Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 9 artiklit
malak(as) mala|k g -ka PJg, -ga Kuu Rei; malak|as g -a VNg Lüg Jõh Sa Muh Lä Mih Ris Nis Juu Jür Amb JMd Koe ViK Iis Trm Kod Plt KJn Puh/-ss/; mala|gas Kuu/g -ka/ Khk, mala|ka VNg Vai, g -ga
1. madjakas,
vemmal Ei sa `muidu `kuula, kui malagas sanujega ühess ei käü Kuu;
sai malakaga üvä naha `täie VNg;
leppäse malaka `karsis `puhtast ja `sengä tagus Lüg;
tuli, suur malagas kää Khk;
Lehmad joosid kiili, küll karjane vehkis malakaga, aga viimaks kömpis ka ise lehmade järge koju Pha;
`Sõukse poisi põnnile `aitab veel malakas, ots (
tagumik)
tuliseks, siis akkab `mõistma Pöi;
saad naha `peale, küll sa saad malakast Mar;
pikad tüdrukud nigu malakad Lih;
tuim ja arusaamata, piitsa ja malaka varal elab Var;
annan soole malakast, küll sa siiss `kuulad Mih;
`tõmma obusele malakaga Juu;
See ju `puhta malakas, ei see põle kellegi vits änam Jür;
võttis suure malaka ja irmutas poisikesed minema Koe;
küll sie laps vast tahaks `suada malakad, küll siis jönni jätaks Kad;
võt́in ia malaka ja lõin Iis;
`oota, ku ma selle malaka `tõmman KJn || löök,
hoop `antsin talle mõne malaka PJg Vrd matak(as)1 2. kuhjamalk `sinne `õtsa saab viel viis malaka `panna, siis tuul ei saa `kuhja `õtsa akkada `vällä `kiskumaie Lüg; malakad `pandi `ristimisi kueh́a `otsa `peäle, sidusid karupidi kokku PJg; kuhja ja `soadude `peale paneme malakad Jür; Kui kuhi terav õli, siis visati köis ülesse ja siis anti malakad, mis kuhjale peale `pańdi, et tuul `kuhja `lõhku ei sua Trm
3. (millestki suurest) üks igavene suur malakas oli sääl uniku `otsas; va igavene ussi malakas oli `voodi juures Krj; `õõrus kriidi tükigä, suur kriidi malakas Kod
molak(as) mola|k g -ku Hls Krk(g -gu); moĺakas Kse
1. inetu, rohmakas (asi või olend) nüid tetäs üit́s molak `valmis (kaunistusteta kasukast) Hls; [ta] Om esä `mu̬u̬du, `säätse molaku `näoge, `jüsku `kirvege tet; Olga mehkeltevet ju selle molakuge Krk
2. sõim kuradi moĺakas Kse;
Sa igävene molak Hls Vrd mulak mulak mula|k g -ku sõim Mes sa mulak viad endät siiä tõśte seḱkä Nõo Vrd molak(as)
mõlak mõla|k g -ku tükk `leibä kua and üvä mõlaku Kod
möla1 möla VNg IisR Khk Kaa Pha Pöi Emm Saa Kad Sim Trm, mölä Kuu VNg Lüg Jõh Kod Krk Urv/-ĺ-/ Rõu loba, tühi jutt Kas sinu mölä loppeb vai mitte Kuu; sääl oli `sauna `sieski vahest kisa ja möla kohe, moni `viskas monele vett ja VNg; Ajab igavist mölä suust `vällä Jõh; Poisid ajavad paljast tühja möla, missel mettemidagid sehes pole Kaa; Mis sa mölised, iga su mölal pole köla Pha; Kes so möla kuulda tahab Pöi; Aes igavest möla, nenda et sant oli kuulda Emm; `tõmman vitsaga, kas kaob see möla ära või ei kao Saa; [ta] ei tia isegi, mis möla suust `välja ajab Kad; oh sa jube, `miskest möla tievad `purjes peast Trm; Ärä `kullegi sääst rumale inimese mölä Krk; Tu̬u̬ [jutt] om möĺä Urv || piltl suu Pia oma mölä `kinni Lüg; Sai öhe [hoobi] `vastu möla ja oli vagusi kohe Pöi Vrd mülä1
möla2 möla paks supp – Jäm Vrd mülä2
mölk mölk HMd Iis, g mölgi JõeK JMd JJn Kod(g -ä), `mölgi VNg Jõh IisR; möĺk Ksi, g möĺgi Ris Koe Kad Iis KJn; `mölkö g `mölgö Vai
1. poolpaks körtjas supp või puder Mina nisikest `mölki ei süö IisR;
obone juob `mölkö (
rokka)
Vai;
kardulest kiedeti `möĺki Ris;
supp on paks kui mölk, ma ei taha seda `mölki JõeK;
mis sa sellest mölgist `mulle pakud JMd Vrd möll1 2. tilgastanud piim piim on mend `mölgist Jõh;
kui piim rikis, siis on möĺk Iis Vrd mõlk3
veebiliides
@ veebihaldur