[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside


Leitud 1 artikkel

mõistatus mõistatus Mar Kse Var Tor JMd Koe VJg Trm Trv Puh, möista- Jäm Khk/-dus/ Vll Ris, mõesta- Muh Tõs PJg Juu Nõo/-s|s/, mõessa- Kod, mõiste- Mär Hää, mõeste- Mar Mär, g -e; mõistatu|s(s) Urv Krl Rõu Räp, g -se Ote San, -sõ Har Plv Vas; mõśtatu|s Hää Saa Plt KJn, mõśtatu|ss Trv Nõo, g -se; mõestõtus g -õ Khn; g mõistatuse Hel, p mõistatust Hls

1. kujundlik kirjeldus, mille järgi tuleb ära arvata, kelle või millega on tegu siga viŋŋub, sitt suus, see oo ka üks möistadus Khk; see oo mõestetus, aĺl ärg seisäb `nurkas, auk `selges Mar; `arvas ülesse mõistetuse; `ańdis teesele mõestetuse mõista Mär; mis se mõestatus tähendäb, kõva ja `kange, tümä ja `valge, `püksis kasvab, perss juurikas, jo see `pähkel oo Tõs; `õhtu, kui mamma kedras, siss oĺli mõśtatuste küsimine Saa; kas sa `oskad seda mõistatust ära seletada JMd; ma `ütlen `sulle ühe mõistatuse Trm; vanass neĺjäbä `õhtate käesid kokko, `mõtlesid mõessatuisi Kod; mõśta see mõśtatus ärä KJn; ma anni talle üte mõistatuse ja temä es mõista sedä ärä Hel; mõnel om mõistatusi paĺlu pään Puh; `ü̬ü̬se ületside, `päivä perätside, kate karva vastatside. tu̬u̬ om kraasi mõśtatuss Nõo; ma teesi ka vanaajotsit mõistatuisi Ote; ma `ütlä sullõ üte mõistatusõ Har; ku lat́s oĺli, tuĺliva˽küläst meheʔ, `istõvaʔ `ümbre lavva, mõistõti mõistatuisi ja jutta Räp Vrd muistatus, mõistandus, mõistats(e), mõisteldus
2. miski seletamatu see oo üks möistatus, kohes see jäi Vll; See oli küll üks mõestatus, kus mu vana rätik ära kadus PJg; Ta ei olõ˽määnegi mi̬i̬ss, ta‿m nigu mehe mõistatus Urv

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur