[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside


Leitud 4 artiklit

münt1 müńt Pöi Kan, g müńdi Mär Mih Tor Hää Saa Juu Jür Amb JMd Koe Kad VJg IPõ Plt KJn, mündi Kse HJn Trm M; münt Mar Kir, g mündi Rei Tõs IisK, müńdi Kod, `mündi Kuu Lüg Jõh Vai/n `münti/; pl mündid Pil münt (Mentha) `mündid `jälle on hüäd, nie `haisevad `kangesti Kuu; `pandi siis - - `müntisi `maitse`ainest - - `sinne `vorstile Lüg; Müńt on [heina] sihes, sellepärast loomad äi söö Pöi; saab rukki kõrt riisutud, vahel oo `müńti sees, ajab pea üsna valutama Mär; vanemal ajal `öeti teed `tehtud, mündi teed Tõs; müńdidel on sihande vehvermeńtsi õhk juures Saa; müńdil `neoke sańt ais Juu; Müńt, seda siis `pańdi `ulka vorstile ja süldile kua Amb; müńdid on ia supi `piale `panna VJg; müńt on `vänge lõhnaga rohi Trm; müńdi tee on köha `vasta, müńdid tuleb ummukses ära `keeta Plt; loom ei söö neid `müńtä KJn; einamaa pääl ja viĺlan om `müńte Pst; vehvermendsi om ka `seantse ku mündi, aisev `kangest Krk Vrd mint1

münt2 müńt Jõe/-nt/, g mündi Khk Kad; pl mündid Trm, ppl `müńtisi Ksi metallraha mitte raha `müńtigi põle enamb Kad; Metall rahasid nimetati vanemal aal mündid, üks ta kõik, kui suured nad õlid Trm; siin `rootslaste ajal old lahing, tuld müńtisi `väĺla Ksi

münt3 müńt VMr, g müńdi Kad(-ndi) Kod Plt KJn Kan; münt Kuu Hlj, g münd|i Mar Kod/-ńdi/ Pst Hls Hel, -ü Plv; p `müńti Sim Vas/-ä/ Se, `münti Nõo Räp/-ä/

1. laad, mood; kuju sidä `münti (seda värvitooni) Kuu; mis `münti need olid ehk mis‿su·gosed need võivad `olla Mar; kuor tieb supile nisukese ia mündi (maitse) `juurde Kad; seda `müńti oli siis sie lugu jah Sim; [kumbki on] tõiss `münti ehk tõiss `mu̬u̬du, aga ühe emä lapsed Kod; nemäd on vähä nagu `ühte `müńti KJn; ta om seda `münti juba, et ta rikkass ei saa Pst; tõist `münti, vaśt säänte `võ̭õ̭rep Hls; Nägusust ei ole, aga konti ja münti (pikkust ja paksust) om Nõo; hobõnõ om nii ilosat `müńti Kan; nu̬u̬ʔ inemiseʔ ommaʔ ütte `müńtä, üte suuruʔ, üte jämmüʔ Vas; sul ĺatt kõ̭iḱ sedä `müńti, parebahe `saaki‿iʔ Se
2. raas, kübe ei olegi `õiget `tuume, pisikene müńt alles sies VMr; mul ikke natukene nagu seda `müńti on, kui on midagi vähäkene Kad

münt4 müńt Jäm Khk Mus Rid, münt Emm Rid, g mündi merivarblane Müntisi tuleb ahvenite ja teiste kaladega seltsis Khk; `münti `söödi küll, kevadel `kεidi merest `münti `püidmas Mus; münt, suur `pehme libe kala - - äi mei kass pole mitte söönd end Emm; münt - - `kangeste `nastu täis, aga `pehme kala, paĺlas rasv Rid Vrd mint2

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur