[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Leitud 3 artiklit

mõru1 n, g mõru VNg/mo-/ Lüg Pöi Khn Hää VJg Trm Kod Pal Äks Plt Pil KJn Trv Pst Urv Krl Rõu, mõro VId, mõrru Hls Krk Hel Ote Rõn, möru Khk Vll, mörö Vai; mõru VNg/mo-/ Vig Kul/-o/ Tõs Tor JMd Tür Trm Ran Nõo Võn Kam Ote, mõrru TLä Ote, g mõruda; mõru g mõruve Hel; mõrru g mõruva Har; n mõru Saa VMr Iis San, mõro VMr Võn, mõrru Kam San, mõrro Vas; komp mõrõmb San/-ŕ-/ Vas

1. a. mõru maitsega; kibe, viha ku on puol `tuores - - siis on mõru õun Lüg; aab kuor on mörö Vai; kui easte viha asi on, siis `öötakse mõro Kul; õlut oo mõru, naa mõruda maeguga kohe Tõs; lepa koored on mõrud Hää; laps ei taha mõrudad kohvi JMd; mõru mekk süögil Iis; tuul on `kartuli mõrust tehnd Trm; [särje] lõkut́sid oo mõrud, piäb ärä `võtma Kod; siis oli neid kaera `lillesid - - paĺlu rukki ulgas ja leib oli mõru Pal; umala õitest keedetasse ti̬i̬d ja pannasse õllele juurde, si̬i̬ ti̬i̬b õlle mõrust Äks; ma ei taha `siuksid mõru `söökisi KJn; piim mõrusse löönu Trv; Koieinä vesi om mõrru ku tubak; siga mõrrud ei taha, siga taab magust `asja Hls; mis te neist mõrru `marjest sööde; või seene om suure kõllatse, mõrrut `piimä om täüs Krk; taaŕ om mõruvess lännu Hel; sibul om `vinge ja mõrru, aga ku ta kõtun om, siss om ta ää küll Ran; miul `olli ka oma keerutedu sigar suun, ta‿`lli mõrru kui kurat; ka‿kos om naŕr, ubina om magusa, piip om mõrru, a temä tahap `piipu Nõo; ku rohi `väega mõrudass `lät́se, siss pańni jälle `tsukrutüḱi `suvve Võn; ku ma olli talu `ti̬i̬ndre, siss `olli kõ̭iḱ ää, mis ette `anti, aga nüid om kõ̭iḱ `suule mõrru Ote; siss oss iks mõŕõmb ollu, ku tuda kupatõmise `li̬i̬mi är ei olõss valanu San; mädärõigass om mõru külʔ, a˽liha manu om õigõ˽kinä Urv; ma ei taha mõrudid `marju süvväʔ Krl; si̬i̬ kaaĺ om mõrru nigu taabak, tege suu mõruvass Har; lakk pääle mõrro `viina Plv; mul om magusit `sü̬ü̬ḱe, mul oĺl mõrõmbat Vas; `lambatatte ei süvväʔ, mõro om Räp b. kirbe, vingune sann om mõrru, suitsust om jäänü mõrru maik `sanna Ote; Kaeʔ inne um sann mõru ja˽kuum, mehe˽`kandva tu̬u̬ `vällä Rõu; sannah mõro lõhõn - - siseh Räp || kipitav ku sannan om `vingu, siss om silmil mõrru Ote
2. kuri, range; kange, vali üks mõru mies õli `neie isä, tahi, et poiss `kõrralikkult `karjas käib; on vihane, siis `räägib mõru `äälega Lüg; vana kaśs on ikka nii mõru, ta võtnd käde ning süönd põlle `sisse augu Pöi; `täämbä om mõro külm; kül˽sai mullõ minijäkene, kuri ku kurusslauk, mõro ku ritk Vas; mõro `süämega; `väiga mõro inemine om Se
3. pahur, viril, tige (ilmest) ära ole nii mõruda `näuga JMd; tegi mõruda näu pähä Trm; mikkeperäst sa `seantse mõrru `näoge vaadit miu `pääle Krk; Mis sul nii mõro nägo pääh, olõʔ noʔ lahhemb Vas
4. subst a. lõhn; maitse; mõrudus `Siokõst piibu mõru `vaotas tua täüs et; Igävene pasa mõru lei ninässe Khn; toidul paha mõru juures Koe; kilgastand mõro [piimal] juures VMr; aava koore mõrru om uisa kihtist üle Krk; humala - - nää `andva mõrro Se b. viin ta käip selle va kipe mõrruge ümmer (armastab viina) Krk; ma ośti üte pudeli mõrro Plv; ma võt́i toda vanna mõrro Räp

mõru2 mõru Jõh LNg Mar Kse HMd Nis Kei Juu Amb VMr Kad Sim Iis Trm; mör|u, -o Ris mõra, pragu, lõhe Mõru on [nõul] sies, ega vett ei pia, `miski `kuiva `asja `sisse `panna Jõh; klaasil oo - - mõrud `sesse tulnd Mar; kui puu riket on saan, siis kasvab möru `sisse Ris; puul on mõru sees, ei süńni `panna `sõnna, kus `tarbis iad puud Nis; kausil ia mõru sies Sim; kes seda `aknad‿o põrutand, mõru `sisse lähnd Trm Vrd maru2

mõru3 mõru Hlj(mo-) Lüg Pöi Muh Vig Var Kei Juu Pai, mõro Lut

1. möll, lärm; lõbu, nali läin suure loulu ja mõruga Var; `lauba `õhta käisid mõru tegemäs Juu; üks `mäńgis viiulid, teene kannelt, siis oli mõru küll Pai || lõbus, tore `niuke mõru vanames oli ka, ta `oskas nii `iasti `kangeste `rääkida ja `laulusi `tiadis Pai
2. säru tegi `sellele `õige mõru Hlj; kie `vaivane tüömies, `selle tehässe mõru taga Lüg
3. torm, maru Ta on ikka `väljas `sõuke ilma mõru Pöi; eile olli `sõuke mõru et, `õhta jähi tasasemaks Muh || marune moru ilm Hlj
Vrd möru
4. (marutaudist) pini lätt mõrost Lut

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur