[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Leitud 1 artikkel

mõlemad mõle|mad g -mate, -mite, mõlemi Lüg Jõh Muh L/mõlõmatõ Khn/ hajusalt KPõ, TaPõ VlPõ TMr; mölema|d g -te hajusalt Sa, Hi, -de Ris; molemad g molembi(e) Jõe Kuu VNg Vai; mõlemba Nõo TMr Võn(mõlõ-) Rõn, g mõlembide Trv Ran Puh; mõlõm|baʔ Urv Vas Räp Kra, g -bidõ Rõu Plv, -bõidõ Har; mõlema Trv Pst, mõlepa Kam, mõlebe Krk, mõlembe Hel, mõle(m)pe Hls, mõlõba San, mõlõbaʔ Rõu Vas Se Lei, mõlõmbõ San Krl (märgib kaht eset, olendit, nähtust ühe kokkukuuluva paarina) molembie `otsast `laskesid `pohja `vergud; eks seda [kala tehtud] molemi pidi, `pannuga `kiedeta ja, pottiga `panna ja Jõe; `siie `saadik oli `peldu ja `einämaad molembi Kuu; `kumma `puole aga vahid - - mõlemiss puol on mets; meil õlid mõlemil `ühte `muodi `riided Lüg; molembil `silmil on kaed pääl Vai; mölemad kεεd tööd täis Khk; `lasti uherdiga jalasele mölemise `otsa auk ja `pandi pörk `peele Kaa; mölemad pojad said vene vääs `otsa Vll; oleme `eksijad mõlemad Muh; mölematel on süüd Rei; `ot́sisin mõlemid obost, aga ei leind `kumpkitki LNg; `kanga `sisse `pańdi lõimeks ja koeks mõlemaks, üks kirju [lõng] kεis `seltsis Rid; need old mõlemad ühö enna all (ühes hinnas) Mar; kael `aige mõlemilt poolt Mär; [ree] jalasid tehasse mõlemid `moodi, paenutatse ja koolutatse Mih; köib mõlemad pidi, etetsi ja takatsi Tõs; Mõlõmi tüdrikä taheti `tienmä; Mõlõmatõlõ taris kehä `piäle anda Khn; mõlemil pool jõge `oĺli paks mets Tor; süldil pannaks mõlemid, pia liha ja jala liha Ris; istu mõlemi põlve pial HMd; kaks `ärga olid ies, ja ike on pias, mõlematel on ike pias Kei; kohus `mõistis siis ika `trahvi koa mõlemille Hag; mõlemitel olite pambud seĺjas, mies ja naine JõeK; nad on mõlemad riiakad JMd; kus kruav läheb, mõlema pool on `pehme Tür; `lüöndki välk mõlemite `pihta Rak; mõlemitel on iad ańnid, `ernel ja ual Trm; konn tiäb, mes elo kueval mual, ja tiäb, mes veden elo, aga mõlemil eläb Kod; pahema `kääga sõi, aga rukkid `lõikas mõlemitega, õppis mõlemite kätega `lõikama Pal; mõlemil on sooned sehes, alumesel ja `päälmesel [veskikivil] Äks; temale sai ikka raha`palka ja viĺja`palka mõlemid Lai; [pulmad peeti] mõlemil pu̬u̬l, `peigme pu̬u̬l ja pruudi pu̬u̬l KJn; lääme `täembe mõlema kirikuse Trv; mõlepil ~ mõlempil om ütesuguse `rõõva seĺlän Hls; kait́s `poiga om mõlebe är surenu mul Krk; esä irm ja emä arm, mõlembit om latsele vaja Ran; ega‿s me läbi`võ̭õ̭ra es ole, me ollime ike `tutva inimese mõlemba; võta emb kumb, kas lammass vai oenass, mõlembit ei saa Nõo; [isa ja poeg] lännü `mõisade, `lastu mõlõmbõ maha San; mõlõmbõ peni oĺli karjan Krl; sul om maja mõlõmbõilt pu̬u̬lt vällä oodõrdõt, sisest ja väĺläst Har; koira˽`poiskõsõ oĺliʔ, `pessä `ańti mõlõmbillõ Rõu; noorõʔ inemise oĺli˽mõlõmbaʔ, mi̬i̬śs nii naańõ; siss `istõʔ mõlõba˽rat́tillõ Vas; Mõlõmbel muud́oge hobõst es olõʔ, lät́sivä üte hobõsõgaʔ Räp; üte arvo pääl om mõlõba, `ütsegi olõ õi targõp Se

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur