[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

mühk1 mühk Mus, g mühu Khk(müha) Kse Iis; seesü mühün Krk kühm seinast mühk `väljas; vaadil ka mühk, müha pεεl Khk; orjal (suurel puul) on mühk sies Iis Vrd mõhk2, mühkar

mühk2 mühk (-h́k) Rõn Lut, g müh|ü Kam Ote San V, -i Kam Ote San Räp, -u Hel (pirru) kubu; pundar müh́k keideti õle keidissege Hel; `pirde `võeti mühist ja palutedi järjest - - mõnel mühil `olli viis-kuuskümmend, mõnel ka sada `pirdu Kam; pirru müh́k oĺl ütte `viisi nukan San; pirru `pańti `mühkü, nä oĺliʔ nii `ümbre võttaʔ, `üśka võttaʔ Kan; `köütse `rõiva `mühkü Urv; meil pedi õdagu poisiʔ `pirdõ `kiskma looga täüe, siss nu̬u̬ kääneti jäll mühü `kaupa kokku; `soĺknaʔ, nuidõ kätte koolõss inemine välläʔ kah, ku nu `müh́kü lööväʔ Har; kas vallalist hako olõ õs, et sa mühü tõiʔ Rõu; pirru mühiʔ, kui suurõ nu̬u̬ʔ oĺlivaʔ, kõ̭iḱ riihe ah́o pääl `kuiva Räp

mühk3 mühk Ran, g müh|u Emm Trv, -ü KJn; müh́k Trv Hls Hel mühkam; nohik mühk mees Emm; jusku va mühk - - ei räägi egä tee kedägi KJn; üit́s vana tuim müh́k Trv; om ku - - müh́k kunagi, ei kõnele Hel; vahib nigu mühk, ei tule sõna i̬i̬st ei tagast Ran Vrd mühka