suhkurt na paelu `sisse kui tahad, ikka on viha Var; mees kui maasikas, kena ilus inimene, `priske, punane; käisime maasiku `otsimas Tõs; `Andsi ühe iä muasika, sedäsi et sjõttus `mieles seesäb (hoobist) Khn; saue maa, raavi `kaldad maasikid täis Vän; öhe maasikust ei saa `maikugi suhu, maasikid peab mitu olema Saa; maasikas kasvab kus raiestikku on oln Ris; tänavu on vähä muasikaid JMd; moasikaid siinsamas piendral kasvab Koe; teśte `raismik on vana, sial ei kasva enam maasika sabagi VMr; kui juagupi pää `müeda, siis enamb muasikaid ei tohi võtta, siis oled unine kui unikot́t VJg; teise `aasta raiasmikus kasvab maasikas Lai; mua maasikatest punab kohe Plt; piimäge `söödi kige enne mustikit ja maasikit Hel; maasike tahva `päivä; kos nu maasike siss omava sääl, ku poiss kakup na joba `tu̬u̬rest pääst ärä Nõo; ennembi sai iks `käitüss mõtsa all vabarnit `korjaman ja `maaśkit Ote; naa om `inde jaoss `jäetüʔ, nii `sü̬ü̬mese jaoss, na maasigõʔ Krl; kui mõ̭ni makuss `kraami vai ku mõ̭ni `viina ju̬u̬, tõnõ kaess päält ja `ütläss: sul lät́s nigu maaśk kahru `persede Har; hulga `maaśkit oĺl istutõt, a ma es saa˽satand `maŕja kah Rõu; Maasikaʔ ommaʔ mul määnüʔ Se; `maažiga d́oo `d́aaniba om `vaĺmi Lei b. (sise- ja väliskohakäändeis adverbiaalselt maasikate korjamise kohta) ma tule maasiguld Jäm; ma kεisi ükskord Abrukas maasikas Kaa; Lapsed läksid moasikale Pöi; lähme raies`maasse maasikule Mär; lähme maasikalle Tür; võib `õlla läks `muaśkille Kod; [ta] olna põlla vi̬i̬l maasikil, karjalaodast tullu ärä ja lännu maasikile Nõo; Käüdäss maasikih, mustikih Vas; Meil om śoo `aasta paĺlo `maaśkit, nii õt `maaśkahe tasoss minnäʔ Se

maha|maks lõpparve; laevateenistuse lõpp `Oktuo·bris odimme maha`maksu Kuu; üle saea `tollari sai maha `maksu [laevalt] Hää