Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
Leitud 1 artikkel
mõistatus mõistatus Mar Kse Var Tor JMd Koe VJg Trm Trv Puh, möista- Jäm Khk/-dus/ Vll Ris, mõesta- Muh Tõs PJg Juu Nõo/-s|s/, mõessa- Kod, mõiste- Mär Hää, mõeste- Mar Mär, g -e; mõistatu|s(s) Urv Krl Rõu Räp, g -se Ote San, -sõ Har Plv Vas; mõśtatu|s Hää Saa Plt KJn, mõśtatu|ss Trv Nõo, g -se; mõestõtus g -õ Khn; g mõistatuse Hel, p mõistatust Hls
1. kujundlik kirjeldus, mille järgi tuleb ära arvata, kelle või millega on tegu siga viŋŋub, sitt suus, see oo ka üks möistadus Khk;
see oo mõestetus, aĺl ärg seisäb `nurkas, auk `selges Mar;
`arvas ülesse mõistetuse;
`ańdis teesele mõestetuse mõista Mär;
mis se mõestatus tähendäb, kõva ja `kange, tümä ja `valge, `püksis kasvab, perss juurikas, jo see `pähkel oo Tõs;
`õhtu, kui mamma kedras, siss oĺli mõśtatuste küsimine Saa;
kas sa `oskad seda mõistatust ära seletada JMd;
ma `ütlen `sulle ühe mõistatuse Trm;
vanass neĺjäbä `õhtate käesid kokko, `mõtlesid mõessatuisi Kod;
mõśta see mõśtatus ärä KJn;
ma anni talle üte mõistatuse ja temä es mõista sedä ärä Hel;
mõnel om mõistatusi paĺlu pään Puh;
`ü̬ü̬se ületside, `päivä perätside, kate karva vastatside. tu̬u̬ om kraasi mõśtatuss Nõo;
ma teesi ka vanaajotsit mõistatuisi Ote;
ma `ütlä sullõ üte mõistatusõ Har;
ku lat́s oĺli, tuĺliva˽küläst meheʔ, `istõvaʔ `ümbre lavva, mõistõti mõistatuisi ja jutta Räp Vrd muistatus,
mõistandus,
mõistats(e),
mõisteldus 2. miski seletamatu see oo üks möistatus, kohes see jäi Vll; See oli küll üks mõestatus, kus mu vana rätik ära kadus PJg; Ta ei olõ˽määnegi mi̬i̬ss, ta‿m nigu mehe mõistatus Urv